Vabariigi Presidendi ülesannetest üks olulisemaid on peaministrikandidaadi kindlaksmääramine. Põhiseaduse järgi on Vabariigi Presidendil erinevaid ülesandeid nii sise- kui ka välispoliitikas. 3. Valitsuse koosseis. Taavi Rõivase juhitav valitsus astus ametisse 9. aprillil 2015. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad Eesti Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit. Valitsusse kuulub lisaks peaministrile 14 ministrit. Valitsus suunab ja koordineerib valitusasutuste tegevust. Eestis on 11 ministeeriumi. Iga ministeerium täidab seadusest tulenevaid ja valitsuse antud ülesandeid. Ministeeriumid juhivad ja koordineerivad oma valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste tööd. Vabariigi Valitsus: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist;
Valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks Abstraktne: üksnes teoreetiline analüüs; algatajaks president, õiguskantsler või KOV volikogu korraldatav järelevalve. Selle korraldamine on Vabariigi Valituse ja valitusasutuste kohustus. Konkreetne: analüüs konkreetse elujuhtumi või kohtuasja pinnalt; algatajaks kohus; üksnes 54. Mis on haldusmenetlus ja halduskohtumenetlus? ,,asjassepuutuvad" õigustloovad aktid Haldusmenetlus: otsuse leidmise protsess igasuguses haldustegevuses; kõik tegevusvormid, millega 22
suhtes. Oluline vaidemenetluste puhul. · Funktisonaalne pädevus h org sisemine töökorraldus ehk ül jaotus ametnike vahel. Annab vastuse küs, millised ül 1 või teine ametnik täidab. H org saab liigitada ka pädevuse alusel: · Valitsusasutused, mis teostavad avalikku võimu ja on finantseeritavad riigieelarvest (ministeeriumid, riigikantselei, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud struktuuriüksused). · Valitusasutuste hallatavad riigiasutused avalikku võimu ei teosta. Põhiül on teenindav funktsioon või täidavad muid ül kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas (riigi muuseumid, riigi teatrid, riigi koolid). Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Luuakse avalikes huvides. Moodustamise kord luuakse tema kohta käiva seadusega. Õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajal. staatus kas seaduses kirjas või tuleneb eesmärgist.
madalamalseisva ametiasutuse kohta Funktsionaalne pädevus – milliseid ülesandeid üks või teine ametnik täidab. Haldusorganeid saab liigitada ka pädevuse alusel: Valitsusasutused, mis teostavad avalikku võimu ja on finantseeritavad riigieelarvest (ministeeriumid, riigikantselei, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud struktuuriüksused). Valitusasutuste hallatavad riigiasutused – avalikku võimu ei teosta. Põhiülesanne on teenindav funktsioon või täidavad muid ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas (riigi muuseumid, riigi teatrid, riigi koolid). 1.6 Avalik-õiguslike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine. Õiguslikud piirid: PS-likud piirid näevad ette, et riik ei saa teatud ülesaneid üle anda. Teatud juhtudel
Instantsiline pädevus kas ja millistel juhtudel võib kõrgemalseisev ametiasutus teha otsuseid madalamalseisva ametiasutuse kohta Funktsionaalne pädevus milliseid ülesandeid üks või teine ametnik täidab. Haldusorganeid saab liigitada ka pädevuse alusel: Valitsusasutused, mis teostavad avalikku võimu ja on finantseeritavad riigieelarvest (ministeeriumid, riigikantselei, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud struktuuriüksused). Valitusasutuste hallatavad riigiasutused avalikku võimu ei teosta. Põhiül on teenindav funktsioon või täidavad muid ül kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas (riigi muuseumid, riigi teatrid, riigi koolid). §6 Av õig ül era õig isikutele üleandmine Õiguslikud piirid: PS-likud piirid näevad ette, et riik ei saa teatud ülesaneid üle anda. Teatud juhtudel tulenevad ka preambulist (N: politseifunktsioone ei tohi üle anda turvafirmadele). PS-s
kes kirjutab alla). Näiteks KOV pädevus kõik kohaliku elu küsimused, mis ei ole seadusega antud mõne teise haldusorgani kätte, lahendatakse KOV poolt. Haldusorganeid saab liigitada ka pädevuse alusel: Valitsusasutused, mis teostavad avalikku võimu ja on finantseeritavad riigieelarvest (ministeeriumid, riigikantselei, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud struktuuriüksused). Valitusasutuste hallatavad riigiasutused avalikku võimu ei teosta. Põhiülesanne on teenindav funktsioon või täidavad muid ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas (riigi muuseumid, riigi teatrid, riigi koolid). 6. §6 Avalik-õiguslike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine Ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmise piirangud: PS-likud piirid näevad ette, et riik ei saa teatud ülesaneid üle anda. Teatud juhtudel
Instantsiline pädevus kas ja millistel juhtudel võib kõrgemalseisev ametiasutus teha otsuseid madalamalseisva ametiasutuse kohta Funktsionaalne pädevus milliseid ülesandeid üks või teine ametnik täidab. Haldusorganeid saab liigitada ka pädevuse alusel: · Valitsusasutused, mis teostavad avalikku võimu ja on finantseeritavad riigieelarvest (ministeeriumid, riigikantselei, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud struktuuriüksused). · Valitusasutuste hallatavad riigiasutused avalikku võimu ei teosta. Põhiül on teenindav funktsioon või täidavad muid ül kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas (riigi muuseumid, riigi teatrid, riigi koolid). §6 Av õig ül era õig isikutele üleandmine Õiguslikud piirid: · PS-likud piirid näevad ette, et riik ei saa teatud ülesaneid üle anda. Teatud juhtudel tulenevad ka preambulist (N: politseifunktsioone ei tohi üle anda turvafirmadele). PS-s