2 päeva peale Franco surma, 22. novembril 1975 kuulutas Hispaania parlament Juan Carlos I Hispaania kuningaks. Juan Carlos I krooniti 27. novembril 4 1975 Madridis San Jerónimo kirikus. Tema isa loobus Hispaania kuningliku perekonna peapositsioonist ametlikult 14. mail 1977. Pärast kuningaks saamist algatas Juan Carlos I hulga reforme, mis viisid Hispaania diktaatorlikult valitsemisviisilt demokraatlikule valitsemisviisile. 5 Kokkuvõte Juan Carlos I (Juan Carlos Alfonso Víctor María de Borbón y Borbón-Dos Sicilias) sündis 5.jaanuaril 1938.aastal Roomas. Juan Carlos I vanemad on Don Juan de Borbón y Battenberg (Barcelona krahv) ja Doña María de las Mercedes de Borbón Dos-Sicilias y Orleans (mõlema Sitsiilia printsess). II Maailmasõja ajal elas Juan
1. Mõisted : (TV lk 18) *Demokraatia - Valitsemise vorm, mille puhul rahvas teostab võimu vahetult või valitud hindajate kaudu. *Otsene demokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. *Esindusdemokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. *Monarhia - Valitsemisvorm, mille puhul võim kuulub ainuvalitsejale ehk üksikisikule. *Siirderiik - Üleminekuriik, mittedemokraatlikult demokraatlikule valitsemisviisile. *Absoluutne monarhia - valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. *Konstitutsiooniline monarhia - on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. *Parlamentaarne vabariik - demokraatia vorm, mille puhul on seadusandlik võim parlamendil. *Presidentaarne vabariik - Valitsusvorm, milles president on korraga riigipea ja valitsusjuht. *Vabariik - on riigi valitsusvorm, kus riigipea valitakse regulaarselt toimuvatel valimistel.
1) Autoritaarne valitsemine ehk autoritaarne dikatuur (mõõdukam) 2) Totalitaarne Totalitaarne diktatuur: üks ideoloogia ja üks partei. (NSV loodi KGB. Itaalias oli fasistlik partei), teisitimõtlejate tagakiusamine ja hävitamine. Autoritaarne levib Ida-Euroopas, seal kukub demokraatia valitsusvormina kõige varem läbi, kuna need olid noored riigid( Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Poola...) Ei olda harjutud demokraatiaga, kukub läbi ning minnakse üle autoritaarsele valitsemisviisile. Selles nähakse väljapääsu. Demokraatia ei võimalda teha kiireid otsuseid nagu majanduskriisis olev ühiskond tegelikult vajab. Eeskujud , et tugeva diktatuuriga riikides puudus majanduskriis sellisel kujul nagu euroopa demokraatlikel. USA tuli välja reformide muudatusega(Rooswelt, New Deal). Prantsusmaal laiendati sotsiaaltagatisi. Pahempoolsed erakonnad koondusid rahvarindesse ning moodustasid rahvarindevalitsus, suutsid ära hoida parempoolsete erakondade võimuletuleku
Poolehoiu võitmiseks türannid kaitsesid rahva huve sugukondliku aristokraatia eest.Vana-Kreeka demokraatia sarn ja erin. tänapäevaga-Sarn.- ametid valitavad,avalik kohtupidamine, rahvaesindus käib korrapäraselt. Erin. ametnikud valiti loosiga, orjanduslik. Rahvavalitsuse eelised allikate põhjal-1) võrdsus seaduste ees2)ametnikud valitakse loosiga,koos rahvahulgaga otsustatakse3)võim rahva käesMida heidetakse allikates ette demokraatlikule valitsemisviisile? 1)Rahvahulk viskub riigiasjade kallale mõistuseta 2)Võimu juurde võivad saada inimesed,kes pole kompetentsed.Millist rolli omas mütoloogia kunstiloomingu allikana Vana-Kreekas?Ehitati templeid jumalate auks,draamakunst arenes välja,laulud Dionysuse auks.Nt: vaasimaalid, skulptuurid, eeposed Mütoloogia suur mõju kunstiloominugule- sellesse usuti ja peeti lugu Trooja sõja kangelased: Achilleus oli väga hea võitleja, saavutas tihti lahingutes võidu.
Ühiskonna valitsemine Kodune kontrolltöö 1. Nimeta kaks demokraatlikule valitsemisviisile iseloomulikku tunnust ja selgita neid. 1) Kodanikkonna osalemine poliitikas- demokraatia alustalaks on see, et kõrgeim võim riigis kuulub rahvale. See tähendab, et riigi juhid valib rahvas (valimiste kaudu). Eestis valib rahvas omale parlamenti ja KOV juhtkonda esindajad. Lisaks on poliitiliste otsuste langetamisesse võimalik sekkuda ka referendumitega ehk rahvahääletustega, mis on muutumas järjest sagedasemaks.
II MAAILMASÕDA Sõja eel olid esile kerkinud suurriigid. USA oli ennast isoleerinud. Saksamaa oli kaotusest kiiresti toibunud. Paljud riigid olid üle läinud autoritaalsele valitsemisviisile. Demokraatia nõrgenemine või diktatuur teravdas rahvusvahelisi suhteid. Katkes Versailles' süsteem. 1935 Saksamaa tühistas lepingu, kehtestades üldise sõjaväekohustuse ja hakkas uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku.1936 siseneb Reini vasakkaldale. Sõlmib Inglismaaga mereväekokkuleppe. 1935 otsustas Saarimaa liituda uuesti Saksamaaga. 1936 astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest.
§1 Lk.9 Absolutistlikus monarhias kuulus kogu riigivõim ühele isikule, keda enamikes maades kutsuti kuningaks. Senises seisuslikus monarhias piirasid valitsejate võimu seisuste kogud tänapäevase parlamendi eelkäiad. Praeguses Euroopa demokraatlikus riigikorras on parlamendid, presidendid ja kuningad. Erinevates maades erinevad kõrgeimad riigivõimuorganid. Absoluutne valitsemisviis tugines hoopis väike aadlikele või linnakodanikele ja vastu sellisele valitsemisviisile olid muidugi aadlikud, kuna nad ei tahtnud teha igapäevast ametniku tööd. Alaline armee sõdis palgasõjaväest paremini, kuna maksualune elanikkond pidi saatma eelkõige talupoegi sõjaväkke(mis kestis terve elu või invaliidistumiseni) igal aastal kindla arvu mehi. Sõjaväekohustuse laiendamisega maksuelanikkonnas hoidis riik kokku sõjalisi kulutusi. Leedu Vürstiriigi alad on vähenenud ja Böömi kuningriiki enam ei eksisteeri vähemalt selle nimega küll mitte
annaabi.ee 
