Mudelplaat (koosneb valandimudelist ja valukanalite süsteemist) Kahepoolne mudel (plaadid on kohakuti, hea automatiseeritud tootmisel) Detaili tegemise joonised 1.1 Valuvormi koostamisel on tähtis mudeli eemaldamise lihtsus vormist, selleks tuleb arvestada järgmiste punktidega: Vormi ja mudeli lahutuspind Töötlusvaru Valukalded Siseümarused 4 Valukanaleid liigitatakse üleminevalukanali süsteem (harisüsteem) ja aluminevalukanalite süsteem (sifoonsüsteem). Nagu ka nimest väljendub on peamine erinevus kust juhitakse vedelmetall vormi. Üleminevalukanali süsteem - Lihtsaim, kuid põhjustab räbu sattumist valandisse. Valukanalite lahutuspinna süsteem e. külgsüsteem - Toitekanalid on vormilahutuspindades. Eeliseks on vormi lihtsus, kuid suur materjali kulu ja halvad kristaliseerumise tingimused.
· penetratsioon · puidutõrvad · duktiilsus · turbatõrvad Surve all valamine - termoplastsete vaikude korral; vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi, mida Emulsioonid jahutatakse ning sulamass hangub; suure tootlikusega protsess Bituumeni ja vee pihustatud segu, mis sisaldab ka emulgaatorit. Ekstruudermeetod - poolpehmeks kuumutatud plastmass surutakse välja soovitud ristlõikega avast; toodetakse torusid,
konteinerisse, vakumeeritakse, asetatakse küttekehadega varustatud isostaati. Seal surutakse konteiner inertse gaasiga kokku ja kuumutatakse kõrgel temperatuuril. 40. Kuumsurvetöötluse temperatuur Kuumsurvetootluse ülemine piir on määratud solidus- või intensiivse oksüdeerumistemperatuuriga. 41. Laienevate valukanalite süsteem Al valamisel Al-sulamid oksüdeeruvad kergelt, seega kasutatakse alati laienevaid valukanaleid. Al- sulamites on suur gaaside lahustuvus, mis võib põhjustada gaasitühikuid. Alumiiniumi valamisel on valutemperatuur suhteliselt madal. 42. Kärnvormimine Kärnvormimine tähendab vormi koostamist kärnidest, mis moodustavad nii valandi sise- kui ka välispinnad. Kasutatakse keeruliste valandite mass ja suursaritootmiseks. Kärn kujundab valandi sisepinna. Kärn valmistatakse liiva ja sideaine segust. Kärnkast on puidust või metallist õõnes rakis kärnide vormimiseks kärnisegust.
vaigud- neid võib korduvalt ülesse sulatada ja uuesti vormida. Termoaktiivsete vaikude molekulid on ruumilised, neid ümbervormida ei saa.2. Täiteaine võib olla pulbrikujuline( talk, puidujahu, grafiit jne), kiuline(klaaskiud) või kihiline( paber, riie jne). 3. Plasttoodete vormimise viisid: a) pressimine leiab kasutamist termoaktiivsete ja jäikade termoplastsete vaikude vahel. b) Surve all valamine- Kasutatakse termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. c) ekstruudermeetodi puhul surutakse pool-pehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõike vastava kujuga avast. d) valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale. e) keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhjujoaga. 4. Plastide termilised omadused: a) mahumass on enamikel plastmassidel 900...1500 kg/m3.b) tugevus sõltub täitematerjalist. Kiulise ja kihilise täiteainega plastmassid on väga tugevad c) kõvadus sõltub
Suure kuumuskindluse ja elektritakistusega materjal. Alumiiniumi kasutatakse ka pulbermetallurgias. Alumiiniumpulbri ja Al2O3 ( kuni 22% ) segu paagutamisel suure rõhu all temperatuuril kuni 500oC saadakse kerge, tugev, hästi töödeldav ja kõrge temperatuurikindlusega (temp. vahemikus 350...500oC) materjal. Kõik alumiiniumisulamid kaotavad 300o C juures oma tugevuse. Alumiiniumivalu iseärasused: - Kerge oksüdeerumine, mistõttu kasutatakse alati laienevaid valukanaleid. - Gaaside neelduvus, mis võib põhjustada gaasitühikuid. - Suhteliselt madal valutemperatuur. Pooltoodete (leht, latt, riba, varras, traat jms) valmistamiseks kasutatavad sulamid liigitatakse termotöötluse põhjal: a) termotöötlusega tugevdatavad ja b) mittetugevdatavad Al, Mg, Mn sulamid. Lisandid (Cu, Si jt.) % Mn, Mg, Fe, Ni Duralumiiniumi (Al-Cu)D1, D6, D16 karastamisel vees temperatuurilt 500oC. Järgneb 4-7
1)Pressimine leiab kasutamist termoaktiivsete ja jäikade termoplastsete vaikude puhul. Lähtematerjaliks on presspulber, mis koosneb peenestatud vaigust, pulbrilisest täiteainest ja pigmendist. Kuum presspulber surutakse metallvormis suure rõhu all kokku ja lastakse rõhu all jahtuda. Vaik sulab ja liidab täiteaine terakesed kokku. 2) Surve all valamine- kasutatakse peamiselt termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. Vormi jahutatakse ja sula mass hangub kiirelt. See meetod on suure tootlikkusega, protsess kestab 5...40 sekundit. 3) Ekstruudermeetod- surutakse poolpehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Nii toodetakse torusid, liistmaterjale ja teisi pikki ühtlase ristlõikega materjale. 4) Valtsimine- toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja seinakattematerjalid, kiled jne)
Pressimine leiab kasutamist termoaktiivsete ja jäikade termoplastsete vaikude puhul. Lähtematerjaliks on presspulber, mis koosneb peenestatud vaigust, pulbrilisest täiteainest ja pigmendist. Kuum presspulber surutakse metallvormis suure rõhu all kokku ja lastakse rõhu all jahtuda. Vaik sulab ja liidab täiteaine terakesed kokku. Surve all valamist kasutatakse peamiselt termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. Vormi jahutatakse ja sula mass hangub kiirelt. See meetod on suure tootlikkusega, protsess kestab 5...40 sekundit. Ekstruudermeetodi puhul surutakse poolpehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Nii toodetakse torusid, liistmaterjale ja teisi pikki ühtlase ristlõikega materjale. Valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja seinakattematerjalid, kiled jne)
PLASTMASSIDE TÖÖTLEMINE Pressimine leiab kasutamist termoaktiivsete ja jäikade termoplastsete vaikude puhul. Lähtematerjaliks on presspulber, mis koosneb peenestatud vaigust, pulbrilisest täiteainest ja pigmendist. Kuum presspulber surutakse metallvormis suure rõhu all kokku ja lastakse rõhu all jahtuda. Vaik sulab ja liidab täiteaine terakesed kokku. Surve all valamist kasutatakse peamiselt termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. Vormi jahutatakse ja sula mass hangub kiirelt. See meetod on suure tootlikkusega, protsess kestab 5...40 sekundit. Ekstruudermeetodi puhul surutakse poolpehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Nii toodetakse torusid, liistmaterjale ja teisi pikki ühtlase ristlõikega materjale. Valtsimisega (kalandeerimisega) toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja seinakattematerjalid, kiled jne)
töötlemist. Stabilisaatori ülesandeks on muuta plastmassi omadused püsivaks. Pressimine leiab kasutamist termoaktiivsete ja jäikade termoplastsete vaikude puhul. Lätematerjaliks on presspulber peenestatud vaigust, täiteainest ja pigmendist. Kuum presspulber surutakse vormis suure rõhu all kokku ja lastakse rõhu all jahtuda. Surve all valamist kas peamiselt termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. Vormi jahutatakse ja mass hangub kiirelt. Ekstruudermeetodi puhul surutakse pool-pehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja seinakattematerjalid, kiled jne. ). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga. 52. Tähtsamad polümeeride liigid.
· Pressimine leiab kasutamist termoaktiivsete ja jäikade termoplastsete vaikude puhul. Lähtematerjaliks on presspulber, mis koosneb peenestatud vaigust, pulbrilisest täiteainest ja pigmendist. Kuum presspulber surutakse metallvormis suure rõhu all kokku ja lastakse rõhu all jahtuda. Vaik sulab ja liidab täiteaine terakesed kokku. · Surve all valamist kasutatakse peamiselt termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. Vormi jahutatakse ja sula mass hangub kiirelt. See meetod on suure tootlikkusega, protsess kestab 5...40 sekundit. · Ekstruudermeetodi puhul surutakse poolpehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Nii toodetakse torusid, liistmaterjale ja teisi pikki ühtlase ristlõikega materjale. · Valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja seinakattematerjalid, kiled jne)
annaabi.ee 
