arvestuskontroll, kohtulik kontroll)) Peamised arengujärgud. Väljumine Moskva kontrolli alt: • Valitsemiskorraldus - Valdavalt kohaliku (ENSV) kontrolli all. • Riigirahandus - Esimesed seadused alates 1989 (riigieelarve, isemajandamine), NSVLi keskpanga ja riigikassa tegevus kuni1992 • Julgeolekustruktuurid - Siseministeeriumi kohalik alluvus 1990, politsei loomine 1991 Oma institutsioonide ülesehitamine • Valitsemiskorraldus - Uus valitsusreform 1992,kohaliku omavalitsuse korralduseseadus 1993,Vabariigi Valitsuse seadus 1995, avaliku teenistuse seadus 1996 • Riigirahandus - Oma raha kasutuselevõtt 1992, vabakaubandusleping Euroopa Liiduga 1995 • Julgeolekustruktuurid - Eesti sõjaväe loomine 1991–1992.Vene sõjaväe väljaviimine 1994. Ühinemine partnerlusega rahu nimel 1994 Euroopastumise mõju • Valitsemiskorraldus - EL-i poliitikate koordineerimise mehhanismide loomine (algul
Venemaa ja Eesti alad 18. ja 19. sajandil VENEMAA 18.sajandil EESTI ALAD 18.sajandil Narva ja Tartu elanike küüditamine, Põhjasõda 1700-1721 Eesti Venemaa koosseisu Peeter I (valitses 1682-1725) Kadrioru loss ja park sõjaväereform, valitsusreform Liitis Liivimaa Venemaaga maksureform Euroopalikum elu 1703.a alustas Sankt-Peterburi linna rajamist Talupoeg: riigitalupoeg Sunnismaine pärisori eratalupoeg Linnakodanik: pärisorja seisuses Vaba kodanik Poliitika: absolutism- valitses tsaar Balti erikord: kubermangud, kubernerid, saksa keel, luteri usk, mõisate tagastamine
otsustatakse täpsed tegevused ja täitjad tavaliselt kohapeal, mistõttu valitsuse mõjujõud on oluliselt kasvanud. (Vetik 2012) 13 Tabel 2. Riigiaparaadi peamised arengujärgud Väljumine Moskva Oma Euroopastumise kontrolli alt institutsioonide mõju ülesehitamine Valitsemiskorraldus Valdavalt kohaliku Uus valitsusreform (ENSV) kontrolli 1992, EL-i poliitikate all. kohaliku koordineerimise Suveräänsusdeklaratsio omavalitsuse mehhanismide on korralduse loomine (algul 1988 käivitas sisulise seadus 1993, läbirääkimisteks,
Raskemad süüasjad, samuti kõik aadlike kohtuasjad lahendati Eestimaa ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. · Adrakohtunikud Eestimaal ja sillakohtunikud Liivimaal vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega. ROOTSI RIIGIVÕIM JA BALTI AADEL: · Reduktsioon erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine, mille alustas Karl XI. · 1680.a kuningas Karl XI absolutistlik valitsusreform. · Johann Reinhold Patkul maanõunik, kes tõusis Liivimaal aadliopositsiooni juhiks. 1694 a mõisteti ta surma, süüdistades teda mässu õhutamises, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale. · 1694 a saatis kuningas laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäeva kindralkubernerile. Agaraalolud varauusajal. · Kõige enam oli Eestis era- ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaks
Kantsler oli tavaliselt välisasjade kolleegiumi juht (välisminister), seega tähtsaim tsiviilametnik. Reaalne võim oli monarhil ja tema õukonnal. Kuna keiser või keisrinna võis ametnikke oma suva järgi ametisse nimetada ja erru saata, siis oli ametnik tavaliselt mitte visionäär, vaid käsutäitja. Impeerium oli jagatud kubermangudeks, kus kuberner oli keskvõimu esindaja, mitte omavalitsusjuht. 1802 viidi Aleksander I ja Speranski poolt läbi valitsusreform, millega kolleegiumite asemele loodi ministeeriumid (maavägede, laevastiku, välisasjade, siseasjade, rahanduse, kaubanduse, justiits, hariduse). Juba Paul I oli rajanud otse keisrile alluva keiserliku kantselei, kus alguses oli kaks osakonda. 1826 asutas Nikolai I kolmanda osakonna, mille peamiseks tegevusalaks sai poliitiliste teisitimõtlejate jälitamine. Kolmas osakond likvideeriti 1880 ja selle ülesanded
leida mitte ainult eelarve tasakaalu saavutamiseks, vaid ka majanduse stimuleerimise abinõude rahastamiseks. Kui piirata ainult eelarve kulusid, jättes tulud samaks, majanduskriis ilmselt süveneb veelgi. Tabuks ei tohiks pidada senise suhteliselt väikese riigivõla suurendamist ega kõrgepalgaliste tulumaksu ajutist tõstmist. Et parandada valitsuse koostööd, usaldust ja haldussuutlikkust, oleks mõistlik viia läbi valitsusreform. Sotsiaalministeeriumi võiks jaotada kaheks: sotsiaalministeeriumiks ning töö ja tervishoiuministeeriumiks, sest riigieelarve kõige suurema osa (44 miljardit krooni) jaotamine käib ühele ministrile üle jõu (vt Päevaleht 22.01.2009). Uue sotsiaalministeeriumiga võiks liita rahvastikuministri büroo ja nii saaks ka rahvastikuminister oma tähtsa valdkonna arendamiseks tegusa administratsiooni.
kodifikatsioonideks e. Koodeksiteks. Kodifikatsioon peab olema riikliku keskvõimu poolt kinnitatud. Praktikas võis see õigusraamat küll siiski kasutusel olla. Vene keskvõimu seadusandlus Katariina II tuli valgustuse mõjul mõttele, et peaks ka vene õigussüsteemi reformima. Sisuliselt see aga lõpuks mingit tulemust ei andnud. Tõsissemad sammud ekskvõimu poolt astutui alles 19. saj alguses tsaar Aleksandr I poolt, alustas õigusreformimist, (viidi läbi ka valitsusreform). Aleksandri ajal veel tulemusteni ei jõutud, kuid järgmine tsaar Nikolai I 1826 komisjoni, kes pidi tegelema siis selle õigusliku teemaga. Esimeheks sai mihhail speranski Mihhail Speranski- olulise allikapublikatsiooni väljanadmiseni- 1830. "Vene impeeriumi täielik seaduste kogu" 45 kõidet Balti provintsides kehtis ainult väike osa nendest seadustest- need, mis ei läinud vastuollu kohalike aadlike privileegidega. Balti provintsiaalõigus
annaabi.ee 
