Ideoloogia mõiste ja roll Ideoloogia – korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Mittepoliitilised ideoloogiad: budism, feminism, asketism, sürrealism Poliitilised ideoloogiad: liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia, jt Poliitilised ideoloogiad Pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnast Seletab, kuidas: korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid; Kaasata rahvast valitsemisesse; Lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi Liberalism Indiviivi vabadus Vabaturumajandus Konkurents Riik mängib väikest rolli Avatud turud Igaüks on oma õnne sepp! Võimalus ise otsustada Konservatism Vastand liberalismile Kujunes 18.sajandil Traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal Kollektiiv on tähtsam kui indiviid Majanduses riigi sekkumise vastu,
Kui ta oleks aga võtnud selle eseme ostmiseks laenu, siis oleks järelmaks olnud intressiga. Vastastikusel usaldusel sai see vanur aga uue asja ning summa, mille ta tagasi maksma pidi, oli ilma intressideta. Kolmas sektor on tihedalt seotud avaliku sektoriga ehk riigiga. Ilma koostööta riigi ja kodanikuühenduste vahel ei suudaks ühendused viia oma huvisid poliitikasse. Riik kaasab kodanikuühendusi- ja organisatsioone valitsemisesse ja ka seadusloomesse. Kodanikuühiskond aga täiendab parteide tegevust ja nii toimubki nendevaheline koostöö. Avalik ja kolmas sektor on just kui partnerid. Riikides on palju probleeme, millega riik ise võib-olla ei jõua tegeleda ja siis aitavadki riiki kodanikuühendused, mis n.ö pehmendavad sotsiaalseid probleeme ja aitavad leida neile lahendusi. Kodanikuühiskond mõjutab ka poliitiliste otsuste langetamist. Kuigi
Arengud Eesti ühiskonnas 20. sajandi algul · Tekkisid erakonnad ( Tartu liberaalid, Tallinna radikaalid, sotsiaaldemokraadid) · Tekkisid uued seltsid karskus-, sportlaste-, pritsimeeste. · Tekkisid pankade eelkäijad MAJANDUSÜHISTUD, mis kuulusid talupoegadele. · Tekkisid erinevad poliitilised voolud (sotsialism ja rahvuslus. Liberaalid Seisukohad: · Rahvusliku eneseteadvuse edendamine · Konstitutsioonilise-monarhia pooldamine · Eestlaste kaasamine kohalikku valitsemisesse Juhtfikuur : Jaan Tõnisson Häälekandja: Postimees Radikaalid Seisukohad: · Majanduse edendamine · Aktiivsem osalus poliitikas · Baltisakslaste kõrvale tõrjumine Juhtfiguur: Konstantin Päts Häälekandja: Teataja Sotsiaaldemokraadid (VSDTP Venemaa sotsiaaldemokraatlik töölis partei) Seisukohad: · Demokraatliku vabariigi loomine · Vähemusrahvaste õiguste taotlemine · Eestlaste suurem osalus kohalikus elus Juhtfiguurid: Peeter Speek, Eduard Vilde, M
teine vabariik 1848 1852. Vabariigi presidendiks valiti Louis Napoleon. Nimetab enda keisriks mõni aeg hiljem. Revolutsiooni saavutused · 1848. Aasta revolutsioonid lõppesid paljudes kohtades Euroopas verevalamisega ning endise võimu kindlustumisega. V.a Prantsusmaa. Võimu säilitamiseks oli vaja teatud ümberkorraldusi: o Kuulutati välja põhiseadus või alustati tööd põhiseaduse loomiseks o Valitsemisesse kaasatakse ka kodanlus o Sätestatakse rida ülddemokraatlikke õigusi ja vabadusi o Sõltuvalt riigist viidi läbi ja sotsiaalmajanduslikke ümberkorraldusi, millega oli seotud põhiliselt töölised ja talupojad Rahvusriikide loomine Rahvuseks nimetatakse inimeste gruppi, keda iseloomustab ühine ajalugu, kultuur, keel ja rass. Tihti on keel kõige olulisem. 19. Sajandi keskpaigas hakkab aktiviseeruma idee rahvusriikide loomisest.
ÜHISKONNA SIDUSUS ÜHISKONNA KOTROLLTÖÖ 1.Ühiskond ÜHISKOND on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonnale on iseloomulik mitmekesisus ehk pluralism. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit - Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) - Teine ehk erasektor (eraettevõtted) - Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) AVALIK SEKTOR üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded: *haldus avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esikohale on tõusnud avalikku haldust korraldavad institutsioonid (sotsiaalkindlustusamet, maksuamet...
säilitatakse Eesti suveräänsus. Eesti riigijuhid otsustasid siiski Nõukogude survele järgi anda ning 28. septembril sõlmiti vastastikkuse abistamise leping, mis üldiselt on tuntud baasidelepinguna. Sellega loovutas Eesti Nõukogude vägedele sõjaväebaaside loomiseks territooriumi Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski linnas. Eestisse marssis esialgsete lepingute järgi 25 000 punaarmeelast, hiljem nende arv aga ilmselt kasvas. Baasivägede sissemarss algas 18. oktoobril. Eesti sisemisesse valitsemisesse otseselt esialgu ei sekkutud ja Eesti ise püüdis omalt poolt teha kõik, et selleks mitte põhjust anda: Nõukogude Liitu ei kritiseeritud isegi siis, kui ta Soomele kallale tungis ja Talvesõja algatas. Juba varem, 12. oktoobril, oli vahetunud ka Eesti valitsus: sisepingete maandamiseks asus peaministriks Jüri Uluots, kes kaasas enda kabinetti ka mõningaid Pätsile seni oponeerinud tegelasi ning püüti saavutada rahvuslikku üksmeelt, kuigi demokraatia taastamiseni siiski ei jõutud.
ole seda Kesk- ja Ida-Euroopas. Riiklikud rahvused/poliitiline rahvuslus = Lääne-Euroopa rahvuslus = Moodne rahvuslik identiteet kujuneb (19.saj) kodanike poliitilise osalemise kaudu (hääleõigus jne). Kui Lääne-Euroopas paneb rahvas oma riigi juhtimise paika, siis Saksamaal teeb seda keiser. Kui Prantsusmaal mõjutab revolutsioon rahva osalemist riigi valitsemises, siis seal enam ei olegi sellist olukorda, et kodanik ei saaks riigi valitsemisesse sõna sekka öelda vms. Sama protsess toimub Belgias, Hollandis ja Põhjamaades. See on üheks põhjuseks miks neis riikides ei teki pärast I Maailmasõda demokraatia kaotamist/kadumist vms. Saksamaal on küll riigipäev, meeste valimisõigus jne, paraku siiski seal juhivad poliitilist tegevust ja riiki valitsejad. Valitsus allub valitsuskabinetile, mitte ei ole rahvavalitsust vms. Riik kujundab rahvuse mitte rahvus ei kujunda riiki! (Saksamaa ühinemisega on
Selle territooriumi varasemad asukad oli pügmeed, 13.-19. saj asusid praeguse Kongo territooriumil mitmed bantude riigid, nt Kongo, Luba jt. 1482. a saabusid portugallased, kes tegid eelkõige 16. saj misjonitööd. 1885-1908. a kuulus Kongo Leopold II ning see kandis Vaba Kongo Riigi nime. 1908-1960. a oli Kongo Belgia riigi koloonia (Belgia Kongo). Halduslikult oli see rakendatud Belgia kindralkubernerile, kes rakendas otsese valitsemise meetodeid, mingid kohalike kaasamist valitsemisesse ei toimunud. Tugevalt oli tunga paternalismi, mis põhines arusaamal, et kongolased on nagu lapsed, keda tuleb valitseda. Koloonia oli loodusressursside poolest väga rikas (vask, teemantid jm) ning see oli jagatud Belgia suurkompaniide vahel, milles suurim oli Katanga Kaevandusühing. Kongo kriis (1960-1965) 1960. a 30. juunil sai Kongo iseseisvuse ning selle presidendiks sai Joseph Kasavubu, peaminister Patrice Lumumba