31 no 2 ja ka Sonaat Es-duur op. 27 no 1. Angela esitas neid palasi lummavalt ilusalt ja ka õhkkond oli väga rahulik ja vaikne. Rahulikuks tegi õhkkonna Angela klaverimängimise oskused ja ka kava ülesehitus. Kava ülesehituse juures meeldis mulle enim see, et viimane pala lõppes suurejoonelise lõpuga, mis pani kontserdile võimsa lõpppunkti. Kuulates klaveri heli , sulgesin ma oma silmad ja tundsin kuidas muusika mu sees nagu elaks, voolaks mõõda mu punaseid veresooni ülesse ja vallandaks mu peas täieliku rahu ja kire muusika vastu. Kuulates kuidas muusika voolavalt laulab ja vaadates kuidas Angela muutub väikesest vaiksest klaverit mängivast hiirepojast suureks ja võimsaks loomaks ,kes ründab klaverit ,tugevalt ,hellalt ja südamega. Angela klaverimänguoskused olid väga muljetavaldavalt, ta oli täielikult muusikas sees ja oli näha, et ta armastab seda mida ta teeb. Kui muusika muutus tugevamaks ,vihasemaks ja võimsamaks ,siis ka Angela näoilme muutus
ja ees ootavad imelised jõulud. Seejärel ilmub sündmustikku Linde, kes lisab palju vürtsi. Ta saab teada, et Nora oli kunagi laenanud raha Krogstadilt, kes oli ühtlasi Kristine kunagine armsam. Proua Helmer vajas raha, et saata oma mees Itaaliasse ravile, kuid tema abikaasa arvas, et raha pärines naise ise rahakotist. Olukorra muudab põnevaks juriskonsult, kes ähvardab Torvaldile kõik ära rääkida, kui Nora ei suuda teda veenda, et Helmer teda pangast ei vallandaks. Juhtus aga nii, et naine ei suutnud meest mõjutada ning Torvald lasi vana sõbra lahti. Selle tagajärjel tulevad ilmsiks kaua aega varjatud saladused ning lõpplahendus on see, et Nora lahkub kodust, jättes lapsed mehele. Naine väsib, ta soovib elada iseseisvat elu, vabaneda perekondlikest kohustustest ja püüelda omaenese identiteedi loomise, oskuste arendamise ja unistuste poole. Samuti leiavad ühise tee Krogstad ning proua Linde. 2
võib olla tingimatu-reflektoorne või elu jooksul omandatud e tingitud-reflektoorne. Tingimatu refleksi korral on sekretsiooni vallandajaks toidu suhu sattumine. Sensorid on keelel ja suu limaskestal ja erutus sensoritelt kantakse piklikajju süljeeritumiskeskusesse näonärvikiud viivad edasi keelealusele ja ülalõua süljenäärmetele sülg hakkab erituma tingimatut. Tingitud refleksil on sülje eritumise vallandaks toidu nägemine, lõhn ja inimesel ka toidust rääkimine või toidule mõtlemine. Sensorid on tingitud refleksid silmavõrkkestas, nina limaskestas ja sisekõrvas. Sümpaatilise NSi erutus põhjustaks süljerefleksi pidurduse. Tugev emotsionaalne ning füüsiline pingutus tekitavad suus kuivustunde. Selle juures eritub sülg on aga hästi orgaanilise aine rikas, paks. Parasümpaatiline NSi erutus soodustab süljenäärmete tööd.
Omavahelised suhted olid üpriski totrad sel ajal. Näiteks 27. novembril 1872. aastal oli Mooste mõisavalitsus kohalikus vallakohtus kaevanud, et kubjas Jaan Tuberg ,,omma ammetid mitte ei täida, ööd kodust ärra ollevad, teomehhed töle ajamatta jätvad nink päiwa warjopiagas maggawad kos tedda ütski ülles ei leia kui tedda tarwis om". Selle kaebe tõttu palus mõisavalitsus, et kohus kubjast karistaks ja kui ta ennast parandada ei luba, siis ametist vallandaks. Kuna kubjas kohtus salata ei võinud seda, et ta öösiti kodus polnud oli ning seda ka aidamees tunnistas, trahviski kohus Tubergi 3 hõberublaga ning käskis edaspidi ametisse tõsisemalt suhtuda. Küllaltki palju tekkis pahandusi mõisa viinavooridega, kus voorikohustust täitvad talumehed tihti viinaamidele augud sisse puurisid ning viina varastasid. 5. mail 1880. aastal olid kohtu all vallakohtumehed Jaan Suurmõts ja Jakob Vähhi, kellelt mõisavalitsus
väärtusi, mis on olnud kompassiks enamiku vestholmlaste eluteel. Meie eesti keele õpetaja oli Rakvere Õpetajate Seminari lõpetanud Nigol Andresen, kes oli tuntud oma sotsialistlike vaadete poolest. Teda kutsusime Adraks. Tema pühendas peamise tähelepanu kirjandusele. Kirjandusringi juhendas ta asjatundlikult ja oskuslikult. Aga Andreseni mõjul sattusid ka mõned õpilased sotsialistlikesse organisatsioonidesse. Kui aga kaitsepolitsei nõudis Westholmilt, et ta Andreseni vallandaks, oli direktor selle vastu ja sõnas, et Andresen on hea õpetaja ja tema lähtub sellest. Muusikaõpetaja oli Tuudur Vettik. Teda hüüti Pööningupoisiks, sest ta elas koolimaja pööningule ehitatud väikeses toas. Vettiku teene oli see, et õpilastest moodustati neljahäälne laulukoor ning sümfoonia ja puhkpilliorkester. Vana Vunts pooldas õpilaste vaimset ja sportlikku isetegevust, samas suhtus ta täiesti eitavalt õpilaste
neil huvi ja soov Balti riikide saatuse üle kaasa rääkida. Tekkinud lõhet süvendas välismaailma vähene ja ebaadekvaatne informeerimine Eesti valitsuse pool. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris novembri lõpus puhkenud Talvesõda Soome ja NSVL vahel. 3.1.1 Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) Sõjaoht Euroopas üha kasvas. Loogiliselt pidi Saksamaa järgmiseks sihtmärgiks saama Poola, kuid natsid mõistsid, et niisugune samm vallandaks väga suure tõenäosusega sõja. Nõnda hakati taotlema toetust või vähemalt sekkumatuse tagamist seniselt ideoloogiliselt põhivaenlaselt Nõukogude Liidult. 7. juunil 1939 sõlmis Saksamaa mittekallaletungilepingud Eesti ja Lätiga, millega anti Moskvale mõista, et need alad ei ole sakslaste huviorbiidis. Kui Suurbritannia ja Prantsusmaa püüdlused sõlmida Nõukogude Liiduga natsidevastane liit nurjusid, avanes Saksamaale tee läbirääkimisteks NSVL-iga. 23
annaabi.ee 
