Demokraatia ja diktatuurid Euroopas kahe maailmasõja vahel Esimese ja teise maailmasõja vahel toimus Euroopas palju huvitavaid muutusi, mis puudutasid riigi valitsemist. Kaheks suuremaks valitsuskorraks võib kutsuda demokraatiat ja erinevaid diktatuure. Aga mis need siis on? Demokraatia on valitsuskord, mille peamisteks tunnusteks on rahva iseseisvus, mitme partei süsteem ja riigivõimu kuulumine rahvale. Diktatuur on Demokraatia peamine vastand. Diktatuurid kõik polnud sarnased kuid neil oli ühiseid tunnuseid, nagu näiteks diktatuurses riigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem, rahval ei olnud võimalust riigi valitsemisele kaasa rääkida ja neilt võeti igasugused inimõigused ära
Kõik need tekitavad ka tulevikuks negatiivse kuvandi ning võib-olla polegi oluline, kas Euroopa suudab praegusest kriisist toibuda või mitte. Samas tasub kõige negatiivse valguses alati tuua võrdlusmoment teistega. Martin Kala toob oma äsja ilmunud artiklis välja tõdemuse, et Euroopa kodanikul ei lähe sugugi kehvemini kui teistel, kes elavad kus iganes mujal maailmanurgas. Elatakse kõrge eani, sissetulekud paranevad igal kümnendil ning kogu kontinendi valdavaks valitsuskorraks on demokraatia. Samamoodi pole isegi kriisiaeg kaasa toonud riigipöördekatseid ega relvastatud konflikte (meeleavaldused ja streigid näitavad pigem tervisliku ühiskonna omadust ja võimalust end ravida). 14 Seega võib mõnes mõttes väita, et Euroopa Keskpanga ja teiste üritused nii öelda „haigeid“ riike abipakettidega ravida ja muud piirangud fiskaalpoliitikas on juba eoses targad otsused ning samal ajal mitte nii elupäästvad kui võiks arvata
Kõik need tekitavad ka tulevikuks negatiivse kuvandi ning võib-olla polegi oluline, kas Euroopa suudab kriisist toibuda või mitte. Samas tasub kõige negatiivse valguses alati tuua võrdlusmoment teistega. Martin Kala toob oma äsja ilmunud artiklis välja tõdemuse, et Euroopa kodanikul ei lähe sugugi kehvemini kui teistel, kes elavad kus iganes mujal maailmanurgas. Elatakse kõrge eani, sissetulekud paranevad igal kümnendil ning kogu kontinendi valdavaks valitsuskorraks on demokraatia. Samamoodi pole isegi kriisiaeg kaasa toonud riigipöördekatseid ega relvastatud konflikte (meeleavaldused ja streigid näitavad pigem tervisliku ühiskonna omadust ja võimalust end ravida). 16 Seega võib mõnes mõttes väita, et Euroopa Keskpanga ja teiste üritused nii öelda „haigeid“ riike abipakettidega ravida ja muud piirangud fiskaalpoliitikas on juba eoses targad otsused ning samal ajal mitte nii elupäästvad kui võiks arvata
domineerivateks kujunevate vrtushinnangute jrgi hinnatavaimateks omadusteks fsiline jud ja osavus ning sjaline suutlikkus. Platon nimetab seda valitsemiskorda enda poolt loodud terminiga timokraatia austusarmastajate, auahnete vim. Jutt on austusest sjaliste kangelastegude eest. Kuid selleks, et sooritada sjalisi kangelastegusid ja saada tnu sellele respekteeritud hiskonnaliikmeteks, peab ju sdima. Tulemuseks on see, et niisugune riigikord on oma naabritega pidevalt sjajalal. Jrgmiseks valitsuskorraks on oligarhia vhemuse valitsus, kusjuures silmas peetakse just rikast vhemust. See valitsusvorm kujuneb vlja timokraatiast. Sjakikudelt tuuakse kaasa sjasaaki. Seaduse kohaselt peaks valitseja selle loovutama, kuna iglases hiskonnas ei tohi valitsejal olla isiklikku vara. Kuid kuna valitsejad timokraatlikus riigis ei oma piisavat kasvatust ja haritust, siis hakkavad nad, esialgu salaja, sjasaaki endale jtma ja oma varalaegastesse koguma. Loomulikult soovib aga inimene kogutud vara ka kasutada
füüsiline jõud ja osavus ning sõjaline suutlikkus. Platon nimetab seda valitsemiskorda enda poolt loodud terminiga timokraatia – austuse-armastajate, auahnete võim. Jutt on austusest sõjaliste kangelastegude eest. Kuid selleks, et sooritada sõjalisi kangelastegusid ja saada tänu sellele respekteeritud ühiskonnaliikmeteks, peab ju sõdima. Tulemuseks oli see, et niisugune riigikord oli oma naabritega pidevalt sõjajalal. Järgmiseks valitsuskorraks on oligarhia – “vähemuse valitsus”, kusjuures silmas peetakse just rikast vähemust. See valitsusvorm kujunes välja timokraatiast. Sõjakäikudelt toodi kaasa sõjasaaki. Seaduse kohaselt pidanuks valitseja selle loovutama, kuna õiglases ühiskonnas ei tohi valitsejal olla isiklikku vara. Kuid kuna valitsejad timokraatlikus riigis ei oma piisavat kasvatust ja haritust, siis hakkasid nad, esialgu salaja, sõjasaaki endale jätma ja oma varalaegastesse koguma.
Just seadus on see, mis eristab inimest loomadest, seadusteta ei erine inimesed metsikutest loomadest. Seadused kehastavad tarkust ning ülimate vooruste hulgas on ka enesekontroll ja seadusekuulekus. Kuid seaduse tarkus tuleneb kogemustest ja üksikjuhtumistest ning nende läbi tegelikult ei jõuta kunagi selge teadmiseni põhimõtetest. Seadused ja ideaalne riik erinevad üksteisest nagu tavad erinevad loodusest. Parim võimalik riik on Platoni arvates selline, kus valitsuskorraks on segavalitsus monarhiast ja demokraatiast, kus monarhiline tarkuse põhimõte on ühendatud demokraatliku vabaduse põhimõttega. Platon esitab ka tsivilisatsiooni mütoloogilise kujunemise. Alguses elasid inimesed üksikutes perekondades, seejärel tekkisid külad ning algse rahuliku kooselu põhjuseks sai valitsejate omavoli. Nii järeldabki Platon, et kui ideaalriigis valitseb tarkus vähemtarkade üle, tuleb paremuselt teises riigis saavutada seadusekuulekas valitsemine.
Just seadus on see, mis eristab inimest loomadest, seadusteta ei erine inimesed metsikutest loomadest. Seadused kehastavad tarkust ning ülimate vooruste hulgas on ka enesekontroll ja seadusekuulekus. Kuid seaduse tarkus tuleneb kogemustest ja üksikjuhtumistest ning nende läbi tegelikult ei jõuta kunagi selge teadmiseni põhimõtetest. Seadused ja ideaalne riik erinevad üksteisest nagu tavad erinevad loodusest. Parim võimalik riik on Platoni arvates selline, kus valitsuskorraks on segavalitsus monarhiast ja demokraatiast, kus monarhiline tarkuse põhimõte on ühendatud demokraatliku vabaduse põhimõttega. Platon esitab ka tsivilisatsiooni mütoloogilise kujunemise. Alguses elasid inimesed üksikutes perekondades, seejärel tekkisid külad ning algse rahuliku kooselu põhjuseks sai valitsejate omavoli. Nii järeldabki Platon, et kui ideaalriigis valitseb tarkus vähemtarkade üle, tuleb paremuselt teises riigis saavutada seadusekuulekas valitsemine.
annaabi.ee 
