3. MU on probleemi lahenduse otsimisel põhinev lühike teoreetiline uurimus, mille koostamisel kirjutaja toetub kirjandusallikatele. 4. MU on probleeme püstitav lühike kvantitatiivne uurimus, mille koostamisel kirjutaja teeb statistilise analüüsi ja toetub loogilisele mõtlemisele. IX Uuringu valiidsust ja täpsust illustreeritakse tihti märklaua abil. Millise täpsusega ja valiidsusega on uuring, kui tabamused on märklaua keskpunkti ümber? Märgista õige vastus! 1. suure täpsuse ja väikese valiidsusega 2. suure valiidsusega ja suure täpsusega 3. väikese täpsusega ja suure valiidsusega 4. väikese valiidsusega ja väikese täpsusega X Mille poolest erinevad kvantitatiivne ja kvalitatiivne uurimus? Too kaks näidet ja kirjuta need punktiirjoonele! Kvantitatiivsele on omane täpselt piiritletud numbriline andmebaas, kvalitatiivsele pigem sõnad kui numbrid.
kobaratesse. 10.Iseloomustage võrdlevalt põhilisi andmekogumismeetodid sotsiaalteadustes (vaatlus, eksperiment, küsitlus, sekundaarandmed). Milles seisneb iga meetodi eripära? - Vaatlus : inimeste tegevust uuritakse loomulikes tingimustes,spontaanselt tekkivates situatsioonides, vahetult selle toimumise ajal. Vaatluse kaudu saab uurija vahetult kogeda,mis tegelikult juhtub. Teised meetodid annavad selle kohta vaid kaudset, vahendatud infot. Vaatlus on kõrge valiidsusega andmekogumismeetod. Eksperiment: uuritakse inimeste käitumist uurija poolt kujundatud ja kontrollitud tingimustes .Selle asemel et püüda minimeerida uurija mõju,tekitab uurija tahtlikult sihipärase ja kontrollitud muutuse, mille mõjusid uuritavatele ta vaatleb ja registreerib. Küsitlus: Uuritavat isikut innustatakse verbaalsete või muude stiimulite abil - kirjalikud ja suulised küsimused, pildid jne - väljendama oma seisukohti, sõnastama uurimisküsimusega seonduvaid väiteid
vääritimõistmise vältimine (ennetamine) Valiidsus e kehtivus mõõtmise vastavus uurimuse eesmärkidele; hinnang sellele, kuivõrd mõõdetakse seda, mida tahetakse teada saada, st kas test täidab oma otstarvet. Valiidsuse määramiseks võrreldakse testi tulemusi mingil muul viisil (nt kontrolltöö, ainehinded) mõõdetutega. Kõige lihtsam on võrdluseks kasutada järjestuskorrelatsiooni. Kui = 0,45 ... 0,65, siis on valiidsus rahuldav. Kui > 0,7, siis on test kõrge valiidsusega Konstruktvaliidsus - mil määral on meile teoreetiliselt huvipakkuvad konstuktid uurimuses edukalt operatsionaliseeritud. Selle suurendamiseks kasutame nt erinevaid mõõtmisviise. Operatsionaliseerimine on huvipakkuvate kontseptsioonide muutmine küsimustiku küsimusteks või küsimuste blokkideks. Muutujate viimine sellisele kujule, et neid saab vaadelda, loendada, mõõta. Teoreetiliste või teatud valdkonnas kasutatavate kontseptsioonide tõlkimine
Meetodi kasutamisel on oluline mõista ühe juhtumi olemust sügavalt. Üldistusi teha ei saa. Tuleb silmas pidada,e t mingi juhtumi ilmingud võivad olla mitmetähenduslikud. Eksperiment. Uurimismeetod, kus tingimused on uurija otsese kontrolli all. Võimaldab vajalike tingimuste täpse kujutamisega tekitada test-olukorra, mis laseb inimkäitumist uurida huvipakkuvais näitajais. Samas võib olla küsimus ka ökoloogilise valiidsusega. Kas ta käituks tavaolukorras ka nii nagu eksperimendis? Probleem! Ristlõikeuuring/läbilõikeuuring. Uuring, mis on esindusliku valimi peal ja uurib haiguse või muu tervisega seotud karakteristiku seost teiste huvipakkuvate muutujatega, mis eksisteerivad ühes kindlas populatsioonis ühel kindlal ajal. Longituuduuring. Tegemist on teatava nähtuse või objektide grupi vaatlemine ajas, kus eri ajahetkedel kogutud andmed annavad uurijale aimu protsesside olemusest.
andmed alati salvestada. o Koguda käitumise vaatlusandmeid. Uurija jäldib osalejat ja teb süstemaatiliselt märkmeid. o Intervjuud j küsimustikud. Uurija intervijueerib osalejaid ja uurib koos nendega mõtteid ja tundeid. o Testid mingi kindla võime määramiseks. · USALDUVÄÄRSUS JA VALIIDSUS terminit usaldusväärsus aetakse sageli segi valiidsusega. Mõlemad on igas uurimuses väga tähtsad. Usaldusväärsus seostub andmete salvestamisega. · OSALEJATE TUNNUSED üks paikapidavuse aspekt puudutab uuritavate osalejate representatiivsust. Ühelt inimeslt saadud andmete kogum kannab nimetust ,,juhtumianalüüs". See annab vähe infot kogu rahvastiku kohta, ent see meetod võik väga väärtulsik olla, kui inimene on eriti huvitav.
Head- kui teadvustatakse, et nähtusel on mingi piirkond, mida ei osata seletada ja sellega alles tegeletakse Valiidsus: Konstruktivaliidsus- saame konstrukti alles siis iseloomustada, kui teame selle kõiki seaduspärasusi, milles see esineb. (nt ärevus) Kausaalne vaade- test on valiidne on olemas siis kui atribuut on olemas ja selle atribuudi varieerumine põhjustab selle muutust BORSBOOMI konstruktivaliidsuse kriitika- kausaalsus on ühendatav konstrukti valiidsusega. Kõike ei pea mõõtma enesekohaste testitega, vaid võib ka eksperimentaalselt. Valiidsus käib ikka testi kohta Psühhomeetrilised mudelid: Reflektiivne- latentne omadus on mõõdetavate tunnuste põhjuseks (nt g) Formatiivne- konstrueeritud skoor, mis on hea induktiivne kokkuvõte. Seal taga ei ole algpõhjust (nt sots-maj staatus, ei ava selle tausta) Võrgustiku mudel- põhjuslike seoste ahelad (Borsboom). Hea kui sümptomid tulenevad mitmetest algpõhjustest Uuringu tüübid
annaabi.ee 
