Balti erikord ja keskvalitsus 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845.aastal, kolmas 1864.aastal. 1860. Aastatel vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu, kuna selline eristaatus ei olnud vastuvõetav Vene avalikule arvamusele nin paljudele valitsusringkondade tegelastele, kelle sooviks oli kogu impeeriumi ühtlustamine. Venemaa keskvalitsus kasutas äärealade valitsemisel mitmesuguseid eri vorme. Balti kubermangud olid alates 1801.aastast liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. Kuberneri võimupiirid olid üsna ulatuslikud ning esialgu sisuliselt võrdsed ministri omadega. Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaaidi kõrgeim juht
valgete võiduga. 3. aprillil maabus Hankos Saksa diviis kindral Rüdiger von der Goltzi juhtimisel ja jõudis suuremate raskusteta Helsingisse. Aprilli lõpupoole peeti veel lahinguid Karjalas, kuid Viiburi vallutamisega 29. aprillil oli sõda praktiliselt lõppenud Mannerheimi vägede võiduga. Teadagi oli Soome kodusõda ka vabadussõda, sest selle käigus tõrjuti välja Vene väed ning kindlustati Soome iseseisvus. Samas kujunes Mannerheimil konflikt Soome saksameelsete valitsusringkondade ning jäägritega, mis mai lõpul viis tema ametist lahkumiseni. Kuid peagi, sügisel 1918, vajati taas Mannerheimi teeneid. Pariisis ja Londonis viibides tegi ta palju Soome maine tõstmiseks ja 12. detsembril valiti ta riigihoidjaks. Kuid teada oli ka Soome komplitseeritud välispoliitiline seisund ja Mannerheimi tookordsed taotlused. Teatavasti soovisid rahvuslikult meelestatud ringkonnad karjalastega asustatud alade liitmist Soomega, kuid Mannerheim ja tema mõttekaaslased pidasid kõige
rahvusvahelist kriitikat sõdade alustamisel ning sundimaks teisi riike pooli valima. Üldisemaks huvide realiseerimise vahendiks olevat välja mõeldud "nähtamatu" vaenlane – globaalne terrorism, millega võib "võidelda" lõputult ning millega üldsust hirmutatakse ning seetõttu on võimalik eriteenistustele ning relvatööstusele suuremal hulgal ressursse eraldada. Sõja alustamise (teiste riikide vastu) vajaduse olevat tinginud nn võidujooks maailma ressurssidele kui ka valitsusringkondade ja nendele lähedal seisvate ärimeeste (nt relvatöösturite) isiklikud ärihuvid. Mossadi on peetud vahetuks täideviijaks ka seetõttu, et USA eriteenistuste töötajad võivat enda kodanike tapmisel osutuda ebalojaalseteks. Sama kehtivat ka teiste liitlaste eriteenistuste kohta, kelle kristlik ligimesearmastuse mõiste võib osutuda takistuseks. Kuna Iisrael on USA võlglane nii majanduslikult kui ka poliitiliselt, siis peetakse nende osalust võimalikuks.
Edasi tõusis ta mitmetele kõrgetele ametikohtadele, saades koloneli aukraadi ning oli Teise maailmasõja puhkedes 5. armee tankivägede juhataja. De Gaulle oli väga erudeeritud mees ja oma ala põhjalik asjatundja, seetõttu sattus ta tihtipeale konflikti ka ülemustega, mis sai saatuslikuks tema tõusule karjääriredelil. Ajal, mil Prantsusmaa saatus rippus juuksekarva otsas, otsis de Gaulle oma ideedele ja Prantsusmaa päästmisele toetust küll valitsusringkondade, poliitikute ja ajakirjanike hulgast, sest vananenud sõjaväejuhtkonna seisukohad ei ühtinud de Gaulle omadega. Kuid de Gaulle jäi üksi. Kui 10. V 1940. a. alustas Saksa armee sõda Läänerindel, ületades peagi ka Prantsusmaa piiri ja võttes üle miljoni mehe vangi, ei kaotanud de Gaulle pead. Ta võitles oma meestega vapralt edasi. Mingit pööret paremuse suunas aga ei tulnud, sest jõud olid kaalukalt ebavõrdsed.
arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdistusi. Valtoni varasemas novellistikas (kogud ,,Veider soov", 1963 ja ,,Rataste vahel" 1966) on olulisel kohal inimese soovide ja unistuste maailm. Autor jälgib inimesi ja argielu läbi huumori, nukruse ja maailmavalu. Olemisprobleemide kujutajana saab Valton juba neil aastail proosa uuendajaks. Murrang Valtoni loomingus ja üldse eesti novellistikas toimus 60.aastate keskel,
I uusaja ,,Maailmasõda" ei too mingit kasu Prantsusmaale. Vastased: Inglismaa,Holland,Austria,Preisimaa,Portugal Louis XIV regioonivallutused: · Flandria tuumikalad, Franche Comt´e ja mitmed reiniäärsed piirkonnad - Sõjad on kurnavad Prantsusmaa majandusele. 6.Kultuurielu - ,,Prantsuse vaim" vallutas P-le rohkem alasid kui Prantsuse relvad ! - Prantsuse kultuuri suur sajand - Prantsuse Kultuurihegemoonia (17-18saj.) on valitsusringkondade teadliku ja sihikindla tegevuse tulemus - Riik (Kuningas) juhtis ja toetas P. kultuurielu - P.Akadeemia tähtsaim ülesanne on Prantsuse keele hoidmine ja arendamine ja ,,Hea Maitse" kujundamine - Ideaaliks Prantsuse klassitsism: lihvitud väljendusviis, ülev ja väärikas stiil, antiigi eeskuju. - Preemiad, pensionid, karistused - Prantsuse keelest sai Euroopa eliidi suhtluskeel. - Prantsuse ilukirjandus, eriti draamakirjandus: 1
annaabi.ee 
