8 dets 1935 valmistuti relvastatud riigipöördeks, kui jõuti ennem arreteerida vabadussõjalased. Siitpeale muutus opositsiooni peamiseks keskuseks Tartu, mis liberaalse intelligentsi koondumiskohaks. Autoritaarse režiimi vastaste võitluse sünonüümiks kujunes Tartu vaim. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine veebruaris 1938 toimusid Riigivolikogu valimised. Valitsusmeelsete saadikute ülekaalu tagamiseks moodustati eriline valimisorganisatsioon – Rahvarinne. Presidenti otsevalimistest loobuti ning 24 aprill 1938 kinnitas Riigikogu Eesti presidendiks Konstantin Pätsi. Mõni päev hiljem astus Kaarel Eenpalu valitsus ametisse. Nimetamisväärseid muudatusi ei kaasnenud. Endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentralisatsioon, poliitilist organseerumist ei lubatud, säilis valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu hoolde usaldati vaid kolmandajärgulised seadused, olulisemad ilmusid presidendi dekreetidena.
parlamendi laiali,kinnitada ametisse valitsuse jms). Riigikogu muudeti kahekojalisteks:riigivolikogu ja ja riiginõukogu. Võrreldes 20a ps piirati parlamendi õigusi tugevasti. Valitsus,mille eesotsas oli peaminister,allus presidenti tahetele ja viis tema otsuseid ellu. Kadus rahvaalgatus ja streigiõigus ning piirati rahvahääletust ja valimisõigust. Veeb 1938 toimusid riigikogu valimised.et tagada valitsusemeelsete saadikute ylekaal moodustati valimisorganisatsioon- Rahvarinne.parlamenti pääses ka 14 opositsioonilist saadikut. Presidendi otsevalimisi ei toimunud ja 24apr 1938 kinnitas riigikogu mõlema koja liikmetest ja omv´avalitsuse esindajatest koosnev valimiskogu presidendiks Pätsi. Muutused-valitsemises erilisi muutusi ei toimunud,majanduselu arenes jõudsalt,liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloom riigi jõuline sekkumine majandusellu. Esinesid plaanimajanudele iseloomulikud elemendid
*Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks president, kellel olid laialdased õigused: ta võis anda oma dekreetidega seadusi, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto, saata parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus jms *Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu ja Riiginõukogu *Vabariigi valitsus, mille eesotsas seisis peaminister, kujunes ennekõike presidendi tahte ja otsuste täideviijaks *Veebruaris 1938 toimusid Riigivolikogu valimised *Moodustati eriline valimisorganisatsioon Rahvarinne, mis seadis üles 80 valitsusmeelset kandidaati *Presidendi otsevalimistest loobuti ning 24. aprillil 1938 kinnitas Riigikogu mõlema koja liikmetest ja omavalitsuste esindajatest koosnev valimiskogu Eesti presidendiks K. Päts *Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt, kuid kiire majanduskasvu eeldusteks polnud niivõrd valitsuse sammud, vaid ennekõike soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine
· Eesti riigipeaks oli president, kellel olid laialdased õigused. · Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu (alamkoda) ja Riiginõukogu (ülemkogu) · Vabariigi valitsus, mille eesotsas seisis peaminister, kujunes ennekõike presidendi tahte ja otsuste täideviijaks. Valitsus oli vastutav Riigikogu ees, kuid määravat tähtsust omas presidendi usaldus valitsuse vastu. · Veebruaris 1938 toimusid Riigivolikogu valimised. · Moodustati eriline valimisorganisatsioon Rahvarinne. · Presidendi otsevalimistest loobuti ning 24.aprillil 1938 kinnitas Riigikogu Eesti presidendiks Konstantin Pätsi. · Riigikogu hoolde usaldati vaid kolmandajärgulised seadused, olulisemad ilmusid presidendi dekreetidena. · Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. · Majanduslik rahvuslus, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. · Plaanimajandus. · Kasvas riigi otsene roll majanduses.
üldise ja ühetaolise valimisõiguse ja 8+ tööpäeva taotlemine. Oluline poliitik Hjalmar Branting (I sots. PM 1920. aastatel). 20.sajandi alguses revisionismi omaksvõtt. 20.sajandi alguses kujunesid välja moodsad liberaalne ja konservatiivne partei: II Liberaalne koondpartei (Folkpartiet 1935) - juht Karl Staaff (PM 1905-06, 1911-14) taotles hääleõiguse laiendamist ja ,,teise koja parlamentalismi" ja Norra-sõbralik. III 1904 parempoolsete üleriiklik valimisorganisatsioon (Rahvuslik partei 1912, Moderata Samlingspartiet = Mõõdukas Koonderakond 1969) - juht Arvid Lindman (PM 1906-1911) Esimese MS eelõhtul vaidlusi tekitas riigikaitsesse raha investeerimine: liberaalid vastu /rahvalikud konservatiivid poolt. Konservatiivide ja talurahva nn talurahvarongkäik (Jaanuar 1914, 30 000) Staaffi poliitika vastu ja kuningas Gustav V toetuseks. Staaffi valitsus astus tagasi.
pigem nõuandev roll. Rahvahääletusele ning 1934. aasta valimistele eelnenud kampaania oli äge ja rikas süüdistustest eriti väidetavalt korrumpeerunud sotsialistide vastu. Valitsusele esitati isegi eelnõu sotsialistlikku ühiskonnakorda propageerivate organisatsioonide keelustamiseks, kuid vapside populaarsusele ei tulnud see aktsioon kasuks. Jaanuaris 1934 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel sai vapside valimisorganisatsioon "Vabadussõjalaste Rahvaliikumine" kokku 10,7% häältest, sh linnades 41,2% ja saadikukohtade enamuse Tallinnas, Narvas ja Tartus, korrates nii Töörahva Ühise Väerinna võitu 1923. aasta kohalike omavalitsuste valimistel. Põhiseaduse kriis – põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. 1930. algusaastate Eesti põhiseaduskriisi taga oli kolm suuremat põhjust: 20. sajandi
annaabi.ee 
