Voltaire: Ta oli kuulsaim Prantsuse valgustaja. Oma teostes naeruvääristas ta mitmesuguseid elupahesid. Tema eriliseks naerualuseks oli katoliku kirik. Voltaire sattus oma kirjatööde pärast mitmel korral vanglasse ning saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Valitsus määras tema teose ,,Filosoofilised kirjad" avalikule põletamisele. Voltaire ei uskunud demokraatiasse. Ta on öelnud ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Mõnda aega viibis Voltaire Preisimaa valgustusmeelse kuninga Friedrich II õukonnas. Charles Louis de Montesquieu: Montesquieu tegi kuulsaks ta raamat ,,Pärsia kirjad". Selles raamatus saatsid kaks näiliselt mööda maailma rändavat pärslast koju kirju, milles arvustati prantsuse seltskonnaelu, jätmata kõrvale ka kuningat. Montesquieu elutööks sai aga 1748. aastal ilmunud teos ,,Seaduste vaimust". Ta pooldas parlamentaarset monarhiat. Jean Jacques Rousseau
Kõige kuulsamaks prantsuse valgustajaks sai Francois-Marie Voltaire. Voltaire sattus oma kirjatööde pärast paaril korral vanglasse ning saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Nagu paljud teised valgustajad, elaska Voltaire pikka aega Inglismaal. Voltaire´i riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism-riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu. Mõnda aega viibis Voltaire Preisimaa valgustusmeelse kuninga Friederich II õukonnasning oli kirjavahetuses Vene keisrinna Katariina II-ga. Valgustajatekäremeelsema tiiva tuntuimaks esinajaks oli Jean-Jacques Rousseau, kes sai kuulsaks teosega ,,Kasteaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist? ´´ . Siit pärineb ka Rousseau hüüdlause ,,Tagasi loodusesse!´´. Oma raamatus ,,Ühiskondlik leping´´ ülistas Rousseau inimkonna eelajalugu, kui puudus veel eraomandus, kõik olid võrdsed ning elasid
Tema meelest oli ka oluline, et inimene lähtuks loodusseadustest. Oma teoses "Filosoofilised kirjad", naeruvääristas ta mitmesuguseid elupahesid, eriliseks naerualuseks oli ka katoliku kirik. Ta sattus oma kirjatööde pärast korduvalt vanglasse ning lõpuks saadeti ta Prantsusmaalt hoopis välja. Lõpuks määras valitsus tema teose avalikule põletamisele. Ta oli öelnud "Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Mõnda aega viibis Voltaire Preisimaa valgustusmeelse kuninga Friedrich II õukonnas. Saksamaa kameralistid otsisid aga vastust küsimusele, kuidas tagada ühiskonna üldine heaolu. Lähtuti arusaamast, et inimene saab elada õnnelikuna vaid juhul, kui ühiskond teda toetab. Selle arusaama leviku tagajärjena võttis riik enda kanda kohustuse hoolitseda oma alamate eest sünnist surmani. Kõikides eluvaldkondades korraldati eeskirjad. Prantsuse Füsiokraadi arvasid aga,
Johann Gottfried Herder:1744-1803 Ta oli sakslane kes tegeles valguskirjastuse ja kunsti ning põhiliselt kirjandusega. Selliste andmete järgi oletan,et ta oli valgustaja Rohkem andmeid ma tema kohta ei leidnud Garlieb Merkel: 1769-1850 Garlieb Helwig Merkel sündis 21. oktoobril 1769. aastal Võnnust 28 kilomeetri kaugusel asuvas Ldurga pastoraadis Daniel Merkeli ja Gertrud Elisabeth Merkeli perekonnas. Algõpetuse sai G. H. Merkel valgustusmeelse isa käest, hiljem õppis Riia toomkoolis. Pärast isa varast surma 1782. aastal jättis G. H. Merkel kooli pooleli ning veetis ligi kolm ja pool aastat iseseisva eneseharimisega isast mahajäänud raamatukogus, keskendudes ladina, prantsuse, inglise ning vanema saksa kirjanduse tundmaõppimisele. Siis asus G. H. Merkel 1786. aastal tööle kohtukantselei ametnikuna Liivimaa südametunnistusekohtus, lisaks andis eratunde. 1788. aastal pakuti talle koduõpetaja
ning saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Valitsus määras tema teose 1 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/valgustusajastu_liina.htm 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Valgustusajastu 4 ,,Filosoofilised kirjad" avalikule põletamisele. Voltaire ei uskunud demokraatiasse. Ta on öelnud ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Mõnda aega viibis Voltaire Preisimaa valgustusmeelse kuninga Friedrich II õukonnas. Charles Louis de Montesquieu: Montesquieu tegi kuulsaks ta raamat ,,Pärsia kirjad". Selles raamatus saatsid kaks näiliselt mööda maailma rändavat pärslast koju kirju, milles arvustati prantsuse seltskonnaelu, jätmata kõrvale ka kuningat. Montesquieu elutööks sai aga 1748. aastal ilmunud teos ,,Seaduste vaimust". Ta pooldas parlamentaarset monarhiat. Jean Jacques Rousseau: Rousseau sai kuulsaks teosega ,,Kas teaduste ja kunstide edu on
saigi seitse eesti rahvalaulu ja üheksa vanasõna, mis ilmusid ta kuulsas teoses ,,Volkslieder" (1778-79, aastal 1815 postuumne väljaanne pealkirjaga ,,Stimmen der Völker in Liedern"). Teine eesti rahvalaulude avaldaja oli Herderist inspireeritud Christian Hieronymus Justus Schlegel, kes oli mõnda aega töötanud koduõpetajana Eestis ja seejärel Peterburis. Eestimaal reisis ka saksa kirjanik Johann Gottfried Seume (1763-1810), kes oma 1805. aasta rännaku kohta avaldas valgustusmeelse pärisorjust kritiseeriva raamatu ,,Mein Sommer 1805", mis Venemaal kohe keelustati. Saksamaal oli see tuntum kui Petri teosed. Tartus ajaloolase Gade buschi ümber kogunenud valgustusmeelsete haritlaste hulgas oli ka ilukirjandusega tegelajaid. Neist üheks tuntumaks on saanud Chr. D. Lenzi poeg Jacob Michael Reinhold Lenz (1751-92), keda on peetud selle perioodi baltisaksa luulele ja draamale alusepanijaks. Eespool seoses eestikeelse kirjandusega mainitud autoritest on kõige rohkem
annaabi.ee 
