huvidega. 3. Riik kui eestkostja, mis lähtub pikaajalistest ja/või üldistest huvidest ja suudab ümber kujundada ühiskonnas eksisteerivate jõudude vahekorda. Mõistagi nähakse huvisid erinevalt. Näiteks ühiskonna sotsiaalse heaolu kontseptsiooni arendamisena; õigluse ja poliitilise stabiilsuse tagamisena jne. Aktuaalne on riigi ja kodanikuühiskonna ning riigi ja indiviidi suhte küsimus; mõjuvõimsate sotsiaalsete huvide ja valitsemisaparaadi vastastikuste suhete küsimus; kuidas sotsiaalne ja majanduslik võim piiravad poliitilist käitumist ja valikuid. Äramärkimist väärivaks peetakse (vt lk 247) esitada ülevaade W. Brunham`i poolt 1982. aastal ilmunud raamatus „The constitution, capitalism and the need for rationalised regulation“: R. Goldwin ja W. Schambra (eds.) How Capitalistic is the Constitution? (Washington DC: American Eneterprise Institute, lk 75) avaldatud arvamus, mille kohaselt
Talumajapidamiste likvideerimine kui klassivõitlus kulakutega ja sotsialistlik kollektiviseerimine. Inimõiguste ja kodanike õiguste piiramine kui sotsialistlik demokraatia. Ühe partei võim kui töölisklassi, töötava rahva või kogu rahva huvide parim esindamine. Käsumajandus kui sotsialistlik plaanimajandus. Uusi ilminguid Marksismi rakendamisel tekkis terve rida uusi ilmingud, mida ei põhjendatud, mis vaikiti maha või salastati. Bürokraatia, riigi ja valitsemisaparaadi vohamine Tsensuur riigisaladuste hoidmise ettekäändel. Orjandus (sunnitöö) -- vangilaagrite süsteem (GULAG), kus töötasid ilma igasuguste õigusteta miljonid inimesed. Kümnete miljonite sunnitööliste töö tulemuseks oli kogu maa kiire industrialiseerimine. Tuntumad rajatised: Belomorkanal, Moskva Riikliku Ülikooli peahoone, Moskva metroo, kümned linnad, sajad tehased, kaevandused jne.
talupoegadega) -> feodalism. Feood e läänimees - maasaaja, Feood e lään - maatükk, mille kuningas ära annab. Läänistamine - maatüki äraandmine. Senjöör - maatüki äraandja, vasall - maatüki saaja. Feodaalsuhted tekivad Frangi riigi ja Karl Suure ajal. Feodaalide võimu üheks tunnuseks on linnused. Feodaalne killustatus on riigivõim, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Valitsemise edukus eeldas valitsemisaparaadi olemasolu. Kuninga ümber kogunes suurvasallidest nõukogu, mis andis soovitusi paljudes küsimustes. Nõu anti kohtumõistmisküsimustes ja finantsasjade korraldamisel. Valitsusaparaati ei moodustanud vastava haridusega spetsialistid, vaid mõjukad ülikud. Sekretärideks olid vaimulik, sest ülikud ei osanud kõik kirjutada. Hakati kaasama juriste, kes ei pruukinud olla aadlikud. Vasallid said aru, et kuninga nõustamine ja abistamine on võimalus mõjutada tema poliitikat
õigust ja oma sõjalist kaaskonda o naturaalmajanduse valitsemine · 13-14 sajandil hakkasid kujunema tsentraliseeritud riigid-tugeva keskvõimuga riigid · keskajariigil puudus kindel territoorium. Sageli ka ühte keelt kõnelev rahvas · Kuna territoorium laienes peale sõdade ka abielu ja pärimuse teel · Riigi ühendas valitsejaisik. Valitsemise edukus sõltus palju valitseja isiksuseomadustest · Valitsemise juures oli vajalik valitsemisaparaadi olemasolu · Valitsejate juures: Erinevate nimedega nõukogud, kuhu kuulusid kõrgemad aadlikud. Pikkamööda hakati kaasama ka teiste seisuste esindajaid · Sai alguse ka parlamentarism · Vanim parlament Islandil 9.saj. · Parlamentarismi rajaja Inglismaa 1265. II Prantsusmaa 1302 · Esindatud kolm seisust: o Vaimulikud o Aadlikud o Kolmas seisus (kaupmehed, talupojad, kõik ülejäänud) · Valimisõigus oli väga piiratud
saj, 17. saj, 18. saj · Rootsi suurriigi looja (edukas 30aastases sõjas ja samaaegselt PoolaRootsi sõdades) 1525. a trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat eestikeelse selgitava tekstiga esimene · Valitsemisaparaadi loomine teadaolev eestikeelne trükis. Kõik eksemplarid kahjuks hävitati. Esimene (osaliselt) säilinud · Tähelepanu haridusele Tartu ülikooli 1632 Academia Gustaviana (Skytte asutas 1630 eestikeelne trükis on 1535 aastal ilumunud Tallinna Oleviste kiriku õpetaja koostatud luterlik
ja liivimaa peale. Toonasetele allikatele paljuski nime küsimus. Igasugune aruandlus on lahus. Liivimaa ja ingverimaa asjad jooksevad eraldi. Alates 29 a Alutaguse kuulunud Eestimaale, administratiivselt Ingverimaa koosseisus. Kiriku kuuluvad ingverimaa koosseisu. Segadus, mis kohapeal valitses lõp 1651 kui Alutaguse eraldatakse Ingverimaa koosseisust ja läheb Eestimaa koosseisu.Eestimaa asehaldur nim hiljem kuberneriks-> kindralkuberneriks. On kuninga asemik Eestimaal, kohapealse valitsemisaparaadi juht. Teostab kuningavõimu.Kindralkuberner oli ka provintsi esindaja Stockholmis.Oli mehi, kes leiavad et provintsi ei valitseta nii nagu peaks. Keelelisi probleeme 17 saj lõpus hakatakse eestimaa asehaldurile lisama peaasehalduri nime. Kindralkuberneri määras ametisse kuningas Pidi jälgima rootsi riigi tahet, kuid pidi vaatama, et ei tohi vastuollu minna kohalike privileegidega. Iga 3 a järel pidi ilmuma Stockholmi, et kommenteerida provintsi arengut
huvidega. 3. Riik kui eestkostja, mis lähtub pikaajalistest ja/või üldistest huvidest ja suudab ümber kujundada ühiskonnas eksisteerivate jõudude vahekorda. Mõistagi nähakse huvisid erinevalt. Näiteks ühiskonna sotsiaalse heaolu kontseptsiooni arendamisena; õigluse ja poliitilise stabiilsuse tagamisena jne. 159 Aktuaalne on riigi ja kodanikuühiskonna ning riigi ja indiviidi suhte küsimus; mõjuvõimsate sotsiaalsete huvide ja valitsemisaparaadi vastastikuste suhete küsimus; kuidas sotsiaalne ja majanduslik võim piiravad poliitilist käitumist ja valikuid. Äramärkimist väärivaks peetakse (vt lk 247) esitada ülevaade W. Brunham`i poolt 1982. aastal ilmunud raamatus ,,The constitution, capitalism and the need for rationalised regulation": R. Goldwin ja W. Schambra (eds.) How Capitalistic is the Constitution? (Washington DC: American Eneterprise Institute, lk 75) avaldatud arvamus, mille kohaselt
annaabi.ee 
