õnnistava Kristuse maalimise teemal: "Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata". See on eesti kunsti esimene monumentaalmaal. Johann Köler maalis "Truu valvuri" 1878. aastal. Maalil kujutatud "väike Lolita" on tsaariarmee kindrali, õukonnaminister Frederichsi, kellest endast on kunstnik samuti portree maalinud, tütar. Praeguseks on "Truust valvurist" kujunenud Eesti Kunstimuuseumi püsiekspositsiooni keskne tõmbenumber. "Truu valvur" tema konkurentsitult erootilisima alatooniga maal. Asjaolu, et Köler on võib-olla alateadlikult valinud just selle, ilmselt ühe kanoonilisema aktimaali poosi "pisikese printsessi" kujutamiseks, mis juba oma struktuuris sisaldab erootilist koodi, on igatahes äärmiselt intrigeeriv. Köleri maalil kujutatud bernhardiin
Üheksas peatükk Toomkirik K.-le anti ülesandeks itaallasele linna tutvustada. Itaallasel oli aga nii kiire, et ta soovi vaid põhjalikku toomkiriku tutvustust. K. valimistas end ette korrates itaalia keelt. Lõpuks ei ilmunud itaallane toomkirikusse ning K. vaatas seal üksi ringi. Kui ta soovis kirikust lahkuda kutsuti teda hüüdega kantslist tagasi. Hüüdjaks oli vaimuliku riietes vangla kapten. Ta teatas K.-le, et tema protsessiga on halvad lood. Mees rääkis K.-le loo valvurist ja mehest, kes tahtis väravast sisse saada. Kümnes peatükk Lõpp K. kolmekümne esimese sünnipäeva eelõhtultulid tema juurde korterisse kaks meest. Nad võtsid K. kaasa. Jõuti kivimurdu. K.-l võeti riided ära ning ta asetati ühe kivi juurde ebamugavasse asendisse. Ta vaatas ringi ning nägi, et ülemise korruse akna luugid paiskusid lahti ja seal sirutasend aknas välja kleenuke ja habras keha. Üks meestest surus K. kaelale, teine torkas noa tema südamesse.
Üheksas peatükk Toomkirik K.-le anti ülesandeks itaallasele linna tutvustada. Itaallasel oli aga nii kiire, et ta soovi vaid põhjalikku toomkiriku tutvustust. K. valimistas end ette korrates itaalia keelt. Lõpuks ei ilmunud itaallane toomkirikusse ning K. vaatas seal üksi ringi. Kui ta soovis kirikust lahkuda kutsuti teda hüüdega kantslist tagasi. Hüüdjaks oli vaimuliku riietes vangla kapten. Ta teatas K.-le, et tema protsessiga on halvad lood. Mees rääkis K.-le loo valvurist ja mehest, kes tahtis väravast sisse saada. Kümnes peatükk Lõpp K. kolmekümne esimese sünnipäeva eelõhtultulid tema juurde korterisse kaks meest. Nad võtsid K. kaasa. Jõuti kivimurdu. K.-l võeti riided ära ning ta asetati ühe kivi juurde ebamugavasse asendisse. Ta vaatas ringi ning nägi, et ülemise korruse akna luugid paiskusid lahti ja seal sirutasend aknas välja kleenuke ja habras keha. Üks meestest surus K. kaelale, teine torkas noa tema südamesse.
Maal on massiivsetes mõõtmetes ja iga detail on joonistatud suurepäraselt. Pilt on jällegi seondatud mütoloogia ja usuga. Pildil olevad usklikud neavad näkineidu, kes on meelitanud meremehi mere oma iluga. III. Kunstniku ühe töö kirjeldus Johann Köler maalis "Truu valvuri" 1878. aastal. Maalil kujutatud "väike Lolita" on tsaariarmee kindrali, õukonnaminister Frederichsi, kellest endast on kunstnik samuti portree maalinud, tütar. Praeguseks on "Truust valvurist" kujunenud Eesti Kunstimuuseumi püsiekspositsiooni keskne tõmbenumber. "Truu valvur" tema konkurentsitult erootilisima alatooniga maal. Asjaolu, et Köler on võib-olla alateadlikult valinud just selle, ilmselt ühe kanoonilisema aktimaali poosi "pisikese printsessi" kujutamiseks, mis juba oma struktuuris sisaldab erootilist koodi, on igatahes äärmiselt intrigeeriv. Köleri maalil kujutatud bernhardiin tundub olevat oma proportsioonides ülepingutatud,
Üksilduse neuroos Versinini armastusavaldus üks näidendi kulminatsioone oli ette valmistamata ega mõjunud veenvalt. Nüganeni lavastatud «Karinis» oli Indrek Sammul nagu teisest puust, kuigi mõlemad, Tammsaare Indrek ja Tsehhovi Versinin on kannatuse võrdkujud. Ohvitseri väärikust pidanuks rõhutama munder, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalne peategelase lüheldast kasvu silmas pidades. Mänguliselt oli nauditav Andres Tabuni sõjaväearst Tsebutõkin ja Arvo Raimo valvurist rauk. Õdede kolmik (Olmaru, Meriste, Lepp) oli võrdväärne ansambel. Võib oletada, et esietendus tekitas tunde, et kõnnitaksegi köiel. Nii on see ikka. Kukkumise hirmus hoitakse kramplikult kinni tasakaalupoomist. Pole vaja. Võetagu lõdvemalt. Võimalusi Tsehhovit lausa publitsistliku tänapäevasusega mängida on küllaga. Kas või «depressiivsete väikelinnade» võtmes ja Moskva, Tallinna või mis tahes suurlinna kui pääsetee illusiooni purustamises.
Johann Köler maalis "Truu valvuri" 1878. aastal. Maalil kujutatud "väike Lolita" on tsaariarmee kindrali, õukonnaminister Frederichsi, kellest endast on kunstnik samuti portree maalinud, tütar. Praeguseks on "Truust 12 valvurist" kujunenud Eesti Kunstimuuseumi püsiekspositsiooni keskne tõmbenumber. "Truu valvur" tema konkurentsitult erootilisima alatooniga maal. Asjaolu, et Köler on võib-olla alateadlikult valinud just selle, ilmselt ühe kanoonilisema aktimaali poosi "pisikese printsessi" kujutamiseks, mis juba oma struktuuris sisaldab erootilist koodi, on igatahes äärmiselt intrigeeriv. Köleri maalil kujutatud
Aida kinnitab meile, et jumalad armastavad Nuubiat ning neid ei hävitata. Teine vaatus Teine vaatus algab lauluga "A Step Too Far", mis võtab kokku kolme peategelase tunded. Mereb viib Aida vangistatud isa juurde. Isa ei kiida mingil tingimusel heaks tütre suhteid Radamesega. Nad otsustavad kolmekesi, et lähevad amuleti abiga sadamasse, varastavad paadi ja lähevad Radamese ja Amnerise pulmade ajal Nuubiasse tagasi. Mõnest valvurist pääsevad nad mööda amuleti abiga, mõnele annab Mereb pistist, kasutades raha, mis ta on oma isanda tagant varastanud. Aidal on südametunnistuse konflikt, kuid ta otsustab, et kohus oma rahva ees on tähtsam. Amneris otsib ärevusega Radamest. Kuni ta Radamest ootab, selgitab Zoser talle sõjaplaane. Amnerisele ei meeldi, et Egiptus peab enda õiguseks teiste maade vallitamist. Kui Radames tuleb, tahab Zoser temaga rääkida
19. november 2008 Savisaarel ükskõik, peaasi, et räägitakse, Delfi, 20. november 2008 Savisaar ei välista võimalusel peaministri kohale asumist, ERR, 26. november 2008 Kertu Kalmus. Savisaar loob omaenda infovälja, EPL, 3. detsember 2008 Merike Tamm. «Edgari jõulukaart» on piiripealne juhtum, Postimees, 15. detsember 2008 Lauri Linnamäe. Savisaar nimetas kapot maffiaks, Tallinna Postimees, 16. detsember 2008 VIDEO: kas kapo käis ka Savisaare kabinetis? Mis saab linnavalitsuse valvurist?, Delfi, 16. detsember 2008 Savisaarel vesi ahjus, Delfi, 16. detsember 2008 Kalle Muuli: konksu otsas sipleb suur kala, Postimees, 19. detsember 2008 Priit Pullerits. Repliik: probleemne tegelane Postimees, 26. detsember 2008 Savisaar keeldus debatist Laariga Postimees, 19. jaanuar 2009 Savisaare otsesaadet hakkab märtsist edastama TV3 Tallinna Postimees, 4. veebruar 2009 Tuuli Aug. Savisaar loata võetud pildist: "Tänan teid märkuse eest" EPL, 4. veebruar 2009
ülemustega f Arendada tuleb endal neid oskusi, mida teistel ei ole. g Tuleb saavutada endale heakskiit ja toetus töökaaslaste poolt. h Osaleda tuleb kõikidel organisatsiooni avalikel üritustel ja koosolekutel. i Enda tööstiil tuleb kohandada vastavaks otsese ülemuse tööstiili ja harjumustega. j Kõikidega, valvurist tippjuhini välja, tuleb olla viisakas. k Töökaaslastega tuleb suhelda ka tööväliselt. l Alluvate probleemid tuleb alati ära kuulata, sõltumata sellest, kui palju see aega võtab. m Tuleb sattuda ajakirjanduse huviorbiiti. n Kõiki tööülesandeid tuleb täita võimalikult hästi. o Tuleb teha pidevalt ettepanekuid enda töö parendamiseks.
Aga kuhu siis, mu jumal küll?» «Sinna, kuhu meil on käsk teid viia.» «See ei ole mingi vastus.» «See on ainus, mis me võime teile vastata.» «Oo, mu jumal, mu jumal!» sosistas vaene kaupmees. «Nüüd olen ma kadunud.» Ja ta järgnes masinlikult ning vastupanuta valvuritele, kes olid talle järele tulnud. Ta läks tagasi läbi sama koridori, mille kaudu ta oli siia saabunud, keeras üle õue ja läks läbi veel ühest ehitusest. Lõpuks nägi ta eesõue väravas neljast ratsa-valvurist ümbritsetud tõlda. Ta lükati sinna sisse, politseinik asus tema lähedale, tollauks keerati nende järel lukku ja mõlemad leidsid end veerevas vangikongis. Tõld hakkas liikuma, aeglaselt nagu surnuvanker. Läbi lukustatud võre nägi vang ainult maju ja sillutist. Tõelise pariislasena tundis aga Bonacieux nurgakivide, siltide ja 152 laternate järgi ära iga tänava. Silmapilgul, kui nad jõudsid Saint-Pauli -- kohta, kus
annaabi.ee 
