Keskaegset riiki iseloomustasid isikulisus, hierarhilisus, killustumus, võimu jagunemine kuninga ja seisuslike esinduskogude vahel. Universaalvõimu esindasid paavst ja keiser. Keskaegselt universalselt riigilt mindi üle suveräänsusele, paavst ja keiser kaotasid võimu. Uusaegne riik on impersonaalne ning suveräänne, riigi võim ei võrdu valitsejate võimuga, vaid kogukonna ehk rahvaga. Abstraktne süsteem, mis on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Ta on seaduste ja institutsioonide struktuur, mida administreerivad/valitsevad inimesed. Alamate kohustused on abstraktse 'riigi', mitte valitsejate või teiste alamata suhtes. Riik ise (mitte valitseja ega kodanikud) on selles kontseptis suverään (ehk sõltumatu kõrgeim võimukandja) 2. Partikularistliku (püüe keskvalitsusest sõltumatusele) mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini)
mitte "riigile". (Louis XIV: "L'état, c'est moi", Suurbritannia: "crimes against the Queen") 2. vabariiklikes linnriikides (civitas, respublica) riik=kogukond. Kuuletumiskohustus kodanikkonnale, mitte "riigile". "Meie oleme riik" Impersonaalne riik kui abstraktne süsteem 11 · Moodne "riik" on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Abstraktne valitsemissüsteem. Võim on seaduste ja institutsioonide struktuuris, mida administreerivad/valitsevad inimesed. Valitsejad muutuvad, riik jääb. · Alamate kohustused "riigi", mitte valitsejate või teiste alamate suhtes 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Kui keskajal kehtis veel universalistlik maailmapilt (Maailm kui korraldatud tervik,
nägijaks, vaid läheb aega selleks, et valgusega harjuda. See on kujund inimese pürgimisest täiuse ja teadmiste poole. Täiuse on võimelised saavutama ainult filosoofid. Kui täiuslikkus ja tarkus on saavutatud, siis tuleb filosoofil tagasi pöörduda koopasse nende juurde, kes sealt välja ei jõuagi. Sellega Platon tahab näidata, et valitseja peab olema jõudnud enesetäiuseni, kuid ta peab suutma aru saada ka teistest - valitsetavatest. Valitsejate-filosoofide tee teadmiste ja täiuslikkuse poole on aeganõudev protsess ja ei aita ainult loomulikest omadustest v eeldustest selleks, et saada filosoofiks. Väga oluline koht Platoni "ideaalriigis" on haridusel . Vastavalt oma loomulikele eeldustele jõuab iga inimene teatud tasemeni hariduse omandamisel. Kõige aeganõudvam on see protsess filosoofidel, kes praktiliselt kogu oma elu peavad püüdlema täiuse ja tarkuse poole
1513 “Il principe” (Valitseja) Kuuletumiskohustus kodanikkonnale, mitte “riigile”. “Meie oleme riik” 1531 “Discorsi e. arutlused Titus Liviuse Rooma ajaloost” Riik kui abstraktne süsteem Machiavelli rahvusvahelisest korrast Moodne “riik” on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Abstraktne Ühendas need alged (aristotelism, stoitsism): maailma poliitiline korraldus valitsemissüsteem. põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve Võim on seaduste ja institutsioonide struktuuris, mida Erinevalt Aquino Thomasest: loomupärane konflikt nende vahel administreerivad/valitsevad inimesed. Kontekst: Itaalia sõjad 1494-1559
See põhines vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteemil. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. (Nt maksude kehtestamise võim valitsejad pidid taotlema seisuslikelt kogudelt teatud konstitutsiooni või uut maksu, ei saanud ise seda kehtestada) Uusaegne riik on impersonaalne ning suveräänne, riigi võim ei võrdu valitsejate võimuga, vaid kogukonna ehk rahvaga. Impersonaalne riik ( e moodne riik) on abstraktne süsteem, mis on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Ta on seaduste ja institutsioonide struktuur, mida administreerivad/valitsevad inimesed. Alamate kohustused on abstraktse 'riigi', mitte valitsejate või teiste alamata suhtes. Riik ise (mitte valitseja ega kodanikud) on selles kontseptis suverään. 33. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Universalism iseloomustab keskaegset maailmapilti ja tähendab et maailm on korraldatud
(Louis XIV: "L'état, c'est moi", Suurbritannia: "crime against the Queen"). Kuningas kehastaski riiki kui tervikut. 2. vabariiklikes linnriikides (civitas, respublica) riik=kogukond. Kuuletumiskohustus kodanikkonnale, mitte "riigile". "Meie oleme riik." Üksik kodanik kuuletus kogukonnale. Impersonaalne riik kui abstraktne süsteem · Moodne "riik" on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Abstraktne valitsemissüsteem. Võim on seaduste ja institutsioonide struktuur, mida administreerivad/valitsevad inimesed. · Alamate kohustused "riigi", mitte valitsejate või teiste alamate suhtes Riik kui suveräänsuse ,,kandja". Suveräänsusmõiste kujunemine · Kontekst: Euroopa kodusõjad usuliste põhjustel · Prantsusmaa: ususõjad katoliiklaste ja protestantide (hugenottide) vahel (u 1562- 98)
annaabi.ee 
