eest ja Gustave Flaubert kõlvatuse kujutamise eest. Kõige paremini kajastub vahest mäss ideaalide vastu Baudelaire`i kogus ,,Kurja lilled", kus poeemis ,,Aabel ja Kain" soovitatakse vennatapjast Kainile alla rebida taevast Jumal ja tema riik. Baudelaire`i kui oma ajastu prohveti ettekuulutused jõudsid varsti ka laiema rahvamassi teadvusesse, tehes võimalikuks XX sajandi sõjad ja terrori. Kõige valusama lõhe ideaalide ja tegelikkuse vahel tekitaksid Esimene ja Teine maailmasõda. Esimene ilmasõda, puhkedes ilma sügavama ideoloogilise juhtmõtteta, hävitas oma totaalsuses lõplikult stabiilse ja turvalise kodanikuühiskonna. Stefan Zweig peab sõja põhjuseks lihtsalt suurriikide jõu ja võimsuse ülejääki, mis vallandus sõjas. Teine ilmasõda kujunes aga Nietzsche ja Darwini moonutatud mõtete kulminatsiooniks. Darvinistlikud
FREUD vs JUNG Sigmund Freud (1856 - 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Freud andis kõige valusama psühholoogilise löögi inimese eneseimetlusele, kui ta avastas, et inimese Mina ei ole sugutungi ja teadvustamata protsesside isandaks ja käskijaks, vaid nende kahe kuulekaks orjaks. Inimene istub metsiku ja taltsutamatu hobuse (seksuaalsuse) seljas ja kujutab ikka veel naiivselt ette, et ta juhib hobust. Sveitsi teadlane, psühholoog, psühhiaater ja psühhoterapeut Carl Gustav Jung (1875- 1961) oli Sigmund Freudi õpilane.
Ning halvimal juhul sellega ennast maha müüa. Mõtle ennem tõsiselt kas sa tahad sulle antud kingitust niimoodi ära kasutama hakkata. Kasutada seda ära selleks et saada ruttu rikkaks ja kuulsaks. Kui sa seda tõesti tahad siis kunagi võid seda tõsiselt, vägagi tõsiselt kahetseda. Muidugi ma ei saa öelda et see võib juhtuda iga ande ja iga inimese puhul kuid mine sa tead. Sa ise võid olla see kes mõtleb et ei minuga nii ei lähe kuid võid saada samas ka selle kõige valusama löögi. Ning kui see saabub võib olla juba liigagi hilja. Ära kasuta enda annet kurjalt et teha tuju heaks kellegil teisel ning ise samal ajal jäädes kurvaks ja sisemuses nuttes. Kui tahad teha kellegi tuju heaks kasutades ära enda annet tee seda nii et samal ajal oled ise ka rõõmus ning sisemuses naerad ja samuti.
Venemaa, mis võis enamasti teha, mida tema ise tahab. Siiski ei olnud kõik, mis ta tegi ja ütles hea, ehk oli mõte hea, kuid kindlasti ei olnud teostus hea, sest nii palju inimesi sai põhjuseta surma ja elati pidevas surmahirmus. Kuid kui ei oleks olnud Leninit, kes tegi selliseid tegusi, ei oleks maailm õppinud suurt õppetundi ning oleks ehk tulnud keegi tulevikus, veel karmim, veel hullem ning veel suurema häivitusjõuga ning oleksime saanud palju valusama õppetunni, sest siis oleks tehnoloogia kõvasti arenenum ja relvadel oleks suurem võime. Kasutatud kirjandus: 1. Service, Robert, Lenin: biograafia, TLN, 2002 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Lenin 3. http://en.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Lenin inglise keeles 4. http://www.bbc.co.uk/history/historic_figures/lenin_vladimir.shtml
1991. aasta märtsis korraldati NSV Liidu säilitamise küsimuses üleliiduline referendum, millele 3/4 hääletanuist vastas jaatavalt. Kuid sellel tulemusel puudus moraalne jõud, sest kõik iseseisvusmeelsed piirkonnad (Baltimaad, Armeenia, Gruusia ja Moldaavia) boikoteerisid referendumit. Baltimaades oli eelnevalt korraldatud oma referendumid, kus elanikkonna suurem osa toetas iseseisvumist. Kõige valusama tagasilöögi osaliseks sai Gorbatsov Venemaal. Märtsis üritas ta sundida Vene Föderatsiooni ülemnõukogu tagandama Boriss Jeltsinit selle esimehe kohalt, kuid katse nurjus. Gorbatsovi populaarsus langes, Jeltsini oma tõusis. Juunis 1991 valiti Jeltsin Venemaa presidendiks. Tema korraldus lõpetada riigiasutustes kommunistliku partei tegevus vallandas NLKP juhtkonnas pahameeletormi. Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida uue liidulepingu abil
Hea Eesti rahvas. Kõige valusama küsimusena ootab meilt vastust tööpuudus. Headel majandusbuumi aegadel kujunes arusaam, et töötu ise on oma hädas süüdi. Nüüd see nii enam ei ole. Ettevõtted on koondanud inimesi mitte nende kehva töö, vaid majandusliku häda sunnil. Sestap peame me kõik -- nii valitsus kui riik laiemalt; ettevõtted, seltsid ja kirikud; erakonnad ja perekonnad -- pingutama selle nimel, et töötuks jäänud inimeste ja nende lähedaste kannatusi leevendada. Sellele kõigele ei ole lihtsaid vastukäike. Me peame lahendusi otsima kõikide võimalike ideede seest ja tabude tagant. Me peame pingutama, et tööpuuduse majanduslikud ja eriti sotsiaalsed tagajärjed ei jätaks ühiskonna kudedesse paranematuid haavu. Meist keegi ei saa väita, justkui tabanuks tööpuuduse kasv meid ootamatult. Jah, on riike, kus olukord on praegu veelgi rängem. See tõdemus lohutuseks ei kõlba. See vaid selgitab, et me pole ainulaadsed. Aga oma probleemi ...
1991. aasta märtsis korraldati NSV Liidu säilitamise küsimuses üleliiduline referendum, millele ¾ hääletanuist vastas jaatavalt. Kuid sellel tulemusel puudus moraalne jõud, sest kõik iseseisvusmeelsed piirkonnad (Baltimaad, Armeenia, Gruusia ja Moldaavia) boikoteerisid referendumit. Baltimaades oli eelnevalt korraldatud oma referendumid, kus elanikkonna suurem osa toetas iseseisvumist. Kõige valusama tagasilöögi osaliseks sai Gorbatsov Venemaal. Märtsis üritas ta sundida Vene Föderatsiooni ülemnõukogu tagandama Boriss Jeltsinit selle esimehe kohalt, kuid katse nurjus. Gorbatsovi populaarsus langes, Jeltsini oma tõusis. Juunis 1991 valiti Jeltsin Venemaa presidendiks. Tema korraldus lõpetada riigiasutustes kommunistliku partei tegevus vallandas NLKP juhtkonnas pahameeletormi. Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida uue liidulepingu abil.
annaabi.ee 
