2. Kus? Tegevuskoht 3. Mis uhtub? Sündmustiku pidepunktid, lühidalt 4. Millal? Tegevusaeg ja kestvus(nt. 18. Sajand, Itaalia väikelinn, poole aasta sündmused) 5. Miks? Autori eesmärk, mida autor üritab edasi öelda 6. Kuidas lõppeb? Lõpplahendus ,,Ooperiraamat noortele" Arnold Werner-Jensen Imbi Kull ,,Valmik ooperi süzeesid" 19. APRILL!!!!! + RETSENSIOON KUULAMINE. Ooper ,,Figaro pulm" Avamäng · Alguses valjem, mingi aeg läheb vaiksemaks ja siis jälle valjeneb Figaro aaria, mis pärineb esimesest vaatlusest · Eesti keeles · Mees laulab · ,,...Ei sa kanna siidirüüd..." · Tuntuim aaria sellest ooperist Ooper ,,Don Giovanni" Avamäng · Flööt, valjeneb, flööt..... · Heli läheb üles-alla-üles-alla Vahuveiniaaria e. Don Giovanni enda aaria · Vahepeale lõõritab ,,OOOOOOOOOOOOOOOO...." Ooper ,,Võluflööt" Avamäng · Rahulik · Aeglane, lüüriline · Siis tempo kiireneb Öökuningannaaaria
Iga järgmine osake hakkab võnkuma veidi hiljem. Inertsi tõttu. 13. Pikilained on lained, kus võnkumine toimbub piki levimissihti. (heli) 14. Ristlained on lained kus võnkumine toimub levimissihiga risti. (järvelained) 15. Lainepikkus teepikkus mille laine läbib ühe võnkeperioodi jooksul (lambada=v*t, lambada=v/f) 16. Heli tekitajaks on võnkuvad kehad. 16-20 000 Hz 17. Helivaljusus sõltub helkiallika võnke amplituudist, amplituut suureneb heli valjeneb. 18. Heli kõrgust tekitab suurema sagedusega võnkuv keha. Mida suurem sagedus, seda kõrgem heli. 19. Interferents on nähtus kus lainete liitumise tulemusena keskkonna erinevad punktid hakkavad võnkuma erineva amplituudiga. Tekib kui keskkonnas levib korraga mitu lainet. 20. Koherentne laine tekib, kui liituvatel lainetel on ühesugune lainepikkus ja sagedus, samuti peab nende faaside vahe olema muutumatu 21. Punkte A mis võnguvad suurima amplituudiga nim
o Improviseeriti noodikirja tundmata o 7 astmeline helilaad 22 veerandtooni o Muusika osad 1. Sissejuhtatus - vaikne ja aeglane, püütakse anda meeleolu, mõtlik, tutvustatakse teemat, mängib solist+tampura ehk keelpilli mängija 2. Põhiosa - lisandub löökpillimängija, kes paneb paika taktimõõdu. Kiireneb tempo, dünaamika valjeneb, dünaamilised elemendid 3. Lõpp Tempo ja dünaamika saavutavad haripunkti, lõpeb järsult kulminatsiooniga · MUUSIKAINSTRUMENDID o Keelpillid Vina keelpillide kuninganna, kõrvitsast kõlakastiga Sitar vanim keelpill, 4-7 põhikeelt, 19 resonaatorkeelt Sarod lautotaoline näppepill, 7 põhikeelt, 2 burdoonkeelt, 17 resonaatorkeelt, pealt kaotud boanahast membraaniga
liigutused crescendo; väiksemad liigutused diminuendo. · Õpetaja loeb lööke kaasa ja mängib ühel pillil 8 lööki. Lapsed alustavad liikumist väiksest kujust ja kasvavad iga löögiga suuremaks. 8-nda löögi lõpus on nad nii suured, kui võimalik (cresc.). Järgmise 8 löögiga kahanevad lapsed uuesti väikeseks (dimin.). Hiljem õpetaja enam kaasa ei loe ja mängib 8 pulsilöögi pikkusega muusikapala, milles dünaamika valjeneb ja vaibub. Samuti võib muuta fraaside pikkusi (8 löögi asemel 4, 6, 12, 16 jne). 4 · Lapsed valivad endale ühe liigutuse või liikumise ja hakkavad selle suurust muutma väiksemast suuremaks või vastupidi. (nt käte ringid). Seda harjutust sobib teha nii vaikuses, kui koos muusikaga (hääleimprovisatsioonid, salmid, lindimuusika). · Rühm seisab ringis
teemat arendab. Raagale vastab teatud emotsionaalne seisund e. rasa. Igal raagal on oma kindel rütmimudel e. taala. Raaga alusel improviseeritav toes võib kesta paarist minutist paari tunnini. Osaleb kolmik solist(helilooja), löökpillimängija ja keelpillimängija (burdoonpill tampura). 1) Sissejuhatus vaikne ja aeglane, solist+tampura 2) Põhiosa lisandub löökpillimängija, kes paneb paika taktimõõdu. Kiireneb tempo, dünaamika valjeneb 3) Lõpp lõpeb järsult kulminatsioonis Keelpillid 1) vina keelpillide kuninganna, kõrvitsast kõlakastiga 2) sitar vanim keelpill, 4-7 põhikeelt, -19 resonaatorkeelt 3) sarod lautotaoline näppepill, 7 põhikeelt, 2 burdoonkeelt, 17 res-keelt, pealt kaetud boanahast membraaniga 4) tampura burdoonpill Puhkpillid 1) pungi kaks toru, millest üks mängib meloodiat, teine on burdoontoru
abiline . Kuna vestlus prdub raBaskerville juhul Stapleton tleb, et tema ja ta de elanudmoor kaks aastat, ei ole pikk standardite jrgi teistele elanikele , vaid tema tegutsemiseharuldaste taimede ja liblikad , kes elavad sgaval Grimpen Soode teinud teda lhedalt tuttavpiirkond . Ta on tugevaks takistuseks Watson samuti uurida kll, eldes, et see on liiga ohtlik . Justkui toonitada asjaolu , " [ a] pikk , madal kurtmine , kirjeldamatult kurb " saab kuulata sna selgelt kike . See valjeneb ja siis sureb maha , jttes Watson tis hirmu ja imestusega , mida ta oli teinud sellise mra . Stapleton tleb mned atribuuthagijas , ja kui edasi pressida , pakubmitte - pris - rahuldav vimalusi see onraba , sette-vinutmapeaaegu vljasurnud hp . Seejrel mrgib , et Watson kuidaseluruumid neoliitikumi mees jb praktiliselt puutumata nlval , kui tiendavaid tendeidkummaline atmosfrraba . Jrskuloodusteadlane vabandusi ise ja vtab ra tegutsemiseksCyclopides , misjrel Miss Stapleton satub vaadata
avalikku võitlust, passiivsemad saboteerivad, lahkuvad Ei hiline, tuleb kohale · Ebamugav, pingestunud, Tagab asjade korrasoleku negatiivne õhkkond Suhtleb agressivsetega eraldi kehtestaval · Hakatakse otsima olukorra viisil põhjustanud süüdlast Võib tunnistada end süüdi, kui märkab · Valjeneb hääl, tundepuhangud "patuoina" otsimist · Ei suudeta milleski kokku leppida Ei otsi ja ei lase otsida süüdlast Leiab ja toob välja ühiseid jooni · Midagi ei jää meelde grupiliikmete vahel · Saadakse valesti aru Tegeleb tunnetega · Asjad lähevad katki, kukuvad Grupiprotsessid: Eraldumisfaas
Õppeaasta kehtestamisfaasis (esimene päev, esimene nädal) tuleb selgitada, miks me peame klassiruumis kasutama „sõbrahäält“; ning õpetada ja jälgida „töötamishääle“ taset. Klassiruum sõbrahääl on füüsiliselt kitsas keskkond, kus tuleb loovalt hoida ja tegevusse haarata 20-30 väikest last. Kui tekivad kehvad harjumused ja töömüra valjeneb, võib see tekitada stressi õpetajas, kes peab klassi tähelepanu taastamiseks pidevalt kõrgendatud häält kasutama. See võib mõjutada ka õpilaste tähelepanu iseseisva õppimise ajal. Lapsed istuvad klassi eesotsas vaibal – on õppeaasta esimene päev. Enne selle päeva esimest tunnite- gevust räägib õpetaja suurest ruumist ja kahekümne viiest (või rohkemast) häälest, mis vahetevahel räägivad kõik korraga
annaabi.ee 
