ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riigi ja maailma tasandil. Sellest lähtuvalt käsitletakse arengukavas metsanduse peamisi funktsioone.Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 (edaspidi ka MAK 2020) koostamisel on statistiliste näitajate allikana kasutatud peamiselt Metsavarude hinnangut statistilisel valikmeetodil (SMI 2008), metsanduse aastaraamatut ,,Mets 2008", nende koostamise aluseks olnud algandmeid või nende alusel tehtud uuringute tulemusi ja saadud analüüsiandmeid. Kogu arengukava maksumus perioodil 2015-2020 94830500 eurot. Kogu arengukava maksumus perioodil 2011-2020 157733500 eurot. Arengukava algataja hinnangul aitab raiemahu suurendamine luua juurde töökohti nii metsamajanduse, transpordi kui ka metsatööstuse valdkondades. Arengukava näeb ette ka rangelt kaitstava metsamaa
metsaga. Tegeliku raiemahu määrab turustiihia. Metsakasutuse maht (joonis 9) on olnud kogu möödunud sajandi vältel kolm kuni neli miljonit tihumeetrit aastas [11]. Raiemahud hakkasid märgatavalt suurenema 1990. aastatel, kui metsi hakati andma eraomandusse, ning tegid tõsise hüppe pärast 1998. aastat, mil jõustunud metsaseadus kaotas regulatsioonimehhanismid erametsades. Tõepärased andmed metsade kasutuse kohta on meil aastast 1999, kui metsi hakati inventeerima statistilisel valikmeetodil [2]. Joonistel allikana märgitud SMI tähendabki statistilist metsade inventuuri. Eesti metsade üldjuurdekasvu on hinnatud 12,2 miljonile tihumeetrile aastas. See jätab esialgu mulje, et meie metsakasutus on igati tasakaalus raiutakse juurdekasvu piires. Tegelikult arvestatakse kogu Euroopas kasutatava juurdekasvuna nn. netojuurdekasvu: üldjuurdekasvust lahutatakse looduslikult väljalangev osa [6]. Seega peaksime võtma arutluste aluseks umbes 70% üldjuurdekasvust.
2. metsakorraldus • esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegeleb metsade korraldamisega e inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi arvestamise ning metsadele majanduskava korraldamisega 3. metsatööstus • esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb probleemidega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. SMI- statistiline metsade inventeerimine- metsade hindamine valikmeetodil, kus suur hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende põhjal saadud mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused. Kõigi Eesti puistute tagavara (so kõigi metsas kasvavate puude tüvemahtude summa m 3) on ligikaudu 470 milj m3. Metsa ühe hektari keskm tüvede tagavara on 211 m3/ha. Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,6 m3/ha/a. Eesti puistute keskm vanus on 56a ja keskm boniteet 2,2.
Eesti metsasus 50,6% Euroopa (30%) ja maailm (26%) Kaugemas minevikus (3500 – 4000 a.) oli Eestis (85%). Metsade pindala hakkas suurenema peale II maailmasõda ning on suurnenud pm 2 korda. 1. Suurenes põllumaade arvel ehk põllumajanduslikus kasutuses olnud maad metsastusid looduslikult. 2. Metsanduse poliitika oli väikesed aastased raiemahud. 3. Ulatuslik metsamaade kuivendamine. SMI – Statistiline metsade inventeerimine – metsade hindamine valikmeetodil, kus suur hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende põhjal saadud mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused. SMI kasutuse võtmise tingis erametsade teke. Kui riigimetsades kasutatakse siiani paralleelselt SMI-ga lausmetsakorradlust, siis erametsaomaniku jaoks pole metsakorraldus kohustuslik. Eesti metsade liigiline koosseid onmeitmekesine, kõige levinum puuliik on mänd 33,6% , teisel kohal kask 30,8%, kolmandal kohal kuusk 16,7%.
a. 2,26 milj. ha SMI (statistilise tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. on selleks reeglina kuusk). metsakorralduse) andmetel. Erinevusi põhjustab asjaolu, et metsas kasvavate II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude SMI- Statistiline metsade inventeerimine - see puude võrad moodustavad üldise kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25-75%) I on metsade hindamine valikmeetodil, kus suur Võrastik laseb läbi vähe valgust. Teatud kohtades rinde kõrgusest. Minimaalne teise rinda puude hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende on valgust nii vähe, et assimilatsiooniorganid kõrgus on 4m. põhjal saadud (lehed, okkad) surevad ja kuivavad, see toob kaasa Tavaline kaherindeline puistu on arukaasik kuuse
Teine põllumaade metsastumise laine (hinnanguliselt ca 300 000 ha) toimus üheksakümnendate lõpul, 2000 alguses. 3. Ulatuslik metsamaade kuivendamine 1970-1990 (ca 550 000 ha). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2017. a. 2,33 milj. ha SMI (statistilise metsakorralduse) andmetel. SMI- Statistiline metsade inventeerimine - see on metsade hindamine valikmeetodil, kus suur hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende põhjal saadud mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused. Eestis on sel moel metsi inventeeritud alates 1999. aastast. Enne 1999. a. kasutati metsade lausinventeerimist (lausmetsakorraldus) ja seda tehakse paralleelselt SMI-ga ka tänapäeval (andmed kajastuvad metsaregistris). Seisneb metsade laustakseerimises (lausmõõdistamises)
annaabi.ee 
