tarbijahinnaindeks (THHI) alaneb kaudsete maksude plaanitust kiirema tõstmise tulemusena 2011. aastal 3,0-3,1 protsendini, mis muudab kriteeriumide täitmise 2011. aastal tõenäolisemaks, kui see oleks kevadprognoosi kohaselt aksiiside järkjärgulise tõstmise korral (Riigieelarveseadus 2008 § 2.2.2) ,,Valitsuse keskpika perioodi eesmärgiks on hoida valitsussektori eelarve ülejäägis" (Riigieelarveseadus 2008 § 2.3.1) Valitsusektori 2006.a. eelarve ülejäägiks kujunes 7,7 mld krooni ehk 3,8% SKPst. Esmakordselt olid ülejäägiga kõik valitsussektori tasandid. Valitsussektori eelarve ülejäägist 80% moodustas keskvalitsuse ülejääk, põhjuseks kavandatust suurem tulude laekumine ja väiksemad kulutused. Haigekassa ülejäägi taga oli sotsiaalmaksu oodatust parem lakumine, töötukassa puhul madala töötuse tõttu vähenend kulud. Riigieelarve ülejääke on varem kantud pensionikindlustuse reservi
valitsuse poliitika väljendamine antud programmist ja paktist tulenevate nõuete täitmisel. Stabiilsusprogramm tuleb esitada, et Euroopa Komisjon ja Nõukogu saaksid anda riikidele 3 vajadusel soovitusi fiskaalpoliitika kavatsuste osas. Seda kas Eesti peab oma eelarvest kinni, kontrollib sõltumatu Eelarvenõukogu. Eelarvenõukogu annab hinnangu riigi maksromajanduse- ja rahandusprognooside, valitsusektori eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise ning eelarvestrateegia kohta. Minu arvates peab selline kontroll olemas olemas, sest siis saavad kõik kindlad olla, et eelarvest peetakse kinni ning sellest ei vaadata mööda. Sest kui keegi seda ei kontrolliks, siis võiksid riigid võimalusel teha oma eelarves muudatusi, mis pikemas perspektiivis võivad riigile kahjulikud olla. Eelarvepoliitilised otsused on Eestis jätkusuutlikud, otsuste tegemisel on mõeldud pikemas
- Vale Uue elumaja valmimist käsitletakse SKP arvestuses kui a. Eratarbimist b. Investeeringut c. Renti d. Omanikutulu SKP arvestuse puhul on vahetoote kogusumma suurem kui loodud lisandväärtuse summa. SKP arvestuse puhul a. mida väiksem on valitsussektori osakaal, seda suurem SKP tase per capita b. valitsusektor eelarvekulutused ei lähe arvesse, sest lisandväärtust luuakse ainult erasektoris c. ainult osa valitsusektori maksutuludest läheb lisandväärtuse loomiseks d. valitsussektori kulutusi käsitletakse ümberjaotamisena ja need ei mõjuta SKP suurust Nominaalne SKP on alati suurem kui reaalne SKP. - Vale Kui jagame SKP väärtuse riigi elanike arvuga, siis saame a. SKP suuruse per capita b. Arvestusliku palgataseme suuruse ühe elaniku kohta c. Rahvatulu ühe elaniku kohta d. Sisseltuleku ühe elaniku kohta SKP deflaator võrdub a. Nominaalse ja reaalse SKP summaga b
dünaamika viimastel aastatel? Valitsussektori osatähtsus lisandväärtuse loomisel on 13-15 % ja pigem kasvav. 222. Valitsussektori aastaeelarve saldo Eestis ja ELs keskmiselt viimasel kümnel aastal? Alguses oli suhteliselt 0 % lähedal, vahepeal positiivne kuni 2,5 %, majanduskriisi ajal samasuures miinuses, kuid nüüd jälle positiivne. 223. Kuidas on viimasel aastakümnel muutunud Eesti valitsussektori võla kogusumma ja selle suhe SKP-ga? Võrrelge Eesti valitsusektori võlakoormuse taset ja dünaamikat EL keskmise, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi valitsussektori võlakoormuse taseme ja dünaamikaga? Eestil 5 % ümber, lõpus kasvas 7 %. Lätil 14- 15 % ümber ja pärast majanduskriisi hüppelised 45 %. Leedu 20 % ligi ja pärast majanduskriisi 40 % lähedal. Soomel 45 % lähedal, vahepeal vähendasid, aga siis suurenes jälle samale tasemele. Rootsi 50-40%, on vähendanud. 224
222. Valitsussektori aastaeelarve saldo Eestis ja ELs keskmiselt aastatel 1998- 2007? Milline oli see saldo Eestis 2008. aastal ja miliseks oletatakse see kujunevat 2009. aastal? Millised probleemid võivad aastaeelarve saldost tekkida Eesti üleminekul eurole? Eurostat 47 223. Kuidas on viimasel aastakümnel muutunud eesti valitsussektori võla kogusumma ja selle suhe SKP-ga? Võrrelge Eesti valitsusektori võlakoormuse taset ja dünaamikat läti, Leedu, Soome ja Rootsi valitsussektori võlakoormusega? Eurostat 48 224. Valitsussektori maksutulude tase SKP suhtes: Eesti tase ja dünaamika aastatel 1995-2006 ja võrdlus EL keskmise tasemega? 225. Eesti valitsussektori institutsionaalsete koostisosade osatähtsus maksulaekumistes? Eesti Statistikaamet
omavalitsuste liidud, sotsiaal-majanduslikud partnerid ja vabaühendused. Eesotsas Rahandusministeerium, juhib eelarveosakond Eesti majandus aastal 2008: Rekordiliselt madal tööpuudus Hinnad ühtlustuvad Euroopa hindadega Kiirelt kasvavad sissetulekud Maksukoormus väike ja riig säästud kasvavad Jooksevkonto puudujääk Valitsusektori võlakoormus EL väiksemaid Majandus- ja eelarvepoliitika alused: stabiilse majanduskeskkonna tagamine riikliku arengu edendamine eelarvepoliitika abil, pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine. Valitsuse prioriteedid: eesti rahva püsimine täisväärtuslik elu ning paremad ja uued töökohad hea hariduse ja teadmiste loomine kõikjal Eestis
annaabi.ee 
