,,Teeme ära" projekt on küll tõhus, kuid miks eestlased ei võiks iga päev mõelda, et parem visata see kommipaber, suitsukoni või närimiskumm prügikasti, kus on selle koht, mitte maha, kus ka teised inimesed suvel paljajalu kõnnivad. See on puhta preztiisi küsimus, kas ollakse mats ja visatakse prügi maha, või olla haritud ja panna see prügikonteinerisse. Just, haridus on see, mis meid elus edasi viib, tavalised kombed nagu prügi sorteerimine, vanainimesele ühistranspordis istumiskoha pakkumine, viisakusreeglitele allumine ja muud pisiasjad näitavad inimese loomust, kes ta on ja kus ta on kasvanud. Ma ei taha öelda, et kõik trammis, bussis või rongis olevad reisijad ei paku vanematele istet, kuid siin on kurb tõsiasi- kui bussis on reisijaid 30, siis vanainimesele pakub istet neist vaid kolm, neli. Ja siis on eestlased viisakad ja abivalmis? Siis on peas mõtted ,,Pensionär saab niikui nii
Samal ajal Rebekka ja Liia läksid tänava peale raha korjama. Liis ostis ühest poest ühe odava suupilli ja mängis seda, Rebekka laulis inglise ja eesti keeles. Nad said kokku vähemalt nii palju raha, et said endale süüa osta. Liis kohtab ühte poissi, kelle nimi on Karl, aga Karliga ei lähe nii nagu Liis lootis. Liis eksib ära Karli juurest põgenedes ja küsib ühe vanainimese käest teed. Paraku see mees saab Liisiga rääkides infarkti. Liis jookseb minema ja vaatab eemalt, kuidas vanainimesele kiirabi kutsutakse. Liis kohtub taas ühe poisiga, kes kutsus neid kõiki kolme kinno, aga kuna Rebekka jäi haigeks ei saanud nad keegi minna. Viimasel päeval hakkab neid jälitama üks asotsiaal. Kui nad lähevad rongiga lennujaama, saavad nad peaaegu trahvi. Sest nad on vales vagunis. Lennujaamas nad leiavad ühe eksinud poisi ja teised lennujaama külastajad arvavad, et nad on lapseröövijad. Nad jäävad poisi aitamise pärast peaaegu lennukist maha.
Raimond Kaugver Meie pole süüdi Autor käsitleb romaanis mõningaid noorte seadusrikkumistega seotud probleeme. Peategelane, ühe 18-aastase kurjategija isa, püüab selgitada põhjusi, mis viivad seadustest ja moraalinormidest üleastumisele nn. Heast perekonnast pärit noori. Raamatu jutustaja on isa, kelle poeg on ootamatult koos oma kolme sõbraga andnud peksa kahele vanainimesele, mille järel üks neist sai surma. Raamatu jooksul meenutab isa lugusid varasemast elust, et leida väike põhjenduski oma poja teole. Kuigi ta leiab minevikust palju tegusid, mis viitavad poja agressiivsusele, kuid samas õigustab igat tegu ja aina korrutab, et meie pole süüdi, meie pole kasvatamises midagi valesti teinud jne... Samuti teevad seda kõik teised, ka koolis öeldakse, et nemad pole süüdi, pole midagi valesti teinud...
(lk. 159) Headus on siinilmas üldse kõige kurja juur. Sest kui sa oled hea siis arvavad kõik, et sa mitte ainult ei taha, vaid et ka pead kõigile midagi andma. Aga kust võtab ka kõige rikkam nii palju, et kõigile anda? (lk. 164) Tema uskus, nagu usuvad kõik noored tüdrukud, aga ka aastais naised, et tema on see rahusadam, kust ei purjeta enam ükski armulaevuke välja, kui ta ükskõik kui imelikul viisil on siia sisse sõitnud. (lk. 182) Surm on see, kes paneb vanainimesele uuesti hinge sisse, surm on see, kes teeb meid jälle nooreks. (lk. 228) Naine on nagu piip või piiritus mehe suus ja sisikonnas: teeb vaeva, paneb ägisema, aga lahti temast raipest ei sua. Jumal ei anna igakord mehele täit arugi, aga naisehimu selle annab ta ikka, seda andmata ei jäta. (lk. 230) See on meeste mood, et nad mõtlevad varandusest, kui räägivad armastusest. (lk. 244) Mida rohkem üks tüdruk poissi kirub ja tõrvab, seda paremaks teine teda peab jookseb ise
Näib, nagu veenaks miski meie tegutsemise asemel hoopis ajapuudust kurtma ning sedasama nappi aega... tühiaskeldusele raiskama. Küllap pagetakse nõnda alateadlikult toimetulematuse hirmu eest. Vahel aga võib stressi käes kannatajale tunduda, et aeg on sootuks seisma jäänud: kõigest oleks nagu juba lõputult mõeldud ja räägitud, kuid kellaosutid pole peaaegu paigast nihkunudki. Ajataju võib ka erinevatel eluetappidel olla üsna erinev. Kui lapsele tundub aeg pikk, siis vanainimesele lühike. See tuleneb aju valmisolekust erinevat teavet siduda ja töödelda, mis omakorda sõltub aju närvirakkude vaheliste seoste tekkimise hulgast ja kiirusest. Mida noorem keegi on, seda enam uusi seoseid tekib ning seda kiiremini ja paindlikumalt töötab ta aju, suutes vastu võtta enam informatsiooni. Seetõttu näibki lapse päeva mahtuvat märksa rohkem tähendusrikkaid sündmusi kui vanainimese omasse. Aja mõõtmeks on sellesse mahtuvad tegevused ning neisse pühendumise sügavus:
Muhv aga kandis tavaliste riiete asemel seljas suurt muhvi, millest ainult peanupp ja labajalad välja paistsid. Nad limpsisid jäätist ja silmitsesid üksteist uudishimulikult. Koos jõutakse järeldusele, et nad kõik on rändurid ja naksitrallid. Edasi hakatakse kõike tegema koos. Muhvi auto (furgoon) saab nende koduks. Koos elatakse läbi toredaid seike, näiteks see kuidas nad autoga kasside eest põgenesid, koos otsustakase millist teed teha (lahjat), koos viiakse vanainimesele Albert ning juuakse koos kakaod. Lugu (narratiiv, alltekst, õpetlikkus): Nagu ütles ka Muhv: ,,Lõpp hea, kõik hea.” Õpetab koos tegutsema ja näitab, et peab hoolima üksteisest. Emotsioon (kuidas ette kanda?) Raamat on väga seiklusrikas siis vastavalt sellele ka väga ilmekalt. Tekst (grammatika, lausete pikkus, sõnavara)- Pole väga rasked laused ja järge on ka lihtne pidada, hästi
kõnnin mööda tuba või vahin aknast välja. Tulete siis? Räägime pisut Eestist ja eesti asjust. Noori küll ei huvita eesti asjad, neil pole paleusi. Aga inimesel peavad paleused olema, nagu meil omal ajal oli. Tulge ja kuulake vanainimest, see on väga õpetlik. Noorele on õpetust tarvis, sest temal on alles elu ees, seda pidage meeles. Vaikne uulits nr. 3, paraaduks, trepist üles, pahemat kätt ja kõlistage. Tehke vanainimesele rõõmu, lahutage tema meelt." ,,Ma tulen tingimata," ütles Indrek, aga ise mõtles mitte minna. Ometi tegi ta, nagu ütles, mitte aga, nagu ta mõtles. Miks? Ta ei teadnud. Mõne päeva pärast pidi ta kuhugi mujale minema, aga leidis enda isand Mäebergi kahekordse kivimaja eest, nagu oleks see ta viimati oma sõnadega ära teinud. Pealegi ei jäänud see esimene külaskäik viimseks. Enamasti oli isand Mäeberg ikka üksinda, aga paaril korral kohtas Indrek siin ka võõraid -- ikka
annaabi.ee 
