Muudatuste hulgas vähendati volinike arvu, et teha komisjoni tegevust tõhusamaks. Muudatuste jõustumiseks kirjutati 1997. aastal alla Amsterdami lepingule. 2000. aastal võeti konkreetsemalt arutlemiseks ette komisjoni suuruse ja koosseisu muutmine, kuid nendes küsimustes ei jõutud lõplikule konsensusele ning nende otsuste tegemine jäeti tulevikku. Nizza lepinguga muudeti presidendi ja volinike valimine ja lepingu jõustumise järel sai valijaks Ministrite Nõukogu, kes hakkas valima kvalifitseeritud häälteenamusega. Nizza lepinguga muudeti ka presidendi võimu ning nüüd määrab president kindlaks poliitika põhisuunad, mida komisjon oma ülesandeid täites järgima hakkab ning otsustab ülesannete jagunemise komisjoni volinike vahel. (Palk et al 2004) Komisjonil on 1958. aastast alates olnud 10 presidenti. Kõige tähtsamateks presidentideks on peetud Hallstein'i, Delors'i ja Santer'i
sellistest keerulistest asjadest. Siinkohal tsiteeriksin lõigu näitlejanna Mari-Liis Lille kõnest loomeliitude pleenumi 25. aastapäeva tähistamisel riigikogus: "Lapsed tegelegu lasteasjadega, mängigu mänge ja jäägu oma liistude juurde. Laps tahab teada, kuidas need asjad siin maailmas käivad, et ühel päeval olla võimeline neid muutma." Just nii see on. Pealekasvav põlvkond tahab ka teada, et olukorda parandada. Miks me arvame, et valijaks saadakse üleöö? Et kui noor saab vanuselt 18-aastaseks ja muutub valimisõiguslikuks,teab ta kõike, sinnamaani aga peetakse teda lapseks? Selleks, et näha rohkem teovõimelisust ühiskonnas ja valijate seas, peab alustama just noortest. Noorest sirgub valija ja kui me ei soovi et noorel, kes kord vanemaks saab, puuduks oma eelistus just nimelt seetõttu, et ta on teemast kõrvale jäänud ajal, mil ta sirgub valimisikka, tuleb kindlasti midagi ette võtta.
- Kardinal muutu ajapikku tiitliks - Esialgu oli kardinalide arv piiratud - Ilmikvaimulikkond ja regulaarvaimulikkond - Regulaarvaimulikkond mungad, ehk ordusse kuuluvad - Mungad peavad alluma ordu distsipliinile - Mungad ei ole preestrid, nad pyhendavad end askeesile, palvetamisele jne. Nad ei pea reaalselt preestri tööd tegema. - Tänapäeval enamus munkasid on preestirid - Kuuria paavsti õukond - Paavstik saamine valijaks rooma rahvas e. Ylikkond - Konklaav suletud ruum, kuhu kardinalid suletakse, kuni nad paavsti valinud on - 12. Sajandistalates valis piiskoppi toomkapiitel - Toomkapiitel kogu, mis koosnes toomhärradest. Need aitavad piiskoppi ja nõustavad
nimekirja, kuivõrd ta vastab varalise tsensuse nõuetele, seni, kui see isik säilitab vajaliku kvalifikatsiooni; b)igal isikul, kes on seaduslikult kantud antud ringkonna eksisteerivasse valijate nimekirja, nii nagu see on nähtud ette alljärgnevas punktides. 2)Iga isik, kes on jõudnud täisikka, kes elab Uus-Meremaal vähemalt ühe aasta, aga antud valimisringkonnas vähemalt kolm kuud, mis eelneb vahetult antud ringkonna valijaks registreerimise avalduse esitamisele, ja kes on sünnilt briti alam või naturalisatsioonilt Uus-Meremaalane, omab õigust, pidades kinni käesoleva akti määrustest, olla registreeritud antud ringkonna valijaks; Kusjuures maoorid (väljaarvatud segarassist isikud) ei oma õigust käesoleva punkti alusel olla valijana registreeritud. 3)Käesoleva akti kõikidel eesmärkidel loetakse isik elavaks selle ringkonna
1234. aastal paavstiks Gregorius III. 27 Paavsti prerogatiiv paavsti eesõigus pühakuks kuulutamisel. Perifrentsiaaridkuulutasid välja patulunastuse (absolutsiooni) sakramendivastase teo sooritajale (mõrv, abielurikkumine, nunnade distsipliinitus). Absolutsioon pattude andeksandmine. Kardinal kõrgemad vaimulikud ametnikud. Paavsti õukonnas (kuuria) tähtis osa kantseleil. Paavstiks valiti, valijaks on kohalik (Rooma) ülikkond. Kui keisrid nimetasid vatsupaavsti, tekkis vajadus valimisreegleid korrastada. Valimistulemus võis juhuslik olla, millise esindajad parasjagu Roomas olid jne. Valimised võisid kesta aastaid, nii on ajapikku kehtestatud reeglid ja nõuded. 1059 valimistest võisid osavõtta ainult kardinalid. 1179 valituks saamisel2/vaja 3 kohalolijate häältest. 1274 konklaav suletud ruum, kuhu kardinalid suletakse valimise ajaks, et poleks
üritab selle enda alla haarata vastaspartei (ibid., pp. 195-196, 222). Siiski on aga ka eri valijaskonna gruppe, kes asuvad suuremalt jaolt ühe partei poolele: väga hea näide on Demokraatliku partei puhul mustanahalised, - umbes 85% neist hääletab valimistel just selle partei poolt - aga ka vaesem elanikkond, juudid, naised, homoseksuaalid ja teised n-ö vähemused. Vabariikliku partei stereotüüpseks valijaks on aga pigem valge keskklassi protestant ehk üldjuhul konservatiivsem kodanikkond (ibid., pp. 223-224). Veel on tähtis tõdeda, et valimistest võtavad osa pigem vanemad ning kõrgema hariduse ja palgaga kodanikud (Gitelson jt, 1996, lk. 159-160; Patterson, 2008, pp. 199-200). Samuti mängib tugevat rolli ükskõiksuse või võõrandumise tunne: esimese puhul ei hooli kodanik lihtsalt, kes juhib riiki (seda nt tulenevalt vanemate eeskujust lapsepõlves), teise puhul on aga
annaabi.ee 
