2006. Mustlaik-apollo levik ja seosed elupaigaga Kagu-Eesti populatsioonis. Tartu Ülikool, bakalaureusetöö). 7 Muutuv maakasutus hävitab nende elupaiga, seega on nad ka paljudes riikides väljasurnud. (http://www.lote.ut.ee/ Liivamägi, 2006) 4. Liigi ohutegurid Mustlaik-apollo liigile mõjuks halvasti jõeäärsete väikeste niitude kinnikasvamine ja metsastumine. Siis poleks ei ruumi valmikutele ega toitu röövikutele. Mustlaik-apollo pelgab tuult ja seetõttu püüab vältida avamaastike. Halb oleks ka maastiku kultuuristamine (http://koolielu.ee/). Mustlaik-apollode populatsioone ohustab otseselt kevadine kulupõletamine, mis on nüüd seadusega keelatud, kuid esineb siiski. Populatsioone ohustab ka nende esinemispaikade traditsioonilisest kasutusest väljajäämine (Viidalepp, 2000). 5. Liigikaitse
suurendamine. Segaviljelus, elumultšid, umbrohud, õitsvad taimed. Monokultuursed külvid on keskkond, kus on rakse biotõrjet teha, kuna puuduvad süsteemi toetavad ressursid. AÖSi mitmekesisus loob soodsad tingimused taimekahjurite looduslike vaenlaste arvukuse ja efektiivsuse suurendamiseks: pakkudes neile alternatiivseid toidutaimi ajal, mis kahjurid puuduvad, pakkudes valmikutele ja röövtoidulistele vajalikku lisatoitu (nektar), säilitades elujõulise kahjurite populatsiooni, pakkudes talvituskohti ja pesitsuskohti. 1. Ruumiline heterogeensus: segakultuurides kasvatamine, elusmultšid, umbrohud. 2. Ajaline heterogeensus: viljavaheldus, ajaline segukülv (teise kultuuri külvamine või istutamine kasvava kultuuri vahele mõningase ajalise nihkega, kuid enne esimese kultuuri saagi koristamist).
Seljal esinev kilbike on suur ja ulatub vähemalt tagakeha keskpaigani. Tuntud kapsa kahjur on kapsalutikas Eurydema oleracea , metsamarjadel on tavaline marjalutikas Dolycoris baccarum, puudel ja põõsastel üks suurimaid sellesse sugukonda kuuluv punaste jalgadega Pentatoma rufipes, teravilju kahjustab nokislutikas Aelia acuminata . Selts: Kaamelkaelalised Raphidioptera Kaamelkaelalised on keskmise suurusega (1-5cm) saledad putukad. Pea prognaatne, haukamissuistega. Nii vastsetele kui valmikutele on iseloomulik pikenenud eesrindmik. Võrkja soonestustega väliselt sarnaseid tiibu on kaks paari. Eestiibadel esineb tiivatähn pterostigma. Emasloomadel on pikk muneti. Munad munetakse puitu või koorepragudesse. Rööveluviisiga vastsed elavad koorepragudes või teiste putukate koorealustes käikudes. Eestis on tavalisem kaamelkael Raphidia notata. Liikide arv: 200, Eestis 4 liiki. Kirjandus: - Selts: Suurtiivalised Megaloptera
Maastikuline 66. Külvide mitmekesistamine ja biotõrje: ruumilise ja ajalise heterogeensuse suurendamine. Segaviljelus, elumultsid, umbrohud, õitsvad taimed. Monokultuursed külvid on keskkond, kus on rakse biotõrjet teha, kuna puuduvad süsteemi toetavad ressursid. AÖS-i mitmekesisus loob soodsad tingimused taimekahjurite looduslike vaenlaste arvukuse ja efektiivsuse suurendamiseks: pakkudes neile alternatiivseid toidutaimi ajal, mis kahjurid puuduvad, pakkudes valmikutele ja röövtoidulistele vajalikku lisatoitu (nektar), säilitades elujõulise kahjurite populatsiooni, pakkudes talvituskohti ja pesitsuskohti. Ruumiline heterogeensus: segakultuurides kasvatamine, elusmultsid, umbrohud. Ajaline heterogeensus: viljavaheldus, ajaline segukülv (teise kultuuri külvamine või istutamine kasvava kultuuri vahele mõningase ajalise nihkega, kuid enne esimese kultuuri saagi koristamist). Kultuuride segaviljelus erinevad kultuurid kasvavad samal väljal
- saagi koristamise järel hoiavad umbrohud tühjaks jäänud maa, vältides nii erosiooni ja sidudes taimetoitaineid - umbrohi on peibutustaim; näiteks ristõielised umbrohud meelitavad maakirpe ja hiilamardikaid neid võib kasutada püünistaimedena - umbrohi on toiduressursiks lindudele ja loomadele - umbrohi on kahjurite looduslike vaenlaste, röövtoiduliste soodustaja - õietolm on oluline toiduallikas lepatriinudele, sirelaste ja kiilassilmade valmikutele, kelle röövtoidulised vastsed hävitavad aplalt taimekahjureid Umbrohtumist suurendavad tegurid: - ebaõige ja halvasti ajastatud ärahoidev tõrje - teravilja monokultuur sage, st vähene viljavaheldus - umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasobivas suunas kui kasutame pidevalt ühte ja sama harimisvõtet või umbrohi on muutunud resisdentseks - põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel tagajärjel
Eesti oma 2,24 miljardi tonniga on maailmas 18. kohal. Kõige enam leidub meil turvast Ida- Virumaal ning Pärnu maakonnas. Soode kaudu toimub põhjavee varude taastumine, samuti toodavad seal kasvavad taimed hapnikku. Enamik looduslikke rabasid on looduskaitse all, kuna nende elustikku kuulub rohkesti haruldasi ja ohustatud liike. Soode elustik on liigivaene, sest seal kasvab vähe taimi, mis loomadele kõlbavad toiduks. Nad on kas mürgised või nahksete lehtedega. Putukate valmikutele ei jätku toitu (loomade v inimese verd), sellepärast soodes sääsed ja muud ründavadki, et nad on näljased. Mudatilder, RABA- Rabad on taimekooslused, kus puurinne on väga hõre või puudub hoopis. Puude olemasolu alusel eristatakse puis- ja lagerabasid. Mõlemaile on iseloomulik paks vähelagunenud turbakiht. Raba kummub ümbritsevast alast kõrgemale ja seetõttu saab ta vett ainult sademetest. Rabades on ohtralt väikesi veekogusid (älved ja laukad), nende
annaabi.ee 
