Viidi läbi panga- ja rahareform. MARKADELT MINDI ÜLE KROONIDELE. Suurenes põllumajandus- ja tööstustoodangu eksport, tõusis elatustase. Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega. Majanduskriis ja selle mõju ühiskonnale. Suurenes tööpuudus, sissetulekud vähenesid. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat 27. Juunil 1933. Aastal devalveeriti kroon, millega kaasnes ostupaanika ja inimeste säästude kadumine, kuid algas ka kriisi taandumine. Sisepoliitiline kriis. Valitsusevahetused, ebatabiilsus riigi juhtimisel, 1932-1933 oli ametis neli valitsust. Põhiseaduslik kriis. Kehtiva põhiseadusega ei ole võimalik riiki valitseda. Põhiseaduse muutused said rahva heakskiidu alles kolmandal rahvahääletusel 1933. a oktoobris Vabadussõjalaste poliitilised ideed. Kõikides hädades süüdistati poliitikuid. Vabadussõjalaste organisatsioon koondas sõjaveterane. Nad kasutasid ära rahva hulgas levinud meeleolusid.
Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läks pankrotti. Suurenes tööpuudus, sissetulekud vähenesid. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat 27. Juunil 1933. Aastal devalveeriti kroon, millega kaasnes ostupaanika ja inimeste säästude kadumine, kuid algas ka kriisi taandumine. 2. Iseloomusta kriise Eestis. Majanduskriis Sisepoliitiline kriis Põhiseaduslik kriis Pankrottide laine, Valitsusevahetused, Kehtiva põhiseadusega ei tööpuudus, raha väärtuse ebatabiilsus riigi ole võimalik riiki langus hindade tõus, rahva juhtimisel, 1932-1933 olivalitseda. Põhiseaduse rahulolematus. ametis neli valitsust. muutused said rahva heakskiidu alles kolmandal rahvahääletusel 1933. a oktoobris 3
Selle kohaselt: Seadusandlik võim kuulus Riigikogule, mis oli 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, kelle nimetas valitsema riigikogu, Vabariigi valitsust juhtis riigivanem. Tagatud olid laialdased kodanikuõigused: täielik õigus seaduse ees, isiku- ja kodanikupuutumatus, usu- ja sõnavabadus. Sisepoliitika raskused Liiga palju erakondi tõi kaasa parlamenti killustatuse, vaja oli koalitsioonipartnereid, toimusid sagedased valitsusevahetused, see vahetus pea paar korda aastas. Riigikogu võim oli liiga suur, riigipea pudus. Maareform Maareformiga riigistati mõisate maad, hooned, tehnika, kariloomad ja anti need asendustaludele. Vabadusvõitlejad said maad eelisjärjekorras tasuta. Majandusprobleemid, uus majanduspoliitika Liiga kiire majandustõus tõi kriisi  pank oli andnud liiga kergelt laene, inflatsioon, import oli suurem kui eksport, Venemaa turg kadus ning tooraine Venemaalt vähenes. Müüdi maha suur
Täiedesaatev võim Vabariigi Vaitsus, valitsuse tegevust juhtis riigivanem.Kuid see üdini demokraatlik seadus ei hakanud täielikult tööle, teiseks puudus president. Kujunes välja mitmeparteiline süsteem. Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustuse. Koalitsioonivalitsuses osalevad 5 erakonda põhjustasid pingeid. Töö jätkudes lisandus erimeelsusi, sellele järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine ja valitsuskriis. Sagedased valitsusevahetused tekitasid ebastabiilse poliitilise mulje. Majanduselu esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, aluseks 10.10.1919 maaseadus, mille käigus riigistati mõisate maa, maasid jagati välja vabadussõjas võidelnud silmapaistvamatele sõjameestele, lood asundustalu. Pärast Vabadussõja lõpu algas majandustõus, arenes tööstus, rajati töökohti. Kuid see osutus liiga kiireks ja tõi kaasa 1923.a kriisi. Selle tulemusena pankrotistusid
rahvusgrupid Tunnused:  Väga suur sündimus Põhjused: 1. Naise roll ühiskonnas on väga madal 2. Kulutused lastele väikesed. Lapsed on tööjõud, koolikohustus puudub 3. kompenseerib kõrget suremust- suur imikusuremus, lühike eluiga II etapp Väga suur suremus Põhjused: 1. puudulik või olematu arstiabi 2.näljahädad 3. kodusõjad, võitlus võimu pärast, relvastatud valitsusevahetused III etapp Iive on madal Tavaliselt veidi üle 0 promilli. Periooditi võib olla negatiivne ja rahvaarv langeb IV etapp Koormusnäitaja Koormusnäitaja näitab mitu ülalpeetavat tuleb keskmiselt ühe töövõimelise inimese kohta On madal Põhjused: 1. Eluiga lühike 2. Kulutused lastele väikesed DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS 18-19 saj jõudis sinna etappi Euroopa. Probleemi lahendas suur väljaränne (ümberasutamiskolooniad) Tänapäeval: Aasia- India
Riik hakkas korraldama hädaabitöid, näiteks Tallinnas istutati puid Kaarli puiesteele, Tartus kindlustati kesklinna Emajõe kallast, tehti kuivendustöid. 1933 devalveeriti kroon. Tegelikult oli seda tahetud teha juba varem, aga Jaan Tõnissoni valitsus viis selle lõpuks läbi. Pärast seda oli see valitsus sunnitud tagasi astuma. Teine kriis oli sisepoliitiline kriis. See oli eelkõige tingitud sellest, et oli palju erakondi, kellel kõigil olid oma huvid, mis tõid kaasa sagedased valitsusevahetused. Reaalselt ei olnud valitsusel võimalik oma poliitikat ellu viia, sest osutati pidevalt umbusaldust. Alguses üritati leevendada mõndade erakondade ühinemisega, kuid see ei olnud kuigi pikaajaline, sest ühenderakondade raames ei suutnud endised väiksemad erakonnad üht keelt leida. Nii kukkus see tegelikult läbi. Viimane kriis oli põhiseaduslik kriis. See põimub mingil määral sisepoliitilise kriisiga, sest leiti, et kehtiv põhiseadus ei ole kohane
ajalehtede läbi toimus propaganda, tsensuur, lubatud natsionaalsotsialistlik ideoloogia, gestapo, vangilaagrid, tagakiusamine, teede ehitamine. Natside majanduspoliitika  lubasid eraettevõtteid, sõjatööstuse arendamine. 16. Eesti Vabariigi sisepoliitika 1920. Aastatel (1920. Aasta põhiseadus) Parlamentaarne vabariik. palju parteisid koalitsiooni valitsused (ehk võimul on rohkem kui 2 parteid) väga sagedased valitsusevahetused (keelatud oli Kommunistlik partei) · põhiseadus 1920. Seadusandlikuks võimuks oli Riigikogu, kuhu kuulus 100 inimest ja see oli määratud 3 aastaks. Täidesaatvaks võimuks oli Valitsus = riigivanem + ministrid Riigipea puudus. 1920 lõpus  1930 alguses tabas Eestit kriis. 1) suur majanduskriis (ettevõtted kadusid, talupojad läksid pankrotti jne) 2) sisepoliitiline kriis ehk tekkis rahulolematus võimulolijatega.
seltsist või liitusid sellega. Sageli valdas selline selts linna ainsat kõlbulikku esinemispaika. Tuttavad pinged seltsi ja näitetrupi vahel kordusid aeg-ajalt, sest ikka kippus seltside maitse olema väikekodanlikum, kommertslikum, lõbujanulisem kui teatritegijatel. 26. Teatrielu nn vaikiva oleku ajal (1934-1940). Teater ja rahvuslik ideoloogia. ,,Vaikiva olekuni" viisid mitmete asjade koosmõju: majanduskriis 1929-33 (krooni devalveerimine 1933), sagedased valitsusevahetused, vapside tegevus ja üldine pettumus parlamentaarses korras (,,tugeva käe" nõudmine). 12. märts 1934 viisid Päts ja Laidoner vapse ennetavalt läbi riigipööre ning saatsid laiali Riigikogu. Järgnevatel aastatel prooviti hakati ka kultuurielu riiklikumalt juhtima ning seda propaganda-masina ette rakendada. Teater pidi olema koht, kus esitatakse elujaatavaid tükke, andes edasi rahvuslust ja teovõimsust. Hakati tegelema omateatri otsingutega (eestile omane teater). Teisalt
annaabi.ee 
