Alistumisele järgnes uue Makedoonia kuninga Aleksander Suure sõjakäik (334-326 eKr) idamaadesse. Makedoonia ja Kreeka ühendvägi vallutas enam-vähem kõik Pärsia riigile kuulunud valdused. Alistati ka Egiptus. Pärast Aleksander Suure surma puhkesid tema väepealike vahel sõjad, mille tulemusena lagunes impeerium kolmeks: 1) Egiptus; 2) Seleukiidide riik; 3) Makedoonia, kelle vahel sõjad jätkusid. Aleksander Suure vallutusretkele järgnes kreeklaste-makedoonlaste massiline kolonisatsioon Euroopast Lähis-Ida maadesse. Hellenismiaja tähtsaimaks linnaks tõusis Egiptuses, Niiluse suudmes olev Aleksandria. Hellenismiperiood lõppes 30. a eKr kui roomlased vallutasid viimase hellenistliku riigi: Egiptuse.
(Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios), tekkis karjaseromaan (Longose "Daphnis ja Chloe"). Kreeka mütoloogia Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia Kreeka mütoloogia on täis koletisi, sõdu, intriige ja jumalate sekkumisi ning probleeme lahendasid kangelased. Kreeka kultuuri jagunemine Aleksandri vallutusretkele järgnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Lähis-Ida maadesse, tänu millele omandas Vahemere idaosa üsna kreekapärase ilme. Samas toimus kreeka kultuuri segunemine idamaade kultuuridega ning nii kujunes helle-nistlik kultuur. Antiik-Rooma (Teater) "Teatrihooaeg" Roomas kestis aprillist novembrini. Etendusi rahastasid võimukandjad ja rikkad kodanikud, kus nad endid avalikkuse ees ka näitasid. Vaatajaid püüti köita eeskätt lavakujundusega, imede ja eriskummaliste
alistada teisi. Balti rahvaid rünnati ühekaupa, samuti hiljem Eesti maakondi, mis ei suutnud piisavalt efektiivselt koos töötada. Eestlastel oli peale sakslaste ja nende liitlaste veel teisigi probleeme. Siinne maaala äratas ka teiste rahvaste tähelepanu. 1219. aastal liitus vallutuspüüdega ka Taani kuningas, maandudes põhjarannikul ja vallutades Lindanise. Sinna ehitati Taani linn, Tallinn. 1220. aastal saabusid vallutusretkele ka Rootsi väed, kuid said saarlaste käest lüüa. Eestlaseid rünnati igast küljest, mis mõjus majanduslikult kurnavalt ja inimjõud ammendusid väga kiiresti. Põhja-Eesti vallutas Taani ja Lõuna-Eesti, Saksamaa. Vabadussõda lõppes paljude vallutajate tõttu võiduristimise ja viimase vastupanu hävitamisega saartelt. Eesti jagati mitme riigi vahel. Mina arvan, et muistne vabadussõda polnud võidetav. Sakslasi oleks olnud võimalik
rüüstama....tuli eestlaste suur vägi/toimus lahing kus langes ka palju rootslasi, eesotsas nende kuningas Ingvar(maeti saaga kohaselt Eesti rannikule)...kaotusele järgnenud suvel teinud Ingvaripoeg Eestisse eduka tasuretke. Ruunikivi...rootsis rajatavad mälestusmärgid Eestis langenud viikingite auks Kääpad...liivast kuhjatud põletusmatuste paigad. Jaroslav Tark (1030 a. Jurjev)...Vene vürst, kes tuli eestisse vallutusretkele/võitis eestlaste vastu astutud sõjakäigu ja rajas Tartu kohale tugipunkti mille nimetas Jurjeviks. tsuudid...idapool peipsit elanud eestlaste ja läänemeresoomlaste nõ hüüdnimi... sossolid...eesti hõimud, kes said selle nime kroonikas. Eestlased muinasaja lõpul §5 adramaa...maa suuruse mõõtmise ühik. kolmeväljasüsteem...põllu ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. käsitöö areng ja meistrite väljakujunemine..
Esialgu oli sumeri linnriigi kõrgeima seisusega preesterkond, hiljem kuningas. Need kaks võisid võimu pärast ka võitlema hakata. Jõukamad mehed, enamjolt sõltumatud talupojad ja käsitöölised, moodustasid kodanikkonna. Kodanikkonnast madalamale jäid rentnikud ja orjad. Orje oli Mesopotaamias vähem kui Egiptuses. Alaline sõjaväge enamjaolt puudus. Kuninga käsul kutsuti kokku võitlusvõimelised mehed (alates ülikutest lõpetades linnaelanikega) ja mindi siis vastavalt kas vallutusretkele või oma linnriiki kaitsma. Suurriigi ajal moodustati alaline elukutseline armee, mis oleks pidevalt toimuvate sõdade puhul alati käepärast võtta. 3. Riiklus/Valitsemine Sumeri linnriiki valitses tavaliselt kuningas , keda peeti jumala asemikuks maa peal. Linnriikide tekkimise alguses valitses kuninga asemel preesterkond. Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, ülempreester, kõrgeim seadusandja ja kohtumõistja. Kuigi kuninga võim oli sisuliselt piiramatu,
päikesejumal- Amon Ra (oinas), vaaraode võimu kaitses kullipeaga Horos. Hauatagune elu ainult headel inimestel. Pühad loomad olid sõnnikumardikad ja must valge laiguga härg Apis. Aritmeetika ja geomeetria. Balsameerimise järel tekkis arstiteadus. Tehti operatsioone, parandati hambaid. Kirjutati hümne ehk ülistuslaule jumalatele. Vaaraode vallutused. Aasia päritolu vallutajatelt õpiti kasutama hobuseid ja sõjavankreid. Relvi valmistati pronksist. Vaaraod suundusid vallutusretkele. Kõige suurem vallutaja oli vaarao Thutmosis III (1450.- ndad) Alistas Nuubia Egiptusele. Tema valitsemisajal oli riik võimsaim Idamaades. Pärast teda hakkas endist hiilgust taastama Ramses II (1290-1224eKr) , kes sõlmis hetiitidega rahu, abiellus kuninga tütrega. Egiptus sai Palestiina ja Süüria lõunaosa. Põhjaosa jäi hetiitidele. Sõjaretkedelt tõid vaaraod rohkelt saaki, annetati jumalatele. Preestrid valdasid jumalate maid, varandusi- mõjukus suurenes. Vana riik - 27.-21
teinud. Sõda jätkus Süürias Horemhebi juhtimisel, puhkes katk, egiptlased võitsid sõja. Nad jätkasid sõjaretke, lõpuks läks Sinuhe tagasi Teebaisse. Vaarao Tutanhamon oli surnud. Horemheb käskis Sinuhel Hati maa prints Shubattu tappa. Sinuhe tegi seda. Printsess Baketamon sünnitas vastu tahtmist Horemhebile poja , kelle nimeks sai Ramses. Horemheb ise käis jälle sõdimas. Tagasi tulnud ja koos Baketaminiga taas olnud, sünnitas naine poja, kelle nimeks sai Sethos. Taas vallutusretkele minnes hakkas Baketamon kutsuma võõraid mehi enda juurde. Sinuhe tundis ennast väga üksildasena, kuid Kaptah tuli tema juurde tagasi. Sinuhe hakkas jälle arstiametit pidama oma majas lastes arstimärgi üles panna. Horemheb tuli tagasi lubades mitte enam ise sõdida jättes selle oma poja Sethi hooleks. Kui nad Sinuhega kokku said, lahkusid nad üksteisest aga ilmselt mitte sõpradena. Sinuhe, Horemhebi ja Kaptahi saatus
ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Pärast Aleksandri surma (323.a. eKr) lagunes tema maa- ilmariik kolmeks osaks, millest üks oli Makedoonia koos Kreekaga. Hellenistlikku Kreekat valitses kree- ka-makedoonia päritolu ainuvalitseja monarh. Linnaelus suuri muudatusi ei toimunud, kuid ametnike ja rahvakoosolekute võim oli tugevalt piiratud ning piirdus nüüd vaid igapäevaelu puudutavate küsimustega. Aleksandri vallutusretkele järgnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Lähis-Ida maadesse, tänu millele omandas Vahemere idaosa üsna kreekapärase ilme: kreeklased olid sealse elanikkonna seas juhtpositsioonil, kreeka keelest sai peamine keel enam-vähem kõigis selle piirkonna linnades, levis kreeka arhitektuur jne. Samas toimus kreeka kultuuri segunemine idamaade kultuuridega ning nii kujunes helle- nistlik kultuur.
kõigile suurtele rahvustele, siis nüüd suhtuti neisse kui ohtlikesse ja probleeme tekitavasse hõimu, kellega tuleb koheselt tegutseda. Pärast Varuse häbiväärset kaotust Teutoburgi lahingus olid roomlased germaanlaste aladelt välja tõrjutud. Kolm leegioni, mis olid ühed parimad Roomas, olid hävitatud ja Augustus , kes soovis germaanlaste alasid enda käes hoida, ja ka oma soositud Varuse eest kätte maksta, saatis ta 16. aastal vallutusretkele Germanicuse, ning andis ta käsutusse 29 000 leegionäri, 30 000 abiväelast, 7500 ratsaväelast ja 5000 Batavia liitlassõdurit. (Idistaviso 2012) Erinevalt Varuse sõjakäigust võeti nüüd germaanlasi tõsiselt. Germanicusele anti 3 korda suurem armee kui Varuse käsutada oli olnud ja Germanicus oli ka Germanicus kogenud väejuht, kes oli varemgi germaanlastega võidelnud ja neid võitnud. Seega võib öelda, et võrreldes Varuse
kui kirega, vallutuse ja põlguse kui armastuse ja ihaga ja pigem kui omandiõigusega seotud kuritegu. sallimatu. In vv väheneb kõigis kategooriates, mida arenenum on ük. Ja mida pikaajalisem on Võimu tunnetamine naise üle. Mehed tajuvad naise ilu kui agressiooni- see vallutab meeste mõtted, toob demokraatia. Nõrkade vähemuste kaitsmine annab tegeliku stabiilsus- ja kindlustunde nii vähemustele esile ihad, paneb tundma haavatavatena. Seejärel vallutusretkele pöördunult ja ärapõlatuna on endile kui teistele inimrühmadele. Enamuse türannia saatanlikkus seisneb selles, et iga in näeb ja tunneb vägistamine tagasitegemise moodus. ohtu, mis varitseb teda siis kui ta mingi tunnuse järgi vähemuse hulka liigitub. Nõrkade vähemuse
annaabi.ee 
