võrdõiguslikkust ning vendlust. Nad moodutasid omaette kogudusi, valides endile ise jutlustaja. Koguneti lageda taeva alla, ehitati ise palvemaju. Asuti võitlema vanade kommete vastu (hävitati ohvrikohti Lõuna-Eestis ja Saaremaal), loobuti kõrtsist, kuritgevus vähenes. Vennasteliikumine tõi rahva religioonile lähemale, andsid tõuke koorilaulu levikule (ühislaulmise traditsioon). Ratsionalism- filosoofia suund, mis hakkas levima valgustussajandil Johann Georg Eisen- Torma pastor, töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust Georg Friedrich Parrot- 1802. a. avati Tartu Ülikool, tema auks on Tartus pühendatud Ingli sild, taasavatud ülikooli esimene rektor, Katariina 2 pojapoeg Anthon Thor Helle- Jüri kirikuõpetaja, kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti kelle 1739.a.
pole, Skandinaavias kujunesid need väga nõrgal kujul, kultuurilised põhipunktid võetakse üle. Valgustus puudub ka USA-s, kuigi 19. sajandil tulid välja mõned meilegi tuntud autorid. ¤ Valgustus ehk ideede liikumine Euroopas 18.- 19.sajandil. Ideid ja vaateid oli palju, valgustus tähistab suurt muutust maailma ajaloos. Valgustus ei ole kunsti- ega kirjandusvool, vaid seotud ilmakorra muutusega, samas ka suure kultuurimurrangu periood. ¤ Valgustussajandil loksus paika see, milline on tänapäevane maailm, hilisemaid radikaalseid muutusi pole toimunud. ¤ 18. sajandi loomine algas juba varem, nt 16. ja 17. sajandil oli märgata muutusi: - massid liikusid linnadesse (sisemigratsioon) - hakati tootma masinaid - inimeste kui tööliste funktsioon muutus tarbetuks, otsiti muud tööd - kündjad läksid tootmisvabrikutesse ¤ Valgustussajandi teket ajendas see, et üha enam tekkis uusi ideid igas valdkonnas.
Seepärast on põhjust prantsuse varasemat maali nimetada õukondlikuks. Samal ajal ei olnud ka kirik maali suhtes ükskõikne keskaja katedraalide suured säravad vitraazaknad jäävad kauniks peatükiks prantsuse kunsti ajaloos. Demokraatlikum, rahvalähedasem maal sai eluõiguse 17. sajandi barokk-kunsti näol. Kunsti tähtsamateks tellijateks olid ülekaalukalt feodaalne kõrgkiht ning kirik, kes maalikunstnikelt dramaatilisi pilte ootasid. Alles valgustussajandil, kui hakati korraldama kunstinäitusi ja kui hakati kritiseerima õukondlikku kunsti, leidis maalikunst tee ka kodanlaste kodudesse. 11 Suure Prantsuse revolutsiooni päevade maalikunst on unikaalne selles mõttes, et kunstnikud lülitusid otseselt oma loominguga toimuvatesse sündmustesse. Ennekõike joonistused, vähem maalid fikseerisid tähtsamaid sündmusi ja agiteerisid rahvast. 18
valgustus-romantiline kompleks. Kronoloogia on inimeste loodud, et oleks kergem mõelda, korrastamine. Kultuuriepohhide piire ei saa nii täpselt määratleda, alati tuleb tagasi võtta. Valgustus (ja ka muud nähtused) levivad kontsentriliste ringidena. Amalgaam (mitme metallis sulam) on kultuurinähtuste ettekujutamiseks hea. Ekspansioon algab renessansist, Euroopa maailm hakkab järjest paisuma. Nähtus jõuab välja mingi äärmuseni ning siis laguneb. Tohutu teema valgustussajandil on Rooma impeeriumi lagunemine, selle kohta kirjutati palju raamatuid. Rooma impeeriumi lagunemine ei toimunud ka äkki, raksti, vaid jõudis välja mingi äärmuseni, see oli pikk protsess. Valgustusaja puhul on mainitud, et nt Rousseau ja Voltaire ideed elavad tänapäeva filosoofide ideedes edasi. Valgustussajand on suure murrangu sajand. Ilmakorraldus muutus, suure kultuurimurrangu periood, majandamisviis muutub (üleminek feodaal-aristokraatlikult korralt kodanliku klassi valitsusele)
sõltub vanemate geenidest. Locke arvas et inimene ei sünni kaasasündinud ideedega, need ideed ta omandab elu jooksul. Tunnetuse aluseks on empiiriline kogemus. Pole jumalat näinud, järelikult pole olemas, väga lihtne. Empiiriline kogemus on kõige olulisem ja see kirjutabki selle valge lehe peale. Tema materialismi nimetatakse sensualistlikuks ja see on poolik. Locke'i tunnetusteoorias on olulisem on tema vaated kasvatusele. Kasvatus on üks juhtiv teema valgustussajandil. Essee haridusest. Rajab selle kogemusele ja tunnetusele. ,,Kasvataja peab hästi tundma maailma ja aja ning eriti oma maa kombeid ja tavasid, veidrumisi ja puudusi. Need leiame inglise valgustusaja kirjanike romaanidest. Peab õpetama oma kasvandikke, kuidas luua enesele nii palju kui võimalik." Väline koor ei pruugi olla alati tõde inimese kohta. See jätkub ka 19.saj realismis. Vaated kirjandusele ja kunstile: ,,Ma ei taha milline isa sooviks, et tema pojast saaks luuletaja
teatud tunnuste alusel, teatud järjekorras. On kaksp õ h i v o rm i : i n ko r p o re e r i m i n e j a ko d i fi t s e e r i m i n e . Ko d i fi t s e e r i m i s e ko rr a l t ö ö t a t k s e n o rm a t i i v n e m a t e r j a l põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse.Ehhki kodif. môiste ise on valgustusaegse inglise ôigusteoreetiku Jeremy Benthami leiutatud ning kuigi kôigerohkem kodif. nägi päevavalgust just valgustussajandil, polnud valgustus siiski seaduste reformeerimise jakoondamise ainsaks kannustajaks ning initsiaatoriks. Ôiguse kodif.algas juba ainuvalitsuse ajal ja seda jätkasidnn valgustatud monarhid. Huvi ôigust koondada tulenes absolutismiaja soovist kôrvaldada partikulaarôigusedning uhtlustada riigi ôiguselu. Teisalt oli taotluseks paigutada kodif. uusi, valitseja positsiooni tugevdavaid jakindlustavaid seadusi.Pôhjamaade monarhid olid selle arengu pioneerid.Taani Kristjan V
Viidi lõpule seaduste uuendamine. Merkantistlik juhtimissüsteem asendati lepinguvabaduse printsiibile rajatud eraõigusega. 19. Saj lõpul hakkas levima lepinguvabadust kitsendav suund, mis sisaldas tööliste kaitset, sotsiaalseadusandlust ja nõrgemat lepingupoolt toetavaid sätteid. Tähtsustus õigusteadus. -- Ehhki kodif. môiste ise on valgustusaegse inglise ôigusteoreetiku Jeremy Benthami leiutatud ning kuigi kôige rohkem kodif. nägi päevavalgust just valgustussajandil, polnud valgustus siiski seaduste reformeerimise ja koondamise ainsaks kannustajaks ning initsiaatoriks. Ôiguse kodif.algas juba ainuvalitsuse ajal ja seda jätkasid nn valgustatud monarhid. Huvi ôigust koondada tulenes absolutismiaja soovist kôrvaldada partikulaarôigused ning uhtlustada riigi ôiguselu. Teisalt oli taotluseks paigutada kodif. Uusi, valitseja positsiooni tugevdavaid ja kindlustavaid seadusi. Pôhjamaade monarhid olid selle arengu pioneerid
annaabi.ee 
