Anzela Tjuljukova Maajad Referaat NARVA 2010 Maaja kultuur sai alguse Mehhiko lõunaosas, sealt laienes see hiljem Yucatani poolsaarele. Kuid kõige esimesed märkmed maajadest on pärit 3.a eKr. Siis tegelesid nad põlluharimisega, kõrgkultuur tekkis neil ajavahemikus 300-900. a. pKr. Maajad ehitasid Kesk-Ameerika vihmametsadesse võimsaid linnu, kus olid võimsad kivist astmikpüramiidid ja suured valitsejapaleed Linnad olidjumalateenimise- ja valitsemiskeskused. Seal võisid elada ainult preestrid ja valitsejad. Maajade linnriigid hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevaid külasid. Usk oli maajadele väga tähtis. Nad kummardasid paljusid jumalaid, kellest kõige tähtsam oli taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach kes esines nelja jumalana. Igaüks neist valitses ühte neljast ilmakaarest ning teda sümboliseerid seda ilmakaart tähistav värv. Maajad arvasid, et Chac'id hoiavad taevast maa peale langemast. Aga
Maajad Maaja kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis see hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis neil palju hiljem, ajavahemikus 300-900. a. pKr. Siis ehitati Kesk-Ameerika selvasse (vihmametsa) linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad valitsejapaleed. linnad olid jumalateenimise- ja valitsemiskeskused. Seal elasid ainult preestrid ja valitseja oma kaaskonnaga. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid, mis hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevad külad. Linnriigi eesotsas seisis valitseja ,,tõeline mees". ,,Tõelise mehe" tundis ära juba tema välimusest. Peas kandis ta uhket krooni, haruldaste lindude sulgedest valmistatud peaehet, seljas samasugust sulgedest keepi, jalas värvilisi sandaale.
· Kui hispaanlased saabusid Ameerikasse olid maajad juba peamised linnad maha jätetud · Väga head matemaatikud ja astronoomid täpsem kalender kui euroopalastel · Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr, kui peamine tegevus oli põlluharimine · Kõrgkultuuri aeg jääb aastatesse 300-900. a. pKr · Linnad rajati vihmametsadesse kus olid uhked astmikpüramiidid ja valitsejate suured paleed. · linnad olid jumalateenimise- ja valitsemiskeskused · Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid · Linnriigi eesotsas seisis valitseja ,,tõeline mees" · Valitsejad andsid uhket rõivastust, näod olid tatoveeritud ning hambad lihvitud · Tunti metallidest aint kulda ja hõbedat seega tööriistad olid tehtud puust ja kivist · Põhiliselt kasvatati maisi · Peale maisi kasvatati veel tubakat,puuvilla, uba ja kakaod · Kakaoube kasutati rahana · Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine,
u. 300900. Maaja kultuur Maaja kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis see hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis neil palju hiljem, ajavahemikus 300900. a. pKr. Siis ehitati KeskAmeerika vihmametsa linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad valitsejapaleed. Linnad olid jumalateenimise ja valitsemiskeskused. Seal elasid ainult preestrid ja valitseja oma kaaskonnaga. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid, mis hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevad külad. Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine, kivist tööriistade valmistamine jne. Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad.
lisa 1). Miljonid maiad elavad samas piirkonnas tänapäevalgi järgides muistsete esivanemate traditsioone. (Foster 2002: 25) Esimesed jäljed maiadest on pärit 3. aastatuhande keskpaigast eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis ajavahemikus 300-900. a. pKr. Siis ehitati Kesk-Ameerika vihmametsa linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad valitsejapaleed. Linnad olid jumalateenimise- ja valitsemiskeskused. Seal elasid ainult preestrid ja valitseja oma kaaskonnaga. (Maajadest…) Hierarhia. Maiadel olid ühtse riigi asemel linnriigid, mis hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevad külad. Linnriigi eesotsas seisis valitseja – „tõeline mees“. „Tõelise mehe“ tundis ära tema välimusest - peas kandis ta uhket krooni, haruldaste lindude sulgedest valmistatud peaehet, seljas samasugust sulgedest keepi, jalas värvilisi sandaale. Tema nagu ehtis keeruline tätoveering,
läänemaailma ja idakiriku ning moslemite vahel, silmaringi laienemine tänu ristisõdadele. Paavsti positsioon muutus, ristisõdade jooksul langes, sest kokkuvõttes ristisõdade idee kukkus läbi. 15. Linnaühiskonna teke kõrgkeskajal Varakeskajal oli linnaelu kui käsitöö-ja kaubanduskeskus hääbunud, sest keskajal kaubandust põhimõtteliselt polnud, sest tegu oli naturaalmajandusega. Kui üksikud linnad siiski säilisid, olid nad piiskopide residentsid või valitsemiskeskused. Klassikaline linnaelu hakkas uuesti tekkima 10-11.saj. Selleks oli vaja kaht eeldust: · põllumajanduses toimunud murrang Põllumajanduse toodang kasvas, sest võeti kasutusele uus ader ja mindi üle kolme välja süsteemile. Tänu sellele saak suurenes ja seetõttu kõike ära ei tarbitud. Maalt läksid linna suur osa inimesi, kes pidid ülejäägist lahti saama. Maa oli suuteline varustama tekkinud linnu elanikega talupoegadega.
Ivan IV oli võrdlemisi võimetu valitseja, tema isiklikud probleemid segasid valitsemist. 1581 a novembris sattus raevuhoogu ja tappis oma poja Ivani Tekivad mitmed olulised halduskeskused, milleks savaad linnad ja olulisemad linnused, kus määratakse ametisse vojevoodid ja djakid. Linnad on oma võimu kandjad. Tegelikult suurt selgust ja täpsust vene administratsiooni kohta ei ole. Info lünklik ja vasturääkiv. Tartu Narva Pärnu ja Kohmes olid valitsemiskeskused mille juurde kuuluvad piirkonnad, kuhu jäävad vähemtähtsad linnused/ kindlustatud tugipunktid. Otseset hierarhiat välja kujunenud ei ole, selgust aitab tuua, palju oli linnusesse ametisse määratud vojevoode. Venelastel palju vojevoode ametis üheaegselt. Tartus oli vojevoodide arvu poolest äthtsam oli seal 6 vojevoodi ametis, Kogneses ja Narvas kuni 5 vojevoodi, Pärnus kuni 3 vojevoodi. Siin olnud mõnda vojevoodi on nim liivimaa asehalduriks. Sõjaline
annaabi.ee 
