Vene romantsimi suurkujudeks on A.Puskin, M.Lermontov ja N.Gogol Vene romantism erineb euroopalikust järgmise poolest: 1) Eu rom oli katoliiklik ( rõhutab vastutust, süüd vale käitumise eest), vene rom õigeusklik (rõhutab müstitsismi, alandlikkust, allahetitlust, ettevaatlist) Mõlemad romantismid olid suunatud eksootilistesse paikadesse. 2) vene rom on valitsusevastane. V.r kujuneb vajadus kirj ridade vahel mõistu. Aleksander Sergejevits Puskin (1799-1837) .. päritolult kõrgaristokraat. Vanaisa oli Etioopia vürst Vene Tsaari teenistuses Abram Hannibal, kes oli 1731-1752 a Pärnus sõjaväe insener ja Tln's ülemkomandant. Puskin sai hariduse keiserlikus lütseumis Tsarskoe Selo's. Oli loov aristokraat, kes ametisse ei astunud. Proosas on ilmunud jutustustekogu ,,Belikivi jutustused", sinna kuuluvad ,,lask", ,,tuisk", ,,kirstutegija",
silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omaduste soodustamine. 5. 1905. aasta revolutsiooni mõju ja pöördelisus Eesti ajaloos. Eestlased astusid 1905. aastal esimest korda välja aktiivse suurjõuna. Vabadusliikumine, milles olid sotsiaalne ja rahvuslik alge, haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematu ulatuse. Esmakordselt toimusid Eestis poliitilised üldstreigid, suurmeeleavaldused ja rahvakoosolekud, samuti valitsusevastane relvavõitlus. Asutati esimesed legaalsed erakonnad: rahvuslik-liberaalne Eesti Rahvameelne Eduerakond, sotsiaaldemokraatide-föderalistide Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus ning baltisaksa konservatiivne Balti Konstitutsioonipartei. Samal ajal loodi esimesed ametiühingud ja valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. Taotleti demokraatiat ja kodanikuõigusi, enamasti ka rahvuslikku enesemääramisõigust, autonoomiat ja omavalitsust
puudumine, feodaalkorra jäänused ja balti aadli seisulikud privileegid, maapuudus ja rahvuslik rõhumine. Sajandi alguseks end poliitiliselt teadvustanud eestlased astusid 1905. aastal esimest korda välja aktiivse suurjõuna. Vabadusliikumine, milles olid raskesti eraldatavalt põimunud teineteisega läbi sotsiaalne ja rahvuslik alge, haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematu ulatuse. Esmakordselt toimusid Eestis poliitilised üldstreigid, suurmeeleavaldused ja rahvakoosolekud, samuti valitsusevastane relvavõitlus. 9. jaanuaril Peterburis Verise Pühapäevaga alanud revolutsioon vallandas esimesed meeleavaldused ja streigid Eestis juba kolm päeva hiljem. Valdavalt rahumeelse protestiliikumisega ühinesid peale tööliste tudengid, haritlased ja õpilased, aga ka mõisatöölised ja taluperemehed maal. Erineva ulatuse ja kestvusega aktsioonid jätkusid läbi kogu kevade ja suve, suurim poliitiline väljaastumine leidis kogu Eestis aset 1. mail.
seisulikud privileegid, maapuudus ja rahvuslik rõhumine. Sajandi alguseks end poliitiliselt teadvustanud eestlased astusid 1905. aastal esimest korda välja aktiivse suurjõuna. Vabadusliikumine, milles olid raskesti eraldatavalt põimunud teineteisega läbi sotsiaalne ja rahvuslik alge, haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematu ulatuse. Esmakordselt toimusid Eestis poliitilised üldstreigid, suurmeeleavaldused ja rahvakoosolekud, samuti valitsusevastane relvavõitlus. 9. jaanuaril Peterburis Verise Pühapäevaga alanud revolutsioon vallandas esimesed meeleavaldused ja streigid Eestis juba kolm päeva hiljem. Valdavalt rahumeelse protestiliikumisega ühinesid peale tööliste tudengid, haritlased ja õpilased, aga ka mõisatöölised ja taluperemehed maal. Erineva ulatuse ja kestvusega aktsioonid jätkusid läbi kogu kevade ja suve, suurim poliitiline väljaastumine leidis kogu Eestis aset 1. mail.
H. Tammsaare 1) Kus ja millal? 20. sajandi algul Tallinnas. 2) Peategelane Indrek satub mässukeerisesse, asub revolutsiooni pooldama. Ta on rahulik noormees, kellele küll meeldib revolutsiooni eesmärk saavutada vabadus, aga selleks ei pea ta vägivalda ega rüüstamist vajalikuks. Indrek hoolib oma perest, mida tõestab see, et ta riskib oma eluga, et viia maale emale kangeid rohte linnast. 3) Probleemid · Valitsusevastane võitlus · Kas täielik vabadus on olemas? 4) Tsitaadid · "Kõik, mis on olemas, peab kaduma, peab varem või hiljem kokku langema, sest ta on läinud ajast ja arust, on saanud minevikuks." · "Kui tahad kellegagi sõbraks jääda, siis ära otsi temalt kunagi abi ja ära laena temalt raha." 5) Kavapunktid 1. Indrek kolib linna, et astuda ülikooli, kuid edutult. 2. Mässajate kokkutulek metsas. Indrekut peetakse nuhiks. 3. Kristiga põrandaalustel kokkutulekutel.
H. Tammsaare 1) Kus ja millal? 20. sajandi algul Tallinnas. 2) Peategelane Indrek satub mässukeerisesse, asub revolutsiooni pooldama. Ta on rahulik noormees, kellele küll meeldib revolutsiooni eesmärk saavutada vabadus, aga selleks ei pea ta vägivalda ega rüüstamist vajalikuks. Indrek hoolib oma perest, mida tõestab see, et ta riskib oma eluga, et viia maale emale kangeid rohte linnast. 3) Probleemid Valitsusevastane võitlus Kas täielik vabadus on olemas? 4) Tsitaadid "Kõik, mis on olemas, peab kaduma, peab varem või hiljem kokku langema, sest ta on läinud ajast ja arust, on saanud minevikuks." "Kui tahad kellegagi sõbraks jääda, siis ära otsi temalt kunagi abi ja ära laena temalt raha." 5) Kavapunktid 1. Indrek kolib linna, et astuda ülikooli, kuid edutult. 2. Mässajate kokkutulek metsas. Indrekut peetakse nuhiks. 3. Kristiga põrandaalustel kokkutulekutel.
Rikkam klass oli tavaliselt ka palju konservatiivsemate vaadetega ja kaldus tsaari paljudes tema otsustes toetama. Seega oli tsaari autokraatlik võim põhiseaduse ebademokraatlike sätestuste poolest kaitstud.10 Nüüd räägiksin põgusalt ka neljast revolutsioonieelsest Riigiduumast. Esimene Riigiduuma istung leidis aset 1906. aasta maikuus, ja kuigi eelpool kirjeldatud valimisviis eelistas rikkamaid ja poliitiliselt konservatiivsemaid, oli enamus valitud saadikutest siiski pigem valitsusevastane. Esimene Duuma koosnes Konstitutsioonilistest Demokraatidest (Kadetid), Oktobristidest, rahvusgruppidest, töölisgrupist, talupoegade esindajatest ja Sotsiaaldemokraatidest. Suurim partei oli neist Kadetid. Kuigi sotsialistid olid valimisi boikoteerinud, said siiski mõned nende delegaadid sinna valitud. Duumas olnud erinevad poliitilised grupid nõudsid endale täit kontrolli riigiasjade üle, kaasaarvatud maksustus.
puudumine, feodaalkorra jäänused ja balti aadli seisulikud privileegid, maapuudus ja rahvuslik rõhumine. Sajandi alguseks end poliitiliselt teadvustanud eestlased astusid 1905. aastal esimest korda välja aktiivse suurjõuna. Vabadusliikumine, milles olid raskesti eraldatavalt põimunud teineteisega läbi sotsiaalne ja rahvuslik alge, haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematu ulatuse. Esmakordselt toimusid Eestis poliitilised üldstreigid, suurmeeleavaldused ja rahvakoosolekud, samuti valitsusevastane relvavõitlus. 9. jaanuaril Peterburis Verise Pühapäevaga alanud revolutsioon vallandas esimesed meeleavaldused ja streigid Eestis juba kolm päeva hiljem. Valdavalt rahumeelse protestiliikumisega ühinesid peale tööliste tudengid, haritlased ja õpilased, aga ka mõisatöölised ja taluperemehed maal. Erineva ulatuse ja kestusega aktsioonid jätkusid läbi kogu kevade ja suve, suurim poliitiline väljaastumine leidis kogu Eestis aset 1. mail.
annaabi.ee 
