See tähendab, et tööõigus neid suhteid ei reguleeri; advokaatide täpsemad töötingimused ja puhkusetasud määratakse kindlaks lepinguga. Millised on karjäärivõimalused ja tulevikuväljavaated? Advokaadid osutavad õigusteenust advokaadibüroode kaudu. Advokaadibüroo pidajad on advokaadiühingud või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad vandeadvokaadid. Et saada vandeadvokaadiks, peab enne töötama vandeadvokaadi abina või vanemabina. Enne vandeadvokaadina tööle asumist on vaja töötada vähemalt üks aasta vandeadvokaadi vanemabina või kaks aastat vandeadvokaadi abina ja sooritada vandeadvokaadieksam. Advokatuuri liikmed vandeadvokaadid ning nende juhendamisel tegutsevad vandeadvokaadi vanemabid ja abid on teinud põhjaliku kvalifikatsioonieksami ning tunnistatud advokaaditööks sobivaks nii hariduse, teadmiste kui ka isikuomaduste poolest. 1
2) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi 3) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1tasemel või sellele vastaval tasemel; 4) on kõrgete kõlbeliste omadustega; 5) on prokuröritööks vajalike võimete ja isikuomadustega. Prokuröriks nimetamine Ringkonnaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on töötanud ühe aasta prokurörina või kolm aastat kohtunikuna, politseiametnikuna, vandeadvokaadina, vandeadvokaadi vanemabina või muul ametikohal, mis nõuab süvateadmisi karistusõigusest ja menetlusest. Eriasjade prokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist töötab prokurörina, välja arvatud prokuröri abina. Juhtivprokuröriks ja vanemprokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist on töötanud kolm aastat kohtunikuna, prokurörina, politseiametnikuna, vandeadvokaadina või vandeadvokaadi vanemabina. Prokuröri abi õppeteenistuses
Vandeadvokaadi vanemabi tegutseb vandeadvokaadi juhendamisel. Töötamist õigusalal enne ülikooli õigusteaduse õppekava täitmist ei arvestata. Vandeadvokaadiks võib saada advokatuuri liige, kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja on tegutsenud,vähemalt kaks aastat vandeadvokaadi abina või vähemalt ühe aasta 6 vandeadvokaadi vanemabina. Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja on õigusteaduse doktor või olnud vandeadvokaat ja astub advokatuuri viie aasta jooksul pärast seda, kui ta on olnud advokatuurist käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1 või 4 sätestatud alusel välja arvatud. Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud riigikohtunikuna. Vandeadvokaat peab olema vähemalt 24-aastane.
4) kes on lähedases suguluses (vanem, vend, õde, laps) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanem, vend, õde, laps) prokuröriga, kellele ta vahetult allub; 5) kes oma tervise tõttu ei saa prokurörina töötada. Kahtluse korral määrab isiku tervisliku seisundi kindlaks arstlik komisjon. (3) Ringkonnaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on töötanud ühe aasta prokurörina või kolm aastat kohtunikuna, politseiametnikuna, vandeadvokaadina, vandeadvokaadi vanemabina või muul ametikohal, mis nõuab süvateadmisi karistusõigusest ja -menetlusest. (4) Eriasjade prokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist töötab prokurörina, välja arvatud prokuröri abina. (5) Juhtivprokuröriks ja vanemprokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist on töötanud kolm aastat kohtunikuna, prokurörina, politseiametnikuna, vandeadvokaadina või vandeadvokaadi vanemabina
4) kes on lähedases suguluses (vanem, vend, õde, laps) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanem, vend, õde, laps) prokuröriga, kellele ta vahetult allub; 5) kes oma tervise tõttu ei saa prokurörina töötada. Kahtluse korral määrab isiku tervisliku seisundi kindlaks arstlik komisjon. (3) Ringkonnaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on töötanud ühe aasta prokurörina või kolm aastat kohtunikuna, politseiametnikuna, vandeadvokaadina, vandeadvokaadi vanemabina või muul ametikohal, mis nõuab süvateadmisi karistusõigusest ja -menetlusest. (4) Eriasjade prokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist töötab prokurörina, välja arvatud prokuröri abina. (5) Juhtivprokuröriks ja vanemprokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist on töötanud kolm aastat kohtunikuna, prokurörina, politseiametnikuna, vandeadvokaadina või vandeadvokaadi vanemabina. Prokuröri abi õppeteenistuses
politseiametnikuna, vandeadvokaadina või muul ametikohal, mis nõuab süvateadmisi karistusõigusest ja -menetlusest. Eriasjade prokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist töötab prokurörina, välja arvatud prokuröri abina. Juhtivprokuröriks ja vanemprokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist on töötanud kolm aastat kohtunikuna, prokurörina, politseiametnikuna, vandeadvokaadina või vandeadvokaadi vanemabina. Prokuröri abi õppeteenistuses või katseajal olemise aega ei arvata prokurörina töötamise aja hulka. Juhtivaks riigiprokuröriks ja riigiprokuröriks võib nimetada isiku, kes on vähemalt kaks aastat töötanud juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval töökohal. Riigi peaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist. Prokuröriks ei või nimetada isikut: 1) kelle kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
Advokatuuri liikmeskonnast üldisemalt rääkides tuleb peatuda veel ühel olulisel arengul. Nimelt viimase kahekümne aasta jooksul on advokatuuri liikmeskond olnud kolmeastmeline: vandeadvokaadid, vande- advokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid. Samas, advokatuuriseaduses aja jooksul tehtud muudatuste tulemusena toimub vandeadvokaadiks saamine algse kolmeastmelise mudeli asemel praktikas pigem kahe- astmelisena: advokatuuri astutakse vandeadvokaadi abina või vanemabina, misjärel sooritatakse vande- advokaadi eksam. Peaaegu kadunud on pädevuse erinevus vandeadvokaadi abide ja vanemabide vahel, mis omaks kutsetegevuses praktilist tähtsust. Seetõttu on praktikas seatud kahtluse alla senise kolmeastmelise liikmeskonna struktuuri mõttekus. Advokatuuri arengukava töögrupi hinnangul oleks mõistlik üle minna kaheastmelisele mudelile – vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid –, pikendades samas abina prakti-
Protsessiosalised kandideerimist vähemalt kaks aastat vandeadvokaadi või prokurörina. (1) Protsessiosalised on: (2) Kohtunikueksamikomisjon võib isiku ettevalmistusteenistust 1) hagimenetluses - pooled ja kolmas isik; lühendada, kui isik on vähemalt kaks aastat töötanud vandeadvokaadi 2) hagita menetluses - avaldaja ja muud asjast huvitatud isikud. vanemabina või abina või abiprokurörina või muul juriidilist (2) Protsessiosaline on ka avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus ja kõrgkvalifikatsiooni nõudval ametikohal. muu seaduses nimetatud isik. KS § 49. Kohtuniku ametikitsendused TsMS EN § 214. Pooled
kandideerimist vähemalt kaks aastat vandeadvokaadi või prokurörina. 1) hagimenetluses - pooled ja kolmas isik; (2) Kohtunikueksamikomisjon võib isiku ettevalmistusteenistust 2) hagita menetluses - avaldaja ja muud asjast huvitatud isikud. lühendada, kui isik on vähemalt kaks aastat töötanud vandeadvokaadi (2) Protsessiosaline on ka avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus ja vanemabina või abina või abiprokurörina või muul juriidilist muu seaduses nimetatud isik. kõrgkvalifikatsiooni nõudval ametikohal. TsMS EN § 214. Pooled KS § 49. Kohtuniku ametikitsendused (1) Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- (1) Tsiviilkohtumenetluse pooled on hageja ja kostja.
annaabi.ee 
