agromullastiku valdkond pindalaga 7%. boniteediskaala, mis on jaotatud 10 1. II Tüüp Karbonaatsed mullad K- Pärnu ja Kasari jõgikonna alad. klassiks mullad on kujunenud välja Domineerivad liigniisked mullad. Piirkond 1) kl. 90-100 2) kl. 81...90 väga head maad lubipael või valkjashallil sobib heintaimede kasvatamiseks jne. Mulla boniteedi alusel toimub maade rähkmoreenil. Kihisemine piimakarjad. Märgi muldi üle 90 %. maksustamine. Keskmine boniteet 55-56 kõrgemal, kui 30cm Kuivendus esmatähtis! hindepunkti (põhidiagnostiline tunnus!!)
Kaasneb kas leetumisega, lessiveerumisega, näivleetumisega jne. Alati kaasneb millagagi. Soostumisel on 2 etappi: a) gleistumine Kamardumine tähendab huumuse kogunemist mulda, seega ei loeta seda mullatekkeprotsessiks. Leostumine - väljauhutumine Leostumine ja küllastumine ei ole samuti mullatekkeelementaarprotsessid vaid kaasenavad mõne protsesseiga. Eesti mullad I Karbonaatsete muldade tüüp (K). Need on mullad, mis on kujunenud lubipael või seda katval valkjashallil rähkmoreenil, seega on aluspõhi lubipaas ja põhiline lähtekivim on valkjashall rähkmoreen. Põhiline diagnostiline tunnus on, et kihisemine on neis muldades kõrgemal, kui 30 cm. Sageli kohe maapinnalt alates on näha üksikud rähatükid. Levivad mullad Põhja-Eestis, Loode-Eestis, Saaremaal. Jagunevad: 1) Paepealsed mullad (Kh). Need on mullad, mis on kujunenud välja lubipael, kus peeneseline mullakiht on alla 30 cm, seega need mullad on erakordselt
Kamardumine tähendab huumuse kogunemist mulda, seega ei loeta seda mullatekkeprotsessiks. Leostumine - väljauhutumine Leostumine ja küllastumine ei ole samuti mullatekkeelementaarprotsessid vaid kaasenavad mõne protsesseiga. Muldade klassifikatsioon Suurimaks ühikuks on tüüp. Eesti mullad 09.09.09 I Karbonaatsete muldade tüüp (K). Need on mullad, mis on kujunenud lubipael või seda katval valkjashallil rähkmoreenil, seega on aluspõhi lubipaas ja põhiline lähtekivim on valkjashall rähkmoreen. Põhiline diagnostiline tunnus on, et kihisemine on neis muldades kõrgemal, kui 30 cm. Sageli kohe maapinnalt alates on näha üksikud rähatükid. Levivad mullad Põhja-Eestis, Loode-Eestis, Saaremaal. Jagunevad: 1) Paepealsed mullad (Kh). Need on mullad, mis on kujunenud välja lubipael, kus peeneseline mullakiht on alla 30 cm, seega need mullad on erakordselt
karbonaatmullad K WRB - Leptosols (leptos - õhuke). 1) kõrge CaCO3 sisaldus, kihisemine A-horisondist; 2) suur korese (räha) sisaldus >50% isegi >75%; 3) lihtne ja lühike profiil A-D; A-C; A-Bm-C 4) lubjalembene (kaltsifiilne) taimkate (lutsern, ristik, lubikas). Levik: Põhja-, Loode- ja Lääne-Eesti ALLTÜÜBID: 1. Paepealsed Kh (loopealsed) 46000 ha e. 1,2% Välja kujunenud < 30 cm tüsedusel paasi katval materjalil 2. Rähksed rendsiinad K 187000 ha e. 4,7% Välja kujunenud valkjashallil rähkmoreenil, veerismoreenil, fluvioglatsiaalsetel karbonaatsetel setetel. Paas > 30 cm. 3. Gleistunud rendsiinad Kg 65000 ha e. 1,6%, harit. 23000 ha ajutiselt liigniisked, levik paralleelselt paepealsete ja rähksetega reljeefi madalamatel elementidel MKT: leesikaloo; kastikuloo; lubikaloo, IV...Va bonit. Mets Pruunmullad (leostunud mullad) Ko parasniisked kuni ajutiselt liigniisked - karbonaatsel lähtekivimil (kihiseb kõrgemal kui 1 m)
murendmaterjalil, milla kiht on õhem kui 30 cm. Õhukesed Kh´´ A 1020 cm A-D; A-AD-D; A-AC-D Rendzic Leptosols (WRB), Lithic Rendolls, Lithic Udorthents (ST) Keskmise sügavusega Kh´´´ A 2030 cm A-ABm-D; A-AC-D; A-AD-D; A-C-D 2. Rähksed rendsiinad K: karbonaatsed mullad valkjashallil moreenil, veerismoreenil, Põllumajanduses üles haritud üksnes Kh´´´ fluvioglatsiaalsetel karbonaatsetel setetel. Põrandpaas asub sügavamal kui 30 cm Ülejäänud loometsad, kadastikud Calcaric Regosols, Calcaric Cambisols (WRB), Rendollic Eutrochrepts, Lithic Rendolls, Loometsad paepealsetel rendsiinadel kuuluvad osalt kaitse, osalt hoiumetsade alla Typic Rendolls (ST)
3 alltüüpi: 1. Paepealsed Kh (loopealsed) FAO - Rendzic Leptosols Väljakujunenud alla 30 cm tüsedusel paasi katval materjalil Edasine alljaotus: A-horisont <10 cm - väga õhukesed (Kh?) paepealsed rendsiinad A-horisont 10-30 cm õhukesed paepealsed rendsiinad Kh?? 2. Rähksed rendsiinad K FAO - Calcaris Regosols Väljakujunenud valkjashallil rähkmoreenil, veerismoreenil, fluviogatsiaalsetel karbonaatsetel setetel. Paas > 30cm Profiil: A-C-D; A-Bm-C-D Edasine alljaotus: A-horisont <10 cm - väga õhukesed - K?; VII-X klass A-horisont 10-20 cm - õhukesed K?? A-horisont 20-30 cm - keskmise sügavusega K???; IV-VII klass A-horisont >30 cm - sügavad K???? II-V klass K?, K??, K??
annaabi.ee 
