o algkeel võis olla üsna sarnane soome keelega (uusi sõnu juurde tulnud, grammatika vähe muutunud Läänemeresoome kaljujoonised eesti Eesti keele arengus kolm perioodi: keele tekkimisele eelnenud kuni aastani 1200 vanaeesti perioodist 1200 – 1700 murrangueesti keel 1700 - … uuseesti keel vanaeesti keele muutused eristasid eesti keele teistest läänemeresoome keeltest murrangueesti keeles toimus palju keelemuutusi, lõpuks juba praegusega sarnane uuseesti keeles taas vähe muutusi Vanaeesti keel
ka ümbritsevate olukordade mõistmisel. Keel on aja jooksul väga palju muutunud. On lisandunud uusi sõnu ja ka on mõned sõnad kaotatud. Samuti on muudetud vanu sõnu. Praegu me saame aru, mida loeme, aga kui lugeda vanu kirju, vanade sõnadega, siis paljud sõnad võivad olla arusaamatud. Eesti keel pärineb läänemeresoome keelest. Eesti keele arengus on olnud kolm perioodi: vana-, murrangu- ja uuseesti keele periood. Praegu on meil uuseesti keele periood. Juba vanaeesti keeles oli esimesi muutusi, et eristada eesti keelt teistest läänemeresoome keeltest. Kõige väikseimad muutused on olnud uuseesti keele perioodil. Keel muutub kuna inimesed on mugavad ja ei pruugi sõnu alati õigesti välja hääldada, neil on halb mälu, mille tagajärjel osa keerulisi reegleid ununeb ja sagedased reeglid tulevad nende asemele või inimesed püüavad olla originaalsed, mille tagajärjel tekivad uued värvikad väljendid, mis võivad muutuda grammatika osaks.
EESTI KEELE KUJUNEMINE Kujunemise algus · 2000-2500 aastat tagasi läänemeresoome algkeelest · Arvatakse, et algkeel oli sarnane soome keelega · Eesti keele arengus saab eristada kolme perioodi: 1) vanaeesti keel- kuni aastani 1200 2) murrangueesti keel- 1200 kuni 1700 3) uuseesti keel- 1700 kuni tänapäev Vanaeesti keel · Ei ole säilinud kirjalikke allikaid · Üks varasemaid erinevusi ja muutusi, mis eristab eesti keelt kõigist teistest läänemeresoome keeltest on õ-häälik · Tekkisid murretevahelised erinevused · Eesti- ja Liivimaal kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti · Põhjaeesti ja lõunaeesti häälikujärjendid olid erinevalt arenenud Ülesanne: Tõlgi lõunaeesti keelest põhjaeesti keelde. 1) parts 4) upin
Eesti keele kontrolltöö 1)Millisest algkeelest arenes välja eesti keel ja milline keel sarnaneb selle algkeelega enim? Eesti keel arenes välja läänemeresoome algkeelest Kõige rohkem sarnaneb sellega soome keel. 2)Nimeta eesti keele kolm arenguperioodi ning iseloomusta igat perioodi vähemalt kolme lausega. Vanaeesti keel (kuni aastani 1200) Pole säilinud kirjalikke allikaid ning seetõttu saab selles toimunud muutustest aimu ainult võrdlev-ajaloolise meetodi abil. Üks varaseimaid muutusi oli õ-hääliku tekkimine Suurenesid murretevahelised erinevused Eesti- ja Liivimaa aladel ning sp kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti. Murrangueesti keel (1200-1700) Sellel perioodil toimunud keelemuutuste tulemusel kujunes välja
vähenemine. Etnofuturism on kunstilis-poliitiline liikumine, mis püüab tõlkida soome-ugri rahvaste traditsiooni tänapäeva kunstikeelde. Soome-ugri ühislipp on loodud Szymon Pawlase poolt, lipul on ühendatud sümbolid ja värvid kõigi soome-ugri rahvaste lippudelt. Eesti keele kujunemine algas 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoome algkeelest. Keele tekkimine on jagunenud 3 arenguperioodi: 1) kuni aastani 1200 oli vanaeesti keel 2) 1200-1700 aastatel eksisteeris murrangueesti keel 3) 1700 kuni tänapäeval olev uuseesti keel.
1.Millist kolme arenguperioodi eristatakse eesti k puhul? Dateeri ● Vaneesti keel -1200 ● Murrangueesti keel 1200-1700 ● Uuseesti keel 1700-tanapaev 2. Millised keelemuutused toimusid vanaeesti keeles? ● Õ- hääliku tekkimine ● Kujunes välja 3 murderühma: liivi, lounaeesti ja pohjaeesti. ● Kt muutus 3. Millised keelemuutused toimusid murranguperioodil? ● Lõpu- ja sisekadu ● Vältevahelduse teke ● Tekkis kaudne koneviis 4. Millised keelemuutused toimusid uuseesti keeles? Alguse määr? ● Eesti keelse täispiibli avaldamine (1739a.) ● Kaasaütleva käände väljakujunemine ● Oleva käände kasutuselevõtt ● I-ülivõrre
EESTI KEELE LUGU (lk 66–115) 1. Millisest algkeelest arenes välja eesti keel ning milline keel sarnaneb selle algkeelega enim? Läänemeresoome algkeelest, soome keelega 2. Nimeta eesti keele arengu kolm perioodi ning iseloomusta igat perioodi vähemalt kolme lausega. Kuni aastani 1200 vanaeesti keel - uuritakse võrdlev-ajaloolise meetodiga, õ-hääliku teke, kujunes 3 murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti 1200-1700 murrangueesti keel – eesti keel eristub teistest lms. keeltest, muutuste kohta leidub kirjalikke allikaid, tekkis vältevaheldus ja kaudne kõneviis. 1700 kuni tänapäev uuseesti keel – 1739. eestikeelne täispiibel, kujunes kaasaütlev kääne, muutused toimusid sihiliku keelekorralduse tagajärjel. 3. Miks keel muutub
asjad; milline ebaõnn, ilmselt on see tema karma." See võib tõepoolest olla tema karma, kuid temaga juhtunud õnnetusel ei ole mingit põhjust õnnega. Kokkuvõte: Inimese saatus kujuneb väga pika protsessina elust ellu, sünnist surmani. Igal sündmusel on kindel põhjus, sellel on omakorda põhjus jne. Meelest tuleb mõte, mõte põhjustab sõna ja teo, tegu loob saatuse ehk karma. Karma mõistele kõige sarnasem tundub olevat vanaeesti mõtlemine: "Igaüks on oma olemise tegija". Soomeugrilane nagu budalanegi usub, et oma sõnade ja tegudega saame oma elu ise korrastada ja juhtida. Ta vastutab täiega oma tegude eest... Karma on kõige selle summa, mida oleme teinud ja mida teeme praegu või tulevikus. Meie halvad ja head teod mõjutavad aktiivselt praegusi ja tulevasi läbielamisi. Karma on näiliselt salapärane ja keeruline, kuid väga sarnane eestlaste uskumustele ja tõekspidamistele.
murdevastane võitlus, murrete asendumine ühisargikeelega) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (5) 9. 1980ndate lõpp − ... (eestistamine, eesti keel kõigis registrites; argikeelte tung avalikku ellu; inglise keele mõjud; suuliste avalike tekstide esiletõus (TV!), eesti keele prestiiži langus) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Pajusalu 2000 (keelesüsteemi tegelikud muutused) • vanaeesti keel (...−1200) • muutuste aja eesti keel (1200−1700) • uuseesti keel (1700−...) Eesti keele olulisemad häälikumuutused Muutus enne: - 1000 AD 1. õ tekkimine: võlga, võõras, põlve, sõna 2. vokaali lühenemine h ees: (mees :) mehe, pähe, maha - 1300 AD 3. palatalisatsioon i ja j ees: palgi (vrd palga) - 1500 AD 4. lõpukadu: võlg, põlv, põlev, võlaks, põlves, (aga võlale, põlvele) 5
Seepärast peab ristimine ka kõigiti kiriku kombe järele sündima; muidu ei ole tal väge. (Ibid) 9 2. NIMED Peatükk käsitleb nimede algupära, nimepanemist eestlaste rahvausundi ning Maris Saare läbi viidud uurimustöö põhjal 2.1. Nime algupära Eesnimede jagunevad tekkepõhjuste järgi tinglikult neljaks. 2.1.1.Arhailised Arhailised vanaeesti nimed on kas lihttüvelised nagu Hiis, Äio (vanaisa), Vibe (kärmas), Udras (saarmas); liittüvelised nagu Meelenõuve ja Küllepäevi; või tuletislõpuga nagu Himotu, Lembitu, Meelitsi, Viling. Kõik eelnevad on meeste nimed, lisaks on koostaja märkinud naiste nimedeks Ihalembi, Ihatu, Meelinõuvo, Emme ja Imbi. Mehe- ja naisenimede tunnuseid eestlastel ei ole olnud. (Saar 2002) 2.1.2.Laennimed
sotsiaalse kihistumise vähenemine; linnastumine, paiksuse vähenemine; murdevastane võitlus, murrete asendumine ühisargikeelega) 9. 1980ndate lõpp − ... (eestistamine, eesti keel kõigis registrites; argikeelte tung avalikku ellu; indoeuroopa mõjud; suuliste avalike tekstide esiletõus (TV!), eesti kirjakeele prestiiži langus) Pajusalu 2000: • vanaeesti keel (...−1200) • muutuste aja eesti keel (1200−1700) • uuseesti keel (1700−...) 3. Grammatiseerumise nähtused eesti keele ajaloos. Grammati(kali)satsioon e grammatiseerumine (ingl grammaticalization v grammaticization): areng leksikaalsetest vormidest grammatilisteks ja grammatilistest vormidest veel grammatilisemateks Termin 1912 Antoine Meillet’lt: grammatilise iseloomu omistamine varasemale iseseisvale sõnale.
teadlik keelehoole 1914/1920 – 1940/1944 – ühiskonna keeleleline ja kultuuriline eestistamine, eesti keel kõrghariduskeelena. 1940/1944 – 1980ndad – murdevastane võitlus, murde asendamine argikeelega, vene keel muulaste ja eestlaste vahelise suhtluse keel K. Pajusalu jaotus: ... – 1200 vanaeesti keel 1200-1700 muutuste aja keel 1700 - .... uuseesti keel 3. Grammatiseerumise nähtused eesti keele ajaloos. Grammati(kali)satsioon e grammatiseerumine – areng leksikaalsetest vormidest grammatilisteks ja grammatilistest vormidest veel grammatilisemateks, samuti grammatika komponentide ja elementide kujunemise protsess üldisemalt.
annaabi.ee 
