Tartu Jaan Poska Gümnaasium Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel Uurimistöö Autor: Kristjan Kivastik 11.b Juhendaja: õp. Mai Perillus Tartu 2014 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Abstract summary ....................................................
teemaga vaid tähelepanu köitmise eesmärgil. Selliseid asju juhtub meedias tihti, et artikkel mõjutab inimesi ühes suunas mõtlema. Tean omast käest, kuidas meedia võib mõjutada ja muuta loo tegelikkust. Tookordne juhtum oli Õhtulehes, mis on tuntud kollase väljaandena. Artiklist oli konkreetselt näha, kumba osapoolt autor pooldas. Lugu ise ehk polnudki nii hull, kuid nähes inimeste suhtumist sellesse, võis seda lugeda lausa pisarsilmil.Käesoleval valimiseelsel perioodil on taolisi juhtumeid rohkem. Mõnest artiklist, mis peaks olema erapooletu, võib siiski hõõguda ühe või teise erakonna pooldamist just kirjaviisist. Tegelikult mõjutab hoopis rahvas seda, mis on hetkel popp. Lugedes uudiste online-versiooni, on näha, kui palju vastukaja mingi artikkel on tekitanud. Nähes, et artikkel on saanud väga palju vastukaja, on põhjust seda sama uudist uuesti läbi võtta ka teise nurga alt. Rahva mõjutamise tõttu on väga suur osakaal
Marie Udam Õpetajate representatsioon Eesti meedias Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Õpetajate kohta on arvamusi kõigil. Õpilastele tavaliselt õpetajad ei meeldi, vanemate meelest on osad õpetajad tasemel teised mitte, poliitikuid huvitab õpetajate palgaküsimus enim valimiseelsel perioodil, õpetajate enda meelest on nende töötingimused viletsad. Millise pildi on õpetajatest loonud Eesti meedia 2011. aasta teisel poolel? Selle aasta juulis algasid haridus- ja teadusministeeriumis läbirääkimised, mille tulemusena suurendataks õpetajate palka. Eesti Haridustöötajate liit on kindlal seisukohal, et õpetaja madalaim võimalik palk peaks olema vähemalt Eesti keskmise palga tasemel. Kooliaasta alguses teatasid haridustöötajad, et nad ei tagane oma soovist. 5
kooseksisteermise poliitikale, mis ei välistanud sõjalisi vastaseise, kultuuri üritati hoida sama moodi kontrolli all nagu varemgi. NLKP peasekretärid: 1953-64 Nikita Hrustsov Seltsimees Stalini kõne on meie seniste võitude kokkuvõte ning uute võitude programm. Postimees. 1946. 15. veebruar Suure vaimustusega kuulasid 9. veebruaril 1946. a. Nõukogude Liidu kodanikud meie suure juhi ja õpetaja sm. Stalini kõnet Moskva linna Stalini valimisringkonna valijate valimiseelsel koosolekul. Me teame, et Isamaasõja karmidel päevadel olid sm. Stalini kõned jõu, kangelaslikkuse ning võiduveendumuse allikaiks Punaarmeele ja tagalas töötajaile. Sm. Stalini lihtsad, arusaadavad sõnad, milledega ta käsitles geniaalse sügavusega kõiki olulisemaid probleeme, näitasid kogu meie maale ja rahvale kätte õige tee ning viisid meie isamaa võidule. Meie kogemused on tõestanud, et sm. Stalin
kavandatakse plaanid tulevikuks. Istungi pädevusse kuulub uute liikmete vastuvõtmine, kvootide muutmine ja teised olulised küsimused mille arutamiseks võib korraldada ka erakorralisi istungeid. Jooksvat tööd juhib direktoraat ning direktoraati kuulub 24 direktorit. Algselt reserveeriti kohad suurema kvoodiga riikidele: USA, Jaapan, Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kaks järgnevat kohta on reserveeritud riikidele, kes on olnud suurimateks kreeditorideks kahel valimiseelsel aastal. Kui viimased langevad kokku 5 esimese riigiga, siis täidetakse need kohad ülevalimiste alusel. Valimised toimuvad iga 2 aasta järel ja direktorite valimine on koondatud samasuguste huvidega riikide rühmadele. Eestiga kuulub samasse rühma: Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island, Leedu, Läti. Direktoraadid toimuvad tavaliselt 3 korda nädalas ja otsused võetakse reeglina vastu konsensuslikult. IMF’i üks keskseid ülesandeid on tagada rahvusvahelise valuutasüsteemi stabiilsus
Istungi pädevusse kuulub uute liikmete vastuvõtmine kvoodide muutmine ja teised olulisemad küsimused, mille arutamiseks võib korraldada ka erakorralisi istungjärke. Jooksvad tööd juhib direktoraat ning direktoraati kuulub 24 direktorit algselt reserveeriti kohad suurima kvoodiga riikidele (USA, Jaapan, Saksamaa, SB, Prantsusmaa). 2 järgnevat kohta on reserveeritud riikidele, kes on olnud suurimateks kreeditorideks kahel valimiseelsel aastal, kui viimased langevad kokku viie esimese riigiga, siis täidetakse need kohad üldvalimiste alusel. Valimised toimvad iga 2 aasta järel ja direktorite valimine on koondatud samasuguste huvidega riikide rühmadele. Eesti kuulub ka samasse rühma, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Läti, Leedu. Direktoraadi koosolekud toimuvad tavaliselt 3 korda nädalas ja otsused võetakse reeglina vastu konsensuslikult. IMFi üks
annaabi.ee 
