Pärisorjuse teemal enne Merkeli "Lätlasi" Johann Georg Eisen von Schwarzenberg (1717-1779) Heinrich Johann von Jannau (1753-1821) August Wilhelm Hupel (1737-1819), Wilhelm Christian Friebe, Karl Philip Michael Snell kritiseeriti pärisorjust "Mõistus on võitnud ja algab õigluse sajand. Inimväärikuse ja inimõiguse tuline tunne on haaramas kõiki, ka kõige tooremaid rahvaid." - Merkel keskne argument polnud ebaefektiivsus, vaid see, et see oli vastu valgustuslikele ideedele Inimsoo ajalugu, inimsus Liivimaa ajaloo ja ühiskonna nägemine inimsoo ajaloo perspektiivist jagatud inimsus Neegerorjad ja Balti pärisojrad "Ajal, mil isegi uhked britid võitlevad, et nende neegerorjad saaksid vabaduse ja kodanikuõigused, leidub Euroopas terveid rahvaid, kes on kuulutatud võimetuks isiklikule vabadusele ja püüdlustele, kes on painutatud kõige karmima despootia alla,
Vabadusteaeg Pärast karl XII surma sõjakäigul norras,kehtestati uusvalitsemisviis,kaotati kuning.absolutism.Rigi küs.otsustati aristokraatlikus Riiginõukogus,Regulaarsem Riiipäeva tegevus,parlamentarismi alged.Nii algas nn vabadusteaeg,täh.vabadust aadlioligarhiale.Kuj kaks poliitilist parteid.Venemaale orienteeritud Mütside(toeks väike-ja teenindusaadel:haritlased ohvitserid,ametnikud) ,Prantsusmaale toetuv Kübarate partei.(põhiosa mood.aadliaristokraatia,kodnlased) Suund valgustuslikele reformidele Rootsiriigiseisund muutus kriitilisemaks seoses Kübrana partei katsega taastada Rootsi suurriik sõjas Venemaa vastu(1741-743).sõd kaotati.loovutada tuli osa soomest.Lisaks puhkes suur Dalarna maakonna talup jamäetööliste ülestõus,rahulolematus aristokraatia valitsemisega,nõuti kodnalikke valg. Reforme.Järelandlusena keht.1766.trükivabadus.asutati hulk ajalehti1769.esitati Riigipäevale reformiprojekt,kösit julgeoleku,omandiõiguse kindlustamist.kellegilt ei võeta
pehmem poliitika, mis lasi ka Leedul suhteliselt vabalt Venemaa koosseisus eksisteerida. Adam Cakoreski olnud tsaari lähedane ja Aleksandri valitsuses isegi välisminister. Oli õppepiirkonna kuraator ning tema ajal sai tekkida nn Vilniuse ülikooli renessans. Arenes vabamüürlus ja üliõpilaste salaorganisatsioonid. Õhutati patriootilist vaimu ning Poola-Leedu kuningriigi mõtet. Poliitilise aspekti kõrval oli nendes ringkondades ruumi ka valgustuslikele ideedele. Tsaar aga keelustas hiljem vabamüürluse ja sarnased organisatsioonid, sest tsaarile sai teatavaks nn dekabristliku liikumise tärkamine. 19. saj esimene pool oli ainulaadne periood Leedu rahvuslikule liikumisele kuid maksis lõivu Poola rahvuslikule liikumisele. Tärkas ka suurem huvi Leede keele ja Leedu talupoegkonna vastu. 1808 aastal sooviti isegi avada leedu keele õppetool aga seda ei lubatud. Eriti ilmutati Leedu
Valmistati isegi valitseja nimetempel, mida kasutati, kui valitseja ise polnud nõus otsust allkirjastama. Regulaarsemaks muutus Riigipäeva tegevus (parlamentarismi alged). Algas nn vabadusteaeg. Kujunes kaks poliitilist parteid: ° Mütsid Venemaale orienteeritud partei. Väike- ja teenistusaadel (ohvitserid, ametnikud, aadlikest haritlased) ° Kübarad Prantsusmaale toetuv partei. Aadliaristokraatia ja kodanlased. Suund valgustuslikele reformidele Rootsi riigi seisund muutus kriitiliseks seoses Kübaratepartei katsega taastada Rootsi suurriik sõjas Venemaa vastu. Sõda kaotati ning loovutada tuli osa Soomest. 1743. puhkes suur Dalarna maakonna talupoegade ja mäetööliste ülestõus, millega seoses kutsuti maale Vene väed (riigipöörehirm) Raskes olukorras süvenes rahulolematus aristokraatia valitsemise vastu. Nõuti kodanlikke valgustusideoloogiast lähtuvaid reforme. Kehtestati trükivabadus.
asendusid hiljem aga pettumusega. Kui valgustusautorid olid uut ühiskonda kiitnud ja kirjeldanud mõnevõrra utoopiliselt, romantismi esindajate puhul valitseb pettumus ja ulatuslik pessimismimeeleolu, naljalt ei leia rõõmsat romantilist luulet. See oli sedavõrd võimas see pessimismilaine, et seda on hiljem hakatud nimetama universaalseks pessimismiks, kosmiliseks pessimismiks jne - Weltschmerz. Romantikud vastupidiselt valgustuslikele autoritele nägid sotsiaalseid konflikte igavestena, et need on üldinimlikud. Romantikud leidsid, et maailmas valitseb kaos, see otsene vastandus valgustussajandi unistustele - idee harmoonlisest struktuurist, kui leitakse ühik, mis on kõigile alus, siis on võimalik luua harmoonia. Kui ongi mingisugused seadused, siis need pole inimesele tajutavad - neid tajumatuid seadusi peeti müstiliseks. 18.
Oli selline kunsti pooldaja, mis on maailmaga suhtes. Valgustusel on 2 poolt: valgustus-valgustus ja sentimentaalne pool, kus keegi ei eita valgustuse printsiipe, aga pööratakse tähelepanu romantismile. Rousseau on valgustusliku sentimentalismi esindaja. Tema ,,Emile" on puhtalt valgustuslik. Rousseau on üleminekukirjanik. Valgustuses nähakase kirjaniku rolli ka aktiivsena. Kirjandik peabki olema ideede kandja, tsentraalne. Kirjaniku roll, eriti romaanikirjaniku roll jääb keskseks. Valgustuslikele humanistidele on iseloomulik selline seltsiline tegevus. Väga olulist rolli valgustuses mängivad (eriti prantsuse valgustuses) salongid. 16.ja 17.sajandil käisid salongides aristokraadid, 18.sajandil hakkasid käima ka lihtsamad inimesed, kellel ei olnud mingit kõrget staatust. Valgustusliku salongi kandjaks oli ühiskondlik mõte. Salongitegevus tähendas seda, et kohtuti inimese kodus. 19.sajandil tekkis kohvikukultuur. Salongiliikumine oli teatud mõttes piiratud, kuna
annaabi.ee 
