inimesi, oli seagripi kajastamine liialt ülepaisutatud. See tõi kasu vaid ravimifirmadele, kes said ravimite ja vaktsiinide müügist kasu miljardeid. Meedia on tähtis vahend avaliku arvamuse loomisel. Meedias kajastamise põhjal tekib või muutub inimese arvamus teemast. Näiteks kui meedias räägitakse liikluspolitsei osakonna juhataja kiiruseületamisest, võib rahvale mulje jääda temast, kui liiklushuligaanist. See aga võib viia selle inimese vallandamiseni või töökohast ülesütlemiseni. Kuid meedia võib ka vastupidi talitada -kajastada pahelisi inimesi paremast küljest, et kujundada masside arvamust temast võimalikult heaks. Näiteks, kui 10 aastat vanglas istunud mees osaleb telesaates ja selle isegi võidab, kujuneb arvamus temast valdavalt positiivseks, kuna meedia tähtsustab saatevõitu rohkem kui vanglakaristust. Meedial on meie üle suur võim, ta võib rääkida ka puhast valet, kuid ikka on naiivseid inimesi kes seda usuvad
töökeskkonda ja organisatsioonisiseseid tavasid. Eelkõige kujundab neid juht, kuid oma osa on kogu töötajaskonnal. Probleemid võivad tekkida tööandja ja töötajate omavahelistest konfliktidest. Kindlasti tekitavad probleeme ka vägivalla ja ahistamise juhtumid töökohas. Igas ettevõttes on tehtud ettekirjutused ka klientidelt või äripartneritelt kingituste vastuvõtmise kohta, kui seda kuritarvitada, võib see viia vallandamiseni. Tavaliste probleemide hulka kuulub ka eksimuste tagajärgede eest vastutamine. Eetiline juhtimine hõlmab endas rohkemat kui vaid eetilist käitumist. Seda võib vaadata ka kui efektiivset juhtimist. Ettevõttes on juhi kohus luua tingimused, kus töötajatel on võimalus tegutseda üldtunnustatud eetiliste normide järgi. Liidrid, kes ei pööra tähelepanu töötajate huvidele ning olukorrale, ei ole mitte ainult ebaefektiivsed, vaid ka ebaeetilised. Ettevõtte juht
töötaja on kohustatud tegema tööd kokkulepitud ajal, kohas ja mahus, mida Ahti oli pidevalt eiranud. Samamoodi leidis tööandja töölepingu seadusest §881 lõigu 4, mis viitab sellele, et tööandjal võimalus töötaja tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töötaja viibib tööl joobes seisundis tööandja korduvatest hoitatustest hoolimata. Ahti ei osanud sellist pöördepunkti oodata, et tema pahe võib vallandamiseni viia. Peale seda jutuajamist sai töötaja inspiratsiooni endit käsile võtta ning jätkata võõrutusravi ning viina vimm endast välja ravida. Õppetund, mis ülemus sellisest juhtumist sai, oli et alati tuleb töötajale selgitada tema kohustusi ning teavitada töötajat tema poolsest töölepingu rikkumisest ning leida optimaalne lahendus ettevõtet kahjustamata. KOKKUVÕTE Ainetöö käsitles kahte õigusega seotud probleemi: riiklike peretoetus saamise korda ja
suutnud. Tulemuseks: Talud sattusid raskustesse, mida võimendasid taludel olevad suured riiklikud eravõlad. Tuhandeid talusid ähvardas oksjonil mahamüümine. Suurenes tööpuudus. Ettevõtted ei leidnud oma toodangule enam tarbijaid ja see põhjustas kaupade ülejäägi. Ületootmine viis ettevõtete 1 pankrotistumiseni ja see omakorda töötajate vallandamiseni. 1933. aastaks ulatus Eestis registreeritute töötute arv 26 000-ni. Nende abistamiseks ja hädaabitööde korraldamiseks nõuti kõigilt tööstus-ja kaubandusettevõtetelt erilist ,,kriisimaksu" e. käibemaksu riigile. Ligi poole võrra vähenesid maatööliste palgad (nt. 1933. a. said mehed 14,4 ja naised 10,7 kr. kuus palka). Maailmamajanduses langesid kõige enam põllumajandussaaduste hinnad, ka kestis nende hindade madalseis kõige kauem
seaduslikke ettevõtteid, kes annavad tööd ja palka korralikele kodanikele. Niisugune võltsitud tarkvara müügist saadud kasum ei aita töökohtade, maksude ja palkadega kaasa majanduse edendamisele ning on väga tõenäoline, et nende kasumitega rahastatakse muidki ebaseaduslikke ettevõtmisi. Seaduslikud firmad ei saa võltsitud tarkvara müügist kunagi mingit raha ja selline tuluallikate kaotamine viib tihti töötajate vallandamiseni kõigis seotud valdkondades alates tootjatest kuni edasimüüjateni. Nagu näete, ei mõjuta võltsitud tarkvara ostmine mitte ainult tarkvaratootjaid, see mõjutab igaüht. Uuendused aeglustuvad Intellektuaalomand on nii omandiõigus ideedele kui ka kontroll nende ideede ainelise või virtuaalse esitamise üle. Sarnaselt raamatute, filmide ja muusikaga on ka tarkvara intellektuaalomand.
Seepärast oli ta sunnitud kasutama palju erinevaid välja kirjutatud ravimeid tohututes kogustes, lisaks veel kõikvõimalikud valuvaigistid, unerohi, ergutid. Pilve tõmbamiseks ta narkootikume ei tarbinud, samuti ei pruukinud ka alkoholi. Probleemi tõsidus ilmnes 1974. aasta sügisel, kus ta ilmus lavale mitte kõige adekvaatsemas olekus. Mõned inimesed Memphis Maffiast hakkasid narkoprobleemi vastu võitlema, mis viis lõpuks nende meeste (Red Westi, Sonny Westi ja Dave Hebleri) vallandamiseni isa Vernoni (kes oli alati olnud Memphis Maffia vastu umbusklik), karatetreeneri Ed Parkeri ja mitmete teiste inimeste tungival soovil. Probleem süvenes järsult. Kõige hullemad šõud leidsid aset 1976. aasta suvel, sügiseks tervislik seisund väheke paranes. Vallandatud sõbrad leidsid vajalikuks kirjutada raamat "Elvis – What Happened?", mis rääkis Elvis Presley elu negatiivsematest külgedest, sealhulgas sõltuvusest narkootikumidest. Elvis püüdis küll raamatu ilmumist
töökeskkonda ja organisatsioonisiseseid tavasid. Eelkõige kujundab neid juht, kuid oma osa on kogu töötajaskonnal. Probleemid võivad tekkida tööandja ja töötajate omavahelistest konfliktidest. Kindlasti tekitavad probleeme ka vägivalla ja ahistamise juhtumid töökohas. Igas ettevõttes on tehtud ettekirjutused ka klientidelt või äripartneritelt kingituste vastuvõtmise kohta, kui seda kuritarvitada, võib see viia vallandamiseni. Tavaliste probleemide hulka kuulub ka eksimuste tagajärgede eest vastutamine. (Eetikaveb 2012) 1.2. Eetiline juhtimine. Eetiline juhtimine hõlmab endas rohkemat kui vaid eetilist käitumist. Seda võib vaadata ka kui efektiivset juhtimist. Ettevõttes on juhi kohus luua tingimused, kus töötajatel on võimalus tegutseda üldtunnustatud eetiliste normide järgi. Liidrid, kes ei pööra tähelepanu töötajate
Miks? USAs, Jaapanis on tugevam meeskonna tunne. USA ja Jaapani konkurents: USA töö organiseeritud lindi töö põhimõttel - lindi lõpus kontroll, kas on praak või mitte. Jaapanis ei ole seda - järgmisel astmel kontrollitakse, kas eelmisel astmel on midagi valesti tehtud Jaapan- kui rühm teeb tööd, ei saa ühele maksta rohkem hea töö eest Jaapanis ei vii töö mehhaniseerimine-robotiseerumine mitte töötajate vallandamiseni, nagu mujal maailmas kombeks (USAs, Euroopas jms), vaid töötajate ümberõppele, eesmärgiga leida neile rakendus loovamas, inimestele kohasemas töös. Lisaks on inimeste väärtustamine Jaapanis immigratsiooni äärmise raskuse tõttu piiratud. Seal on pigem tööjõu-, kui tööpuudus. 8. Kas tugev ametiühing aitab tavaliselt kaasa tootmise efektiivsuse tõusule või ei? Miks? Ettevõttes või riigis, kus ametiühing on väga tugev on töö efektiivsus tihti madalam
annaabi.ee 
