Oliivikarva rohekas või must. Jalg kübarast heledam, laikudega ja õõnes. Eoslehekesed kreemikasvalged, tihedad. Söödav, vajab hoolikat kupatamist. Hallipiimane riisikas Kübar hallikaspruun, serv kaetud valge kirmega, lamedalt lehterjas. Jalg heledam, ühtlase jämedusega. Ülaosas ebaselge vööde. Eoslehekesed tihedad, lühidalt laskuvad, kreemikad. Söödav, vajab hoolikat kupatamist. Kahkjas riisikas Kübar limane, valkjalt hallikaspruun. Noorel kumer, hiljem madalalt lehterjas. Jalg kreemikas, kaetud paksu lima kihiga. Eoslehekesed tihedad, laskuvad, noorel valged, hiljem kreemikad. Söödav kupatatult. Männiriisikas Kübar punakaspruun ilma ringideta, noorel kumer, hiljem lamenev. Jalg pikk, kübarast heledam, õõnes. Piimmahl püsivalt valge. Eoslehekesed tihedad, otse külgekasvanud pruunikas-valged Söödav kupatatult. Tore riisikas
päevamenüüs. HURMAA Viljad on olnud eelajaloolisel perioodil oluliseks toiduallikaks nii Hiinas, Koreas kui ka Jaapanis. Hurmaade värvus on sõltuvalt kultivarist oranzikaspunane kuni kollakasoranz. Viljad valmivad tavaliselt viie kuu jooksul pärast õitsemist, tavaliselt oktoobris. Kasvuhoones kasvatatud taimedel on võimalik esimest saaki saada kaks kuud varem augusti keskel. RAMBUTAN EHK LITS SISSEJUHATUS Veidra valkjalt läbipaistva viljaliha maitse on kummaliselt maguslääge. Mahlane ja külmast võttes taaskord värskendav. Sobvad niisama söömiseks või püreena joomiseks. RAMBUTAN EHK LITS Pärit Malaisiast kuid nüüd kasvatatakse troopilises Kesk-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Punakaspruun, ploomisuurune, karvane puuvili. Viljaliha on pehme, libe, kivi ei sööda. Vilja kooritakse lõigates noaga koorele vagu ning pööritades eri pooli,
Kui sügavamalt suhu vaadata, leiab sealt kolmes reas paiknevad neeluhambad. Sasaani ja nn soomuskarbi keha on üleni kaetud suurte ning tugevate soomustega, mille igal alusel on tume pigmenditäpp. Karpkalade seljapool on traditsiooniliselt kõhupoolest tumedam. Seljal valdavad, sõltuvalt veekogu põhjavärvusest, kas tumehallid ja sinkjad- või siis mustjaspruunid toonid. Küljed säravad kollakaspruunilt ning huuled ja kõht valkjalt või kollakashallilt. Noortel karpkaladel ja sasaanidel esineb huulte- ja kõhupiirkonnas sageli roosakaid toone. Kudevalmis isased uhkeldavad punakalt toonitud sabauime- ja helmeskattega. (Leili Järv) Joonis 1. Karpkala hammastatud ogakiir 1.3Levik looduses Kodustatud karpkala eellaseks ja looduslikuks lähtevormiks on ulukkarpkala e sasaan, kelle looduslik levila paikneb Euraasias ning on jagunenud läänepoolseks (Musta, Kaspia ja Araali
Erinevalt piparmündist asuvad õisiku osad liitõisiku ulatuses üksteisest eemal. Rohemündi lõhn on mahendam kui piparmündil. Nii piparmünti kui ka rohemünti kasutatakse tööstuses ning kasvatatakse rohkesti Itaalias ja Prantsusmaal. Need liigid on levinud ka paljues Eesti koduaedades. See münt on aga oluline mündikastme komponent ning kulinaarias üldse kasutatavamaid münte. Pikaleheline münt (mentha longifolia) on eelmainitust kõrgema kasvuga rohttaim. Lehed on saagja servaga valkjalt või hallikalt karvased. Õied on enamasti roosad ja koondunud varre tipul jämedaks õisikuks. Ta on teistest sortidest nõrgema lõhnaga münt. Ta ei sobi kuigi hästi toitusesse. Kuid kasutatakse ravimtaimenda. Siiski saab temast head igapäevateed. Käharmünt (mentha crispa) on aedades kultuurtaimena kasvav teisend looduses, laialt levinud vesimündist. Seda teisendit on raske seostada mõne kindla liigiga, nimetus hõlmab mitmeid mündiliike, kellel on rullunud või kähardunud lehed
Sageli neelavad õhku, et lendamist kergendada. Rindmikulülidest paremini arenenud teine lüli, esimene ja kolmas pisikesed. Tagatiivad esitiibadest alati väiksemad; ümara kujuga; mõnikord puuduvad üldse. Tiivad õrnad, tiheda soonestusega, klaasjalt läbipaistvad, harva valkjalt hägused. Tiivaservas võivad paikneda ripsmed. Ühepäevikulised ei suuda tiibu seljale kokku voltida. Jooksujalad; isastel esimene jalapaar pikenenud, täidab tundlate funktsioone; käpad 4-5 lülilised, kahe küünisega. Tagakeha silinderjas, enamasti sale; koosneb 10 lülist. Tagakeha tipule kinnituvad pikad jätked 2 urujätket ja sabaniit. Levinud kogu maailmas. Eestis liike umbes 50. Selts: Kiililised (Odonata) Pea kummalgi küljel paikneb suur liitsilm
koondunud 14-25 cm pikkusse kobarasse. • eelistab päikeselist kasvukohta, hea drenaaþiga mõõdukalt viljakat ja kobedat mulda. SALVIA HORMINUM - KIRJU SALVEI • Kompaktne taim massilise hulga meeldivate värviliste kõrglehtedega. Väga vähenõudlik kasvupinnase ja asukoha suhtes. SALVIA FARINACEA - HALL SALVEI SENECIO CINERARIA – VILT-RISTIROHI • Lehed sulgjalt eraldi asetsevad, kaetud altpoolt hõbedase vildiga, tänu millele on taim valkjalt hõbedase värvusega. Kollaste õite kobarad on vähedekoratiivsed ja ilmumist mööda on soovitav eemaldada. Vahemereäärse hõbelehe lehtede "valge"värvus saab hästi nähtavaks täispäikeses. Pinnase suhtes ei ole nõudlik, kuigi eelistab kergeid muldi. Ja päikeselist kasvukohta. SUTERA CORDATA (S. DIFFUSA) – SÜDAJAS SUUTERA • Eriliselt armsaks teevad taime valged või õrnroosad õied, mis jätavad taimest mulje, justkui oleks sinna
annaabi.ee 
