Ka raua külgedel olid tihtipeale augukeste või kolmnurksete sakkide read, ikka selleks, et kuumusel tõmmet oleks. Mõlemat tüüpi triikvahendeid valmistati kas malmist või messingist, hiljem terasest, käepidemed olid aga puidust . Eesti linnades tulid triikrauad kasutusele enam-vähem samal ajal kui mujalgi maailmas, maarahva seas olid lood teisiti. Vanu laulu- ja pasunakooripilte vaadates tundub, et nende tublide meeste vammused said esimest ja viimast korda pressrauda tunda külarätsepa käe all. Aga elu edenes. Sütega köetavad ja kõvera korstnaga ehitud triigimasinad põletavad sagedasti pesu ära, sest lähevad liiga järsku kuumaks
12. Mis on miniatuur ja tahvelmaal? Miniatuur-teksti kaunistav pilt Tahvelmaal-alusele maalitud teos 13. Millise kunstiliigi väljapaistev esindaja on Martin Schongauer? puulõikekunst 14. Millisel maal on hästi säilinud kõrgtasemelised raamatuillustratsioonid ja omapärased rõngasristid? 15. Miks oli Reimsi katedraal teistest tähtsam? Pooleldi gooti ajastus ehitatud 16. Iseloomustage rüütliajastu rõivamoodi. Sukkpüksid,lühikesed vammused,pika ninaga kingad 17. Nimetage vähemalt 3 gooti kiriku kaunistuselementi. Ristlillik,roosaken,vitraaz 18. Nimetage kuulsamaid keskaegseid kirikuid ( 4 Euroopast, 2 Eestist). Euroopa-Reims,Notre Dame,Saint Chapelle,Chartres Eesti-Jaani,Oleviste 19. Millsed on Euroopa ja Eesti kõrgeima torniga kirikud? Eesti-Oleviste Euroopa-Ulm 20. Kuhu korraldati ristisõdu (linn)? Mitu neid oli? Millal? 21
vidutas vihma veidike, pojuke mängis memme põlvel, seljas titekleidike. Juba need julged jõngerjalad jooksid joovikarabani. Tuli rätsep, õmbles riided, nikerdas nööpaugud nabani. Oli see hunt, kes äkki huikas, tusar tihniku asukas? Nooruk sõitis laia laande karuses killa-kasukas. Kihas taplus, loitsid leegid, suitsesid sõja-kerised, mehepoeg vaarus keset välja, vammused veidi verised. Memmele jäid tühjad nurgad, taadile hobuste talitus, pojuke viidi kabelimäele puhkama puust palitus.
- Missugused esemed kuuluvad Muhu rahvarõiva komplekti ? Kuni 1870. -1880. aastateni kanti Muhus rõivastust, mis koosneb särgist, varem ka käistest, mustast kurrutatud seelikust-ümbrikust, põllest, argitanust, vööst, sääristest, kapetatest ja pasteldest. 19. sajandi keskpaiku oli Muhu rõivaste kaunistusele iseloomulik männamotiiviga geomeetriline ornament. Rinnaehteks, ühtlasi aga rõivaste kinnitusvahendiks olid metallist sõled ja preesid. Ülerõivasteks olid pikk-kuued ehk vammused ja kasukad. 1870. -1880. aastast alates asendab pikitriibuline punaseelik( siilik) mustapõhjalist ümbrikut. Pikk särk asendub lühikese särgiga. Nii seelikus kui ka kogu Muhu tekstiilis hakkab domineerima punakasoranz põhitoon. Hakati kandma sukki, nahkrihmu, vattkampsunit ehk nipiga vatti ja heegeldatud liistikut ehk abuvesti. Pastelde asemel hakati kandma kingi ja sussi moodi riidest jalanõusid-pätte. Muhu pruut kandis 19. sajandi lõpuni ümbrikku, käiseid, Muhu vanimaid lipulisi
Kuni 1870. -1880. aastateni kanti Muhus rõivastust, mis koosneb särgist, varem ka käistest, mustast kurrutatud seelikust-ümbrikust, põllest, argitanust, vööst, sääristest, kapetatest ja pasteldest. 19. sajandi keskpaiku oli Muhu rõivaste kaunistusele iseloomulik männamotiiviga geomeetriline ornament. Rinnaehteks, ühtlasi aga rõivaste kinnitusvahendiks olid metallist sõled ja preesid. Ülerõivasteks olid pikk-kuued ehk vammused ja kasukad. 1870. -1880. aastast alates asendab pikitriibuline punaseelik (siili) mustapõhjalist ümbrikut. Pikk särk asendub lühikese särgiga. Nii seelikus kui ka kogu Muhu tekstiilis hakkab domineerima punakasoranz põhitoon. Hakati kandma sukki, nahkrihmu, vattkampsunit ehk nipiga vatti ja heegeldatud liistikut ehk abuvesti. Pastelde asemel hakati kandma kingi ja sussi moodi riidest jalanõusid-pätte. Muhu pruut kandis 19
Mulgi rahvarõivad ( lõunapiirkond)säilitasid 19. sajandil mitmeid väga vanu rõivaelemente nagu puusapõll, linik, sõba (kõrik), mulgi rätt, vaipseelik (sõba, sõuke), pallapool jne. Eriti alalhoidlik rõivamoodide ja kaunistusviiside poolest on olnud Lääne-Mulgimaa Halliste ja Karksi kihelkonnad. Sealne rahvarõivas püsis peaaegu muutumatuna kuni rahvarõivaste kasutuselt ärajäämiseni ja seda eriti Hallistes. Siin kantud poolrattaga või kaukaga hamed (särgid) ja vammused säilitasid veel 19. sajandi keskpaikugi oma arhailise lõike. Vanadel rahvarõivastel esinev taimeaineline mulgi tikand omas teistsugust ilmet oli muistne. Selle tikandi erinevus seisnes ornamendis, selle ainestikus, värvustes ja tikkimistehnikates, teda esines sõbadel, puusapõlledel, põlledel, mulgirättidel ja suurättidel. Seesugusne tikand kandsi keskaegse väljenduslaadi pitserit. Eelkõige väljendus see üksikmotiivide kasutusviisis, mil motiivid paiknesid
sümboolselt kujutanud kahe detailiga: löögivalmis mõõgatera on Matteuse kohal, aga kellegi mõõgaots on poolkogemata suunatud ka Hirtacusele. Tavaliselt kujutasid maalikunstnikud apostleid väärikatena, kaunilt drapeeritud rõivais (näiteks Hendrick Terbrugghen "Matteuse kutsumine", Andrea di Orcagna "Püha Matteus ja stseenid tema elust"). Caravaggio piltidel aga seisavad pühakud nagu lihtsad tööinimesed, seljas üleskääritud varrukatega särgid või vammused, mis õmblusest rebenenud. Tema pühakute seljad on kühmus, näod tuulest parkunud, otsaesised kipras, pea juustest hõre. " Karta inetust oli Caravaggio arvates põlastusväärne nõrkus," ütleb E. H. Gombrich. Tõe tunnetamine selle ilus ja inetuses on Caravaggio loomingu suurimaid väärtusi. Temaga kohtumine õpetab igaüht vaatama iseendasse. Tuntumad maalid · "Amor võitjana" · "Haudapanek" · "Maarja surm" · "Matteuse kutsumus"
langesid õlgadele rippu või valgeid tanusid või pearätikuid. Kuigi juuksed jäid peakatte varju, heideti daamidele ette tundidepikkust aja raiskamist soengu tegemiseks. Meestel olid lühikeseks lõigatud juuksed ja otsmikule kammitud tukk, ja nad kandsid peas mandri moestiili kohaseid mütse. Nende linased särgid olid pitsidega ääristatud ja kaelused ning varukaotsad olid kaunistatud rikkalike tikanditega, nende kuued, vammused ja mantlid olid sametist ja damastist, mille peale olid õmmeldud kontrastset värvi satäänist või sametist triibud. Kõige rikakmate meeste laialõikelisi mantleid kaunistasid karusnahksed vooderdused ja kandlid, harilikult soobli- või ilvesenahast. Ühtekokku oli hertsogi varaloendis nimetatud neliteist mantlit, kaksteist vammust ja pihikut, üheksa paari pükse ja kaheksateist paari kingi Keegi õukondlastest ei hiilanud siiski nii nagu kuningas, kes oli kullaga lausa üle valatud.
annaabi.ee 
