Valimisea langetamine 16. eluaastale Lugupeetud klassijuhataja ja klassikaaslased! Mina olen Kaisa Annuk. Sajand tagasi ei lubanud peaaegu ükski riik maailmas naisi valimisurnide juurde, pool sajandit tagasi kehtestasid Lõuna-Aafrika Vabariik ja mõned Ameerika Ühendriikide osariigid piirangud mustanahaliste valimisõigusele. Tänaseks oleme jõudnud arusaamale, et igal täiskasvanul peab olema õigus hääletada. Miks me aga siiani arvame, et 18-aastane on rohkem täiskasvanu kui 16-aastane? Küsib Priit Toobal. 16-aastasel on palju erinevaid kohustusi ja õigusi näiteks: Õpilane on kohustatud omandama põhihariduse, 16-aastane on kaitseväekohuslane ning samuti võib ta ka autot juhtida kõrvalistujaga. Alates 14-aastaselt on isik süüvõimeline. Seadused näevad ette, et 16-aastane kodanik, on piisavalt vana, et iseenda eest vastutust kanda, kuid siiski ei või nad sõna sekka öelda valimistel oma kodukoha arengu eest. Hetke...
16-aastaselt valima Enamus päevapoliitiliste teemadega kursis olevaid inimesi teab, mis on valimised ning mille jaoks vajalikud. Poliitilised teemad on levinud valdavalt just täiskasvanute seas, kuid üha enam soovitakse tõsta ka noorte teadlikkust poliitikast. Üks võimalus muuta poliitika noorte seas populaarseks on valimisea langetamine. See loob noorte jaoks juurde palju uusi võimalusi, kuid samas võivad tekkida pinge ja teatud kohustused. Madalam valimisiga tõstab noorte teadlikkust poliitikast. Varasemalt ei olnud noored inimesed, eriti põhikooliealised, poliitikaga kursis nii palju kui praegu, sest kuna varasemalt valimisõigus neile ei laienenud, siis ei olnud ka erilist tähtsust neile poliitika tagamaade tutvustamisel. Nüüd aga saavad valimas käia ka juba põhikooli lõpuklassis käivad noored, seega hakatakse noorte teadlikkust poliitikast juba varakult tõstma. Õppekavadesse hakatakse järk-jär...
Lugupeetud klassijuhataja ja klassikaaslased! Tänapäeva väga aktuaalseks teemaks on saanud probleem, kas 16-aastased noored on valmis valima? Hetkel on Euroopa riikides valimis alampiiriks 18 aastat, väljaarvatud Austrias ning Saksamaa viies liiduvabariigis, kus on alampiiriks 16 aastat. Eestis on palju arutletud sellel teemal, kuid pole otsustatud midagi muuta. Kas probleem on noortes endas või on hirm hoopis tuleviku ees? Viimasel ajal olen kuulnud mitmeid arvamusi, et Eesti noortel pole piisavalt huvi poliitika vastu. Mina sellega ei nõustu. Arvan, et väga paljud aktiivsed noored huvituvad poliitikast. Eriti need tublid noored, kes loevad igapäevaselt lehti ja vaatavad uudiseid on piisavalt haritud ning omavad enda seisukohta. Kindlasti saaks huvi suurendada kui koolis oleks rohkem tähelepanu pööratud poliitikale, näiteks rohkem ühiskonna tunde. Kui toimuks sama palju harivaid loenguid seotud Eesti poliit...
Vabaühendused ja juhtimine Ülesanne: Sõbraliku vabaühenduse intervjueerimine 1. Asutamise aeg(aasta), liikmete arv , juhatuse liikmete arv, juhatuse liikmete vastutusalad.Ühenduse tegevuse eesmärk. Eesti Õpilasesindusteliidu asutamise aasta 1996. Aasta detsembris. Liikmelisust ei oska välja tuua, kuid see on teada et liikmesõpilasesindusi Eestis on umbes 150. Kuhu kuuluvad üldjuhul kõik üldhariduskoolide õpilasesindused. Juhatusse kuulub 3 liiget, kellest üks on esimees ning teised kaks on juhatuseaseesimehed. Juhatuse esimees juhatab ja koordineerib terve Eesti Õpilasesinduste Liidu tööd. Tema ülesanneteks on juhatuse ja meeskonna juhtimine (ülesannete jagamine, koosolekute kokku kutsumine, juhatuse ja tegevmeeskonna töö jälgimine ning koordineerimine); tegevbüroo otsene juhtimine ja koordineerimine; Eesti Õpilasesinduste Liidu esindamine suurematel avaliku poliitika teemadel; kõneisikuna meedias esine...
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" ehk noorte huvi poliitika vastu. Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika. Noorte huvi ühiskonnas toimuva vastu on suur, nad tegelevad poliitikaga, aga nimetavad seda teisiti. Ehk noored peavad poliitikaks vaid riigikogus hääletamist, ministeeriumites istumist ja muud sellist. Osalemine vabatahtlikes, näiteks jalgrattateede eest võitlevates organisatsioonides ei ole nende arvates osalemine poliitikas. Põhjuseks võib olla ka see, et noored on pettunud teatud poliitilistes otsustes või Eesti riigis tervikuna. Nad arvavad, et Riigikogus istuvad inimesed, kes ei o...
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" Teema millest ma nüüd kirjutama hakkan räägib ,siis sellest miks enamus noori ei huvita see poliitika kohe kuidagi. Järgnevalt hakkan lahkama tõsisemalt seda teemat miks ikkagi meil noortel on poliitikast täiesti poogen ja jätab meid täiesti külmaks. Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika. Enamasti miks poliitika ega ühiskonnas toimuv ei huvita meid on näiteks see,et me lihtsalt ei saa sellest praeguse seisuga aru ja põõrame rõhku ja tähelepanu tükkis teistele asjadele. Kohe võiksin näiteks selle tuua , et kui on valimised iga nelja aasta tganr siis käivad vähesed noored valmis. Põhjuseks on tihti jagu ...
Argument Argument on eraldiseisev mõte, mis toetub mõnda ideed = seisukoha põhjendus. Argumendi neli osist on: väide, seletus, tõestus, järeldus. Väide – lause, mis kannab argumendi peamist ideed NT: Koolivormi kandmine tuleb teha kohustuslikuks, sest see vähendab koolivägivalda. Seletus – põhjendus selle kohta miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab. NT: Koolivormide kehtestamisega ei tule enam nõnda selgelt esile see, kui mõni laps on pärit vaesest perekonnast. Seega väheneb varanduslikust erinevusest tulenev koolivägivald Tõestus – seletusele on antud põhi, millele tugineda. 1) STATISTIKA – Sydneys tehtud uuring näitab… 2) NÄIDE – Miina Härma Gümnaasiumis on rakendatud… 3) ANALOOG EHK NÄIDE SITUATSIOONIST – sõjaväes on ka vormid.. 4) AUTORITEET – Haridusteadlane NIMI on öelnud 5) LOOGIKA Järeldus - tullakse tagasi peamis...
II KURSUSE EKSAMIKÜSIMUSED I blokk – Argumenteerimine („Arutlev haridus“ ja slaidid) · Argument o Defineeri, mis on argument? argument = seisukoha põhjendus Tugev argument suudab põhjendada seisukohta selliselt, et väite ja põhjenduse vahel eksisteerib loogiline seos o Too välja argumendi 4 osist. Väide – Lause, mis kannab argumendi peamist ideed. Lühike ja konkreetne Seletus – Põhjendus selle kohta, miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab Tõestus - seletusele on antud põhi, millele tugineda. Kindlasti viidatud Järeldus – tullakse tagasi peamise mõtte, väite juurde. Tuuakse esile, miks see on oluline teema. o Nimeta tõestuse võimalusi –Statistika (Sydneys tehtud uuring näitab…) –Näide (Miina Härma Gümn on rakendanud…) –Analoog ehk näide sarnasest situatsioonist (Sõjaväes on kah) –Autoriteet (haridusteadlane Hasso Kukemelk on öelnud) –Loogika (Surmanuhtlus) · Mida tähendab demagoo...
annaabi.ee 
