Valter Ojakäär (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Katarina Veltri 9.B Valter Ojakäär Üldiselt: Valter Ojakäär on helilooja, pillimees ja muusikapublitsist. Üle poole sajandi on kestnud tema
tegevus džässmuusika propageerijana – oma laia muusikalise silmaringiga on ta publikut harinud
nii tööga raadios ja televisioonis kui ka loendamatute artiklitega ajakirjanduses. Hindamatu on
tema panus eesti levimuusika teoreetilisse uurimisse. Valter Ojakäär tõi eesti keelde mõisted
"levimuusika" ja "süvamuusika". Õpingutest ja tegevustest: Ojakäär on õppinud klarnetit Pärnu Muusikakoolis ja Tallinna Konservatooriumis ning samas
kompositsiooni Mart Saare ja Heino Elleri juures. Töötas pikka aega Eesti Televisiooni ja Raadio
estraadiorkestri saksofonirühma kontsertmeistrina ning mängis klarnetit ja saksofoni ka teistes
kollektiivides (Endla teatri orkester, John Pori restoraniorkester, džässorkester Kuldne 7,
ansambel Rütmikud). Aastail 1964–1967 ja 1975–1980 õpetas Ojakäär levimuusika ajalugu ja
orkestratsiooni Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ning juhatas bändi Kalev 1982–1992. Loomingust: Valter Ojakääru loomingus on teoseid sümfoonilisest muusikast filmi- ja lavamuusikani, kuid
põhiliselt on Ojakäär loonud levimuusikat, millest suurema tuntuse on saanud laulud (üle 100).
Tema laialt levinud ja armastatud lauludel on haarav meloodia ja köitev tekst, mis pärineb
peamiselt eesti luuletajatelt (Ain Kaalep, Jaan Kaplinski, Ellen Niit, Ralf Parve, Lilli Promet,
Leelo Tungal, Debora Vaarandi). Laulud on leidnud üha uuesti värskete interpretatsioonidega
koha ka praeguste tegevmuusikute repertuaaris. Mõned võidetud preemiad:  1982 ja 1984 – Eesti NSV muusika-aastapreemia  1989 – Eesti NSV rahvakunstnik  1997 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind  2001 – Valgetähe III klassi teenetemärk  2002 – Kuldmikrofon  2003 – Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia (suure panuse eest eesti dzässmuusika
arengusse)  2008 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest Muusikanäited: https://www.youtube.com/watch?v=6lkNiQUlQGc (“Sõit pilvelaeval”-1968) https://www.youtube.com/watch?v=AyGiw0m59tA („Oma laulu ei leia ma üles“-1966) https://www.youtube.com/watch?v=qOGzGHTzOf4 („See pole see“-1969)

.DOCX Laadi alla originaalfail 1 lk · .docx · 0 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2022-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

0 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

dzeinhein Õppematerjali autor

Lühike ja konkreetne töö Valter Ojakääru elust, loomingust ja tunnustustest koos helinäidetega.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odp

Valter Ojakäär

● Aastatel 1940-1941 õppis ta Pärnu Muusikakoolis ● Aastatel 1942-1943 õppis Tallinna Konservatooriumis Bernand Luki klassis ning samas ka kompositsiooni Mart Saare ja Heino Elleri juures, mille lõpetas 1956.aastal Töö ● 1945-1970 töötas ta Eesti Televisiooni ja Raadio estraadorkestri saksfonirühma kontsertmeistrina ● Mängis klarnetit ja saksofoni erinevates kollektiivides ● Aastail 1964-1967 ja 1975-1980 õpetas Ojakäär levimuusika ajalugu ja orkestratsiooni Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ● Juhatas bigbändi „Kalev“ 1982-1992 Looming ● Teoseid sümfoonilisest muusikast filmi- ja lavamuusikani, kuid põhiliselt on ta loonud levimuusikat ● Tema lauludel on haarav meloodia ja köitev tekst, mis pärineb peamiselt eesti luuletajatelt ● Tema looming on kõlanud ka üldlaulupidudel Auhinnad ● ENSV rahvakunstnik (1989)

Muusikaõpetus

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

Milleri džässorkestri muusikal, suur menu saatis Eesti Riikliku Filharmoonia džässorkestrit Vladimir Sapožnini juhatusel kogu tema 8-kuulisel ringreisil (märts–oktoober 1945) NSVLs. 10 džässi, homme reedad kodumaa!” 3 – uue korra kultuuri üks põhiteese muutis selle aga hoopis võimatuks. Nn Hruštšovi sula aegu olukord veidi leevenes ning kohe ilmusid ka Valter Ojakääru “Džässmuusika” (1966) ja Uno Naissoo “Džässilik harmoonia ja orkestratsioon” (1969). Selleks ajaks oli aga lühiajaline sula ka lõppenud ja järgneva ligemale paarikümne aasta jooksul ei tulnud tõsisem džässiajaloo uurimine kõne allagi. Iga aastakümme on toonud juurde palju uut ja huvitavat, paraku on aja katkematus voolus paljugi päästmatult aastate koorma alla mattunud – mida kaugemas minevikus, seda sügava- male

Muusika ajalugu

doc

Eesti heliloojad

Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro.................................................................................

Muusika