SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled: Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client- Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi. Põhimõt e on HTML vormide valideerimiseks · interaktiivsuse tõstmiseks · dünaamilisuse tõstmiseks Javascript on lihtne ja tasuta Shellscript , JavaScript, VBA Skriptikeelte plussid Kiire loomistsükkel Lihtne õppida Platvormist sõltumatu Kompaktne ning suhteliselt kiire · Skriptikeelte miinused Piiratud funktsionaalsus (sisseehitatud vahendid) Kood avalikult nähtav Vähe töövahendeid (esialgu) JAVASCRIPT. Ajalugu. JavaScript loodi firma Netscape poolt 1995 aastal
kasutama kvalitatiivseid andmeid või vähemalt andmeid, mis kirjeldavad mikrokäitumist. Kujunduses ja asenduses koduse veetarbimise mudelile kasutati kvalitatiivseid andmeid ja ala ekspertide hinnanguid, veetarbimise allika juhtimise protsessis aktsionäride andmeid. Selle tulemusena hinnati mudeleid iseseisvalt makrotasandi statistiliste andmete ja mikrotasandi kvalitatiivsete andmete suhtes-- protsess, mida autorid nimetavad rist-valideerimiseks (cross validation). Autorid on samuti välja toonud, et tavaline praktika sotsiaalsetes simulatsioonides, juhtude seeriate tootmine ja siis kokkuvõtte statistika reporteerimine võib peita tähtsaid episoode muutlikkusest. Artikli eesmärk oli demonstreerida, et agendipõhistel mudelitel on konkreetne tugevus, et nad saavad olla kehtestatud nii kvalitatiivsete kui ka statistiliste andmetega ja nii mikro- kui ka makrotasanditel. Nii tehes on artikli autorid identifitseerinud
iteratiivse arenduse olemust ja juhtinud tähelepanu riskidega tegelemise vajalikkusele. 15 6. Prototüüpimine Prototüüp on süsteemi algne versioon, mida kasutatakse disaini võimaluste katsetamiseks ning ideede demonstreerimiseks. Prototüüpe saab kasutada erinevates arenduse faasides. Näiteks nõuete analüüsi etapil nende leidmiseks ja valideerimiseks; disaini etapil valikuvõimaluste uurimiseks ning kasutajaliidese kavandamiseks Kasu prototüüpimisest on: parem süsteemi kasutusmugavus, täpsem ühildumine kasutaja tegelike vajadustega; parem kvaliteet ja hooldatavus ning väiksem vaev arendamisel. 16 Joonis 1-4 Prototüübi loomise protsess Prototüüpimise etapid on järgmised:
Ensüüm on termostabiilne ja on isoleeritud kuumavee allikates elavatest bakteritest (näit. Thermus aquaticus ja temalt saadud ensüümi nimetatakse TaqI). 8. Milleks kasutatakse kvantitatiivset polümeraasi ahelreaktsiooni (RT-PCR), milliseid põhikomponente selleks vajatakse, millised on RT-PCRi põhietapid? Kasutatakse: viiruste kvantiteerimiseks, geeniekspressiooni kvantiteerimiseks, DNA kahjustuse mõõtmiseks, kvaliteedikontrolliks ja proovide valideerimiseks, genotüpiseerimiseks, patogeenide detekteerimiseks. Kvantifitseerimiseks, kasutatakse fluorestseeruvaid värvaineid (fluorofoore). Põhietapid: 1) PCR produkti kogust mõõdetakse pärast iga tsüklit (reaalajas) 2) Fluorestseeruvat signaali jälgitakse reaktsiooni kestel ja tema intensiivsus korreleerub moodustunud PCR produkti hulgaga 3)Seatakse mingi värvi fluorestsentsi intensiivsuse lävi ülalpool baasfluorestsentsi ja allpool maksimaalset fluorestsentsi
Kaalud: · Enne kaalu kasutamist kaalude kontroll kontrollvihtidega. Kord aastas kaalu kalibreerimine selleks tööks akrediteeritud ettevõtte poolt N:Metrosert. 20.Valideerimisprotokoll: · Osaline valideerimine-metoodika on kirjeldatud rahvusvahelise standardina. · Täielik valideerimine-metoodika ei ole välja antud standardina, vaid kirjanduses ilmunud artiklite põhjal. · Nõue: min. 20 pos ja 20 neg proovi. 21. Emakakaelavähi skriining (HPV) · HPV DNA/mRNA metoodika valideerimiseks 800 kinnitatud CINII ja CINIII proovi · Tundlikkus peab olema vähemalt 93% · Metoodika tundlikkus <100 koopiat/mL , . , -- -- II(CIN II) III(CIN III), - (Acetic Acid Test) -- ( ). , , , , , . (PAP -- smear test) : 9 1- -- , . 2- -- () . 3- -- , , . 4- -- , , . 5- -- . ,
Saagise väärtused alla 100% on tingitud sellest, et osa analüüti jääb mingil põhjusel määramata. Saagise määramiseks on kolm põhilist võtet: 1. kasutada rikastatud proove- st. proove, kuhu on kindel kogus analüüti lisatud. 2. kasutada referentsmaterjale. Referentsmaterjal on materjal, mille üks või mitu omadust piisavalt usaldusväärselt teada, et seda kasutada kalibreerimiseks, meetodi antavate tulemuste kontrolliks, meetodite valideerimiseks või teistele referentsmaterjalide väärtuste omistamiseks. 3. kasutada võrdluseks tulemust, mis on saadud teistsugusel põhimõttel töötava meetodi abil. Meetodi saagis võib olla märkimisväärselt erinev madalate ja kõrgete analüüdi sisalduste juures. Seetõttu on juhul, kui meetodit kasutatakse erinevate analüüdi sisalduste juures, vaja määrata saagis eraldi madala ja kõrge kontsentratsiooni juures 24 5
Täpsemaid kontrolle (millised elemendid on olemas, kas nad on õiges järjestuses jne) aga ei rakendata. XMLi täpsemaks kontrollimiseks on kaks moodust: DTD dokumendid ja XML Schema. Siinkohal ei hakka vaatama, kuidas neid dokumente moodustada, vaid vaatame, mis saab siis, kui teil on selline dokument olemas ja tahate teada, kas XML sisend vastab sellele. Järgnevalt vaatleme kahte erinevat lähenemist XML valideerimisele. .NET raamistiku 1.x versioonis oli XMLi valideerimiseks XmlValidatingReader klass, raamistiku 2.0 versioonis seda enam ei ole ning selle asemel saab kasutada XmlReader klassi. Suurim erinevus nende kahe vahel seisneb selles, et kui ValidatingReader avastas vea, sai selle kinni püüda try ... catch konstruktsiooni abil, nüüd tuleb selleks aga kasutada sündmusi. XmlReader on huvitav klass ka selle poolest, et lugemise määranguid ei edastata mitte omaduste kaudu, vaid spetsiaalse omaduste objektina
annaabi.ee 
