1905. aasta revolutsioon PÕHJUSED: Demokraatlike vabaduste puudumine, 1900-1903. aasta majanduskriis, maa puudus, venestamine, riigi valistuse passiivsus reformide ettevalmistamisel. ILMINGUD: majanduslikud vormid asendusid poliitilistega, sagenesid kokkupõrked politseiga, korraldati palju miitinguid, koosolekuid. NÕUDMISED: Eesti-keele kasutusala laiendamine omavalitsuse-kooli-, kiriku- ja maareformis, Eesti alade ühtseks ühendamine rahvuskubermangus, baltisakslaste eesõiguste piiramine, riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist talurahvale, maksude tasumistest loobumine, valitsuste korralduste boikoteerimine, seniste
· 5) EESTI VABARIIK · (1920. JA 1938 põhiseadused , probleemid) · 1920. a põhiseadus riigipea-riigivanem parlament-100 liikmeline,1 kojaline valitsus-vabariigi valitsus , täidesaatev võim, 7-10 ministrit, peamin.rahva võimalus osaleda poliitikas-valimised, rahvahääletus, referendum, rahvaalgatused puudused-puudus presidendi ametokoht , riigikogu domineeris valistuse üle, poliitiliste erakondade paljusus, rahvahääletust , algatust kasutati harva . · 1938. a põhiseadus riigipea-president parlament-40 plus 80 liiget(riigivolikogus 80 liiget, riiginõukogus 40 liiget), kahekojaline valitsus-vabariigivalitsus, mille ees oli peaminister, kes oli presidendi tahte ja otsuste täideviija võimalus osaleda poliitikas-piiratud rahvahääletus ja valimisõigus, kaotati ära rahvaalgatus, streigiõigus
Mitte igat inimest ei tohiks suruda ühiskonna normidesse ega ka mitte igat osa ühe indiviidi puhul. Inimesed vajavad enam hämaraid ja looduslikke teadmisi kui õpikutarkust. Võiksime otsida avaramaid vaatevälju loodusele, et seda paremini mõista ja paremini hoida. Inimene vajab kaastunnet kõigest muust tarkusest enam. ,,Kodanikuallumatus" Thoreau ,,Civil disobedience" esindab seisukohta, et inimesed peaksid käituma vastavalt oma südametunnistusele, mitte valistuse poolt ettekirjutatud seadustele. See kritiseeribAmeerika sotsiaalpoliitikat, eriti orjapidamist ja Mehhiko sõda. Filosoofilised seisukohad Essees ,,Civil disobedience" alustab ta väitega, et valitsusest praegusel kujul on rohkem kahju kui kasu ning et enamuse võim ei eksisteeri mitte selle pärast, et nad oleksid kõige legitiimsemate vaadetega, vaid selle pärast, et nad on tugevaim grupp. Ta rõhub sellele, et
Kuid kui inimene hakkab ise poliitilisi vahendeid valides võitlema muutuste eest, siis asub ta ise lõpptulemusena võimu juurde ja sellega hakkab ring otsast peale. Valitsust ja riiki saab kaotada ainult väjaspoolt - mittepoliitiliste vahenditega. Anarhistlik ühiskond oleks "loomulik" kõlblusel, mõistusel ja vahetutel inimsuhetel põhinev entiteet, mis oleks vaba riigi, ekspluateerimise ja kaubitsemise tekitatud saastast ja moonutustest. Valistuse ja seaduse kaotamisest hoolimata ei valitse anarhistlikus ühiskonnas korralagedus ega ohjeldamatus; kord tekib kõlbeliste väärtuste ja normida internaliseerimise teel, mis toimub üksikisiku moraalitunnete ja mõistuse arenemise tulemusena. Anarhismi ülimaks poliitiliseks ideaaliks on üksikisiku vabadus, mis toetub võrdsusele, koostööle ja solidaarsusele. Vabadust täpsustatakse kui võimu vastandit. Godwin arvab, et kõige hinnatuim
esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab eelarve täitmise kohta aruande Riigikogule; annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; korraldab suhtlemist teiste riikidega; kuulutab loodusõnnetuste ja katastroofi korral või nakkushaiguste leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; täidab muid ülesandeid, mis Põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valistuse otsustada. Vabariigivalitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Valitsus asub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Vabariigi valitsuse juures on riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Valitsus teeb oma otused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul. Vabariigi Valitusus võib siduda temapoolt riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimustega
· Vabadussõja kestel kasvas nende arv (6 laia- ja 5 kitsarööpmelit) ning tugevnes nende soomuskaitse ja relvastus Landeswehr'i sõda Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua küllalt tugevaid rahvuslikke sõjajõude ja pidi seetõttu tuginema baltisaksa vabatahtlikest koosnevale maakaitseväele (landeswehr) ja Saksa sõjaväeüksustele. · Sakslased, kes polnud loobunud unistusest liita Baltikum Saksamaaga, kukutasid sõjalise riigipöörde käigus Läti Ajutise Valistuse ning püüdsid seejärel haarata enda kontrolli alla võimalikult suurt osa Läti territooriumist · Eesti Rahvaväe jõudmine Läti pinnale kujunes sakslaste jaoks ebameeldivaks üllatuseks ning nad nõudsid eesti üksuste tagasitõmbumist · Kuna Eesti sõjaväe juhtkond keeldus seda nõudmist täitmast, tekkis Võnnu linna lähedal kokkupõrge Rahvaväe ja landesveerlaste vahel see kasvas kiiresti üle suureks relvakonfliktiks (Landeswehri sõjaks)
Määruse andmise nõuded: 1). Uue delegatsiooni- ehk volitusnormi kehtestamise korral peab määrust andma volitatud organ; 2). Määrust andma volitatud organil on kohustus seaduse rakendamiseks vajalik määrus anda, 3) Määrust andma volitatud organil on kohustus jälgida kehtivate määruste kooskõla uute seadustega. Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja. 2. Vabariigi Valistuse korraldus - VV korraldus on üksikakt. Korraldusega lahendatakse üksikjuhtumeid esmakordselt, s.t. selliseid juhtumeid, mida antud olustikus ja tingimustes ei ole varem korraldatud. 3. Peaministri korraldus - on üksikakt. 4. Ministri määrus - Ministril on õigus anda õigustloovaid akte määrusi. 5. Ministri käskkiri on üksikakt. 9.8. Umbusalduse avaldamine ja usaldusküsimus Riigikogu võib avaldada umbusaldust: 1). Vabariigi Valitsusele tervikuna; 2). peaministrile; 3)
ettekäände tagasi kojuminekuks. Armees kokku 1600 meest, nendest 800 mobiliseeritud, 800 vabatahtlikku. Arvatavasti etenedas meeste vähesuse juures olulist rolli sõjatüdimus. Üsna levinud, eriti haritlasringkondades, oli patsifism. Kolmandaks põhjuseks oli oma jõudude alahindamine ja Ve jõudude ülehindamine. Neljandaks: suures osas rahvast levisid ikkagi enamlikud meeleolud. Punaarmee pealetung Narvale ja Pihkva langemine sundisid AV tõsisemalt riigikaitsega tegelema. Kokku tuli valistuse koosseisu koosolek Pätsiga eesotsas, et arutada edasist tegevusplaani: kas tuleks alistuda või võidelda? Peamiselt loodeti, et enamlus jääb mööduvaks episoodiks Ve ajaloos. 27.11 koosolekul otsustati osutada vastupanu. Vastavalt sellele otsusele kuulutas valitsus 29.11 välja kohustusliku üldmobilisatsiooni. Esialgu oli see küll üsna piiratud ulatusega. Mobilisatsiooni tulemus pidi jällegi olema 25000 meest. Mobilisatsioon ise algas 01.12-st
annaabi.ee 
