2. Nimetage imetajate lootejärgse arengu peamised etapid. Juveniilne, generatiivne, vananemisperiood. 3. Millised muutused toimuvad loomorganismis juveniilses staadiumis? Juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid. 4. Miks lõpeb enamiku loomade ontogenees sigimisvõimelises elujärgus ? Enamiku organismide ontogenees lõppeb sigimisperioodis, kuna nad hukkuvad enne vananemisperioodi. 5. Millised muutused inimorganismid kaasnevad vananemisega? Vananemisega elundkondade tegevus häirub, tekivad haigused ning elutegevusprotsessid aeglustuvad. 6. Millised etapid on katteseemnetaimede lootejärgses arengus? Taimedel kujuvad välja vegetatiivsed organid (juur, vars, lehed), juveniilses staadiumis areneb välja juurestik, toimub pikkus-ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi ei moodustu ja koos
susekretsiooninäärmete töö. Suguelundkonna väljaarenemine Genratiivne staadium Enamiku loomaliikide Tolmukapeas tekivad isendite ontogenees lõpebki tolmuterad ja emaka sigimisvõimelises elujärgus, sigimikus areneb munarakk. sest nad hukkuvad enne vananemisperioodi. Ovogenees, spermatogenees. Suguelundkonna areng. Vananemine Ilmnevad mitmed Aeglustub rakkude ja kogu patoloogilised muutused taime ainevahetus ning rakud organismis, elundkondade ja koed hävivad järk-järgult. talitused häiruvad, sellega Ühe- ja kaheaastastel
19. Normaalne sünnitus laps saab sünniteedest normaalse mikrofloora Keisrilõikega sünnitus saab vältida hapniku puudust, kuid mikrofloorat laps ei saa. 20. Postemrüonaalse arengu perioodid: · Juveniilne ehk suguküpsuseelne organism kasvab, elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. · Generatiivne ehk suguküpsusvõimeline - enamiku loomaliikide isendite ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus, sest nad hukuvad enne vananemisperioodi. · Seniilne ehk raukusperiood lõpeb surmaga 21. Kasvamine jaotatakse: · Piiramatu kasvab elu lõpuni · Piiratud saavutab teatud mõõtmed · Perioodiline etappide kaupa, kasvab soodsatel aegadel (nt puud) 22. Otsene moone organism sünnib või koorub täiskasvanud organismi sarnane, saavutab suguküpsuse ilma vaheetappideta. Moondega areng organism ei sarnane koorumisel vanematele, suguküpsus saabub läbides arengus selgelt eristatud etappe 23
Otsese arengu puhul on organismi järglane on sarnane oma täiskasvanud organismiga, aga moonde arengu puhul nad erinevad. Lootejärgne areng: 1)Juveniilne staadium e noorjärk: Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad(käima või lendama õppimine, toituma.) 2)Generatiivne staadium e sigimisvõimeline elujärk: Enamiku loomaliikide ontogenees lõpeb, sest nad hukkuvad enne vananemisperioodi saabumist 3)Vananemisperiood: Elundkondade talitlused häiruvad, sellega kaasnevad mitmed haigused ning lõpuks elutegevusprotsessid aeglustuvad.
paljudel staadiumi käigus kujunevad välja taimedel generatiivne areng, mis saabub koos taime veg. organid (juur, vars, leht) sugulise paljunemise organite väljakujunemi- juveniilses arenevad taime. Kasvuperiood, sega. Tolmukapeas tekivad tolmuterad ja mõnede katteseemnetaimede emaka sigimikus areneb munarakk. ontogenees lõpebki vegetatiivse arenguga. Vananemisperioodi saabudes aeglustub rakkude ja kogu taime ning rakud ja koed hävivad järkjärgult.
kohanemine) täiustuvad, kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused) ja sigimisvõimelist elujärku e. generatiivset staadiumi. Neile järgneb vananemisperiood (elundkondade talitlused häiruvad, sellega kaasnevad haigused ja elutegevusprotsessid aeglustuvad, kaasneb raukumine). Selgrootud annavad tuhandeid kordi rohkem järglasi, kui imetajad ja linnud, kuid enamus neist ei ela paraku sigimisvõime saabumiseni. Enamik loomi hukkub enne vananemisperioodi. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel. Eri liiki isenditel on erinev keskmine eluiga, mis on tingitud mitmesugustest geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnatingimustest. Enamikul loomadel eelneb surmale agoonia, mille ajal enamiku elundkondade tegevus küll jätkub, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad. Ilma abita järgneb kliiniline
mahajäämus organisatsiooni kasvutempost ja see on kõige ohtlikum periood firma elus (90% krahhidest). Ettevõtte noorusperioodil toimub üleminek kompleksselt juhtimiselt diferentseeritule ja intuitiivselt riskilt kainele arvestusele. Küpsuse perioodil algab ettevõtte bürokratiseerumine, kogenud administraatorite võimuletulek ja andekate spetsialistide asendamine kuulekamatega. Saabub enesega rahulolu magus periood. Vananemisperioodi iseloomustab bürokraatia vohamine, kurtus uute ideede suhtes ja võitlus ellujäämise eest. Uuestisünd on võimalik ainult uue juhtimismeeskonna rakendamisega. 33. Igal juhul peab ettevõtja teadma, kuidas vähendada riskiohtu miinimumini ja ette näha kahjude vähendamise võimalusi ka kõige halvema stsenaariumi korral 34. Tavaliselt loetakse turuliidriks üle 40% osaluse korral, 30% osalus viitab pretendendi
Juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi veel ei moodustu. Mõned katteseemnetaimed ei pruugigi õitsema hakata (nende ontogenees lõppeb veg. arenguga). Koos sugulise paljunemise organite (õite) väljakujunemisega saabub taime generatiivse arengu periood, tolmukapeas tekivad tolmuterad, emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperioodi saabudes aeglustub rakkude ja kogu taime ainevahetus ning rakud ja koed hävivad järk-järgult. 17. MÕISTED biogeneetiline reegel- selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe bioloogiline surm - organismi eluähtsate talituste pöördumatu seiskumine blastotsüst- imetajate lootelise arengu varajane staadium , mis vastab alamate selgroogsete põislootele.
juveniilne staadium; sigimisvõimeline e.generatiivne staadium. Juveniilses staadiumis toimuvad loomorg järgmised muutused-(org sünd kuni sigimisvõime saabumine).Tugevneb tugi-ja liikumiselundkond, areneb edasi närvisüs, muutub sisesekretsiooninäärmete töö-suguelundkonna väljaarenemine. Kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused, algab ovogenees/spermatogenees. Enamiku loomade ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus, sest nad hukkuvad enne vananemisperioodi saabumist. Vananemisega kaasnevad muutused in.org-vigade teke DNA-s, jääkainete ladestumine org, kaitsesüs nõrgenemine, elutähtsate rakkude hukkumine, väheneb veehulk. Katteseemnetaimede lootejärgse arengu etapid-algab seemne idanemisega, jaguneb vegetatiivseks/generatiivseks arenguks.vegetatiivne:1)idand-kujun.taime veget.organid (juur, vars, lehed)2)juveniilne-taime juurestiku arenemine, varre pikkus-jämeduskasv, mood. lehed. 3)kasvuperiood(õisi veel ei mood)
jõudlus on suurim Head söötmis-pidamistingimused tagavad suure produktiivsuse pika eluaja jooksul. Vananemis- e. raukumisperiood saabub põllumajandusloomadel haruharva, sest enamasti nad enne bioloogilist vananemist praagitakse. Kui sigimishäired, udarahaigused või muud haigused pole ohustanud sugulooma tervist, jõuavad nad vanusesse, kus nende produktiivsus hakkab langema. Sellega võib märkida jõudmist vananemisperioodi. Vananemise algus on liigiomane, aga samuti väga individuaalne, kuid sõltub suurel noorlooma söötmisest ja pidamisest. Produktiivsuse langus olenemata põhjusest alandab looma pidamise majanduslikku efektiivsust. Kui produktiivsus ja majanduslik efektiivsus langeb alla karja keskmise, siis loom praagitakse. Seega tuleb vahet teha eluea ja kasutusea vahel. Eluiga on põllumajandusloomadel märgatavalt pikem kui kasutusiga. 29. Kasvu ja arengu seaduspärasused
annaabi.ee 
