Teine maailmasõda : Põhjused : · Versaille´s rahuleping · Saksamaa tahtis saada maailma vallutajaks · Agressorriikide olemasolu · Rahvaste Liidu nõrkus · Suurriikide lepituspoliitika · Rahupooldav mõtteviis( patsifism). Iga hinna eest rahu · Agressorriikide poliitika MRP : · Sõlmiti 23.august 1939 · Ehk mittekalleletungileping · Saksamaa püüab sellega ära hoida sõda kahel rindel · Nõukogude Liidu eesmärk oli tsaaririikides taastada Nõukogude Liit.
Kaug-idas muutus väga sõjakas Jaapan, kes tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. 1930. aastate algul ründasid jaapanlased Hiinat. Vallutatud Hiina osasse lõid nad jaapanist sõltuva Mandzukuo riigi. Rahvasteliit saatis sinna asja uurima komisjoni, kelle arvates ei saanud Mandzukuo riiki iseseisvaks pidada. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja. Tokio valitsus eiras seda nõuet ning seepeale kuulutas Rahvasteliit Jaapani agressoriks ehk sõjaalgatajaks ja vallutajaks. Jaapan lahkus vastuseks Rahvasteliidust, kuid mitte Hiinast. Nende sündmustega algas Rahvasteliidu allakäik. Kogu maailm nägi, et see ühendus ei suuda oma liikmeid kaitsta. Jaapan kuulutati küll agressoriks, kuid mingeid tagajärgi see ründajale kaasa ei toonud. Ta võis rahumeeli jätkata oma vallutuskavade elluviimist. Jaapani eeskujule järgnesid hiljem ka teised sõjakad suuriigid Itaalia, Saksamaa ning Nõukogude Liit. Need riigid tegutsesid enam-
Edukas/ebaedukas, miks? Alguses oli edukas, sest suudeti lahendada nii mõnigi riikidevaheline tüli, kuid hiljem hakkasid riikidevahelised suhted teravnema ning Rahvasteliit ei suutnud hoida ära tülisid, mis tekkisid suurriikide vahel. Rahvasteliidul ei olnud piisavalt vahendeid sõdade ärahoidmiseks. 5. Sõjakollete kujunemine: Jaapan, Hispaania. Jaapan Tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. Algul ründasid nad Hiinat. Jaapan kuulutati agressoriks ehk sõjaalgatajaks ja vallutajaks. Hispaania Puhkes sõjaväelaste mass, mis kasvas kodusõjaks ning mis muutus peagi rahvusvaheliseks sõjaliseks kokkupõrkeks. 6. Kuidas rikkus Saksamaa Versailles' rahulepingut? Saksamaa asus looma võimast sõjaväge, mis oli keelatud. Saksa väed sisenesid Reini piirkonda, kuigi rahuleping seda keelas. Nii alustas Saksamaa Versailles' süsteemi lammutamist. 7. Iseloomusta maailma majandust pärast I maailmasõda. Inimeste ostujõud suurenes märgatavalt
- juhtivate riikide omakasupüüded ja seotus Versailles' süsteemiga - puudusid oma relvajõud - ühehäälsuse põhimõte 30-ndate kriiside lahendamine: - JP & HIINA. JP soovis saada kogu Aasia valitsejaks. 1931. a ründas JP Hiinat, Mandzuuriat, ja loodi JP sõltuv Mandzukuo riik. RL saatis sinna uurima komisjoni, kelle arvates ei saanud Mandzukuo riiki iseseisvaks pidada. RL nõudis, et JP viiks oma väed Hiinast välja. Valitsus eiras seda nõuet ja RL kuulutas JP sõjaalgatajaks ja vallutajaks. JP lahkus RL-st, kuid mitte Hiinast. - IT. 1935. a tungisid fasistliku IT väed Etioopiasse. RL kuulutas IT tegevuse vallutussõjaks ning kutsus üles sõjaka riigi suhtes majanduslikke karistusmeetmeid rakendama. IT hakkas toetama RL-st lahkunud SM. Etioopia muudeti IT asumaaks. RL loobus IT karistamisest, Etioopiat peeti siiski iseseisvaks riigiks, mis ei sobinud IT-le ja ta lahkus RL-st. - HSP. Sõjaväelased ei olnud rahul valitsusega, puhkes mäss ja peale seda kodusõda. Sekkusid ka
SÕJAKOLDED. 5. SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE JAAPAN HISPAANIA JAAPAN MUUTUS VÄGA SÕJAKAKS, KES TAHTIS SAADA KOGU AASIA VALITSEJAKS. 1930.AASTATE ALGUL RÜNDASID JAAPANLASED HIINAT. VALLUTATUD HIINA OSASSE LÕID NAD JAAPANIST SÕLTUVA MANDZUKUO RIIGI. RAHVASTELIIT NÕUDIS,ET JAAPAN VIIKS OMA VÄED HIINAST VÄLJA. TOKIO VALITSUS EI TEINUD SEDA JA RAHVASTELIIT KUULUTAS JAAPANI AGRESSORIKS EHK SÕJA ALGATAJAKS JA VALLUTAJAKS. JAAPAN LAHKUS RAHVASTELIIDUST, KUID MITTE HIINAST. HISPAANIA KODUSÕDA NÄITAS KUI TERAVAKS ON RAHVUSVAHELINE OLUKORD MUUTUNUD 1936.AASTA SUVEL PUHKES SÕJAVÄELASTE MÄSS, MIDA JUHTIS KINDRAL FRANCO. MÄSS KASVAS KODUSÕJAKS. VABARIIKLASI ASUS TOETAMA NÕUKOGUDE LIIT. SAMUTI ABISTASID SAKSAMAA, ITAALIA JA PORTUGAL. KODUSÕDA LÕPPES 1939.AASTA KEVADEL VABARIIKLASTE LÜÜASAAMISEGA. HISPAANIA KODUSÕDA OSUTUS
Suurriigid hakkasid üha enam võitlema mõjuvõimu pärast. Kaug-Idas muutus sõjakaks Jaapan tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. 1930. Aastate algul tungisid jaapanlased Hiinasse ning vallutatud Hiina osasse (Mandzuuriasse ) lõid nad Mandzukuo riigi. Rahvasteliit läks asja uurima ning ei tunnustanud Manzukuo riiki iseseisvana ja käskis neil oma väed Hiinast välja viia. Tokio valitsus aga eiras nende käsku ning Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks sõjaalgatajaks ja vallutajaks. Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga jäi Hiinasse. Sellest hakkas Rahvasteliidu allakäik. Maailm nägi, et Rahvasteliit ei suuda oma liikmeid kaitsta ning ei täida enam oma põhiülesannet hoida ära sõjalise jõu kasutamist rahvusvahelistes suhetes. Itaaliat valitsesid fasistid eesotsas Benito Mussoliniga. Fasistid soovisid muuta Itaalia sama võimsaks, nagu oli vanaaja Rooma keisririik. Selleks oli vaja uusi asumaid ja esimeseks ohvriks valiti Etioopia. 1935
Norralaste rünnakud: 9 saj tungiti sotimaale mõjutades sealse kele kultuuri ja riikluse kujunemist. e) Normannide vallutus Normandia: sealse hertsogkonna rajasid 10 saj Prantsusmaale saabunud normannid, kellest kujunesid prantslased. Hastengsi lahing(1066): Surnud Inglise kuninga troonile pretendeeris tema sugulane Normandia hertsog Guillaume. Lääne-inglismaal toimunud lahingus purustas ta anglosakside väed ja sai Inglise kuningaks William Vallutajaks. Vallutuste mõju: Kogu ma vallutati ja jagati prantsuse aadlikele. Prantslastele kuulusid ka tähtsamad riigi ja kirikuametid. Valitsevaks keleks sai prantsuse keel. Kujunes tsentraliseeritud feodaalriik. Anglosaksid jäid truuks Inglise keelele ja osutasid vastupanu prantslastest valitsejatele (Robin Hood). 12 saj lõpuks sulasid normandlased vähemusena inglise rahva hulka, jättes jälgi ka Inglise keelde ja kultuuri. 11. Ristiusu kiriku kujunemine a) Kiriku teke ja ristiusu levik
uueks valitsejaks tõusis Aleksander Suur (valitses 336-323 eKr). Ta juhtis makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu, vallutades mõne aastaga Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid katse Indiat vallutada nurjus. Nüüd pidas ta end juba kogu maailma vallutajaks. Aleksandri varasele surmale järgnesid aga tülid tema tähtsamate väepealike vahel. Ligi pool sajandit kestnud lakkamatute sõdade tagajärjel lagunes tema hiigelriik kolmeks väiksemaks, milleks olid Egiptus, nn Seleukiidide riik (hõlmas esialgu suuremat osa Aleksandri vallutusi Aasias, kuid kahanes siis Süüria piiresse) ja Makedoonia. Viimase võimu all olid ka Kreeka polised (linnriigid). Aleksander Suure vallutusretke
· isikud, kes määratlesid ennast seaduseandjatena; · üleminek arhailiselt õiguselt riiklikule. Allikad: I Ur-Nammu koodeks e Sulga seadus, Lipitista (or sth) Babüloonia ja selle õigus: Babüloonia riiklik areng kujuneb 19. saj e.Kr kuni 6. saj e.Kr. Babüloonia riigi saab jagada 3 perioodi: Vana- (1894-1595), Kesk- ja Uus-Babüloonia. Hammurapi valitsemine- 1792-1750 e.Kr, kuid need aastaarvud on üpris tinglikud. Teda nimetati "nelja maailmaääre valitsejaks/ vallutajaks" (kogu tsiviliseeritud maailma valitseja). Ta reformib riiklikku korraldust- lahutab korrahalduse, templite juhtimise ja palee valitsemise. Hammurapi koodeks 1750 e.Kr koostati Hammurapi koodeks. Ühtedeks koodeksi loomise põhjusteks võib pidada *keskvõimu tsentraliseerimist ja *uute maa-alade integreerimist. Koodeksi puhul peame rääkima seadustest, mis asuvad koodeksis ja lisaks koodeksist väljaspool asuvast tavaõigusest, seega Hammurapi koodeks ei hõlma kogu kehtivat õigust.
annaabi.ee 
