§ on hõbevalge § on madala sulamistemp. (28,5) (1) Leidumine looduses ja avastamine § Avastamine 1861- Robert Wilhelm Bunsen ja Gustav Robert Kirchhoff § Puhta elemendina 1881- Carl Setterberg § Vähelevinud § Esineb mineraalides ja kivimites § Looduslik tseesium on stabiilne (2) Kasutamine ja eripärad § Kasutatakse väga vähe § Teadusuuringutes § Keemiliselt väga aktiivne § Kõige valgustundlikum metall (eriti rohelise valguse puhul) § § Biotoime § Biofunktsioonid puuduvad § Mõned organismid seovad tseesiumi radioisotoope (Tšernobõl) Kokkuvõte § Tseesium on: § Hõbevalge § Madala sulamistemp. § Kergmetall § Keemiliselt väga aktiivne § (3) Kasutatud kirjandus § (1) https://www.google.ee/search?q=tseesium&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved= 0ahUKEwiZqcSIyLLZAhVFCewKHULlAxQQ_AUICygC&biw=1366&bih=662#imgrc=r
kaltsiumiga. Tseesium on hõbevalge pehme kergmetall. Tema sulamistemperatuur (28,5 oC)on madal, olles vedel juba inimese kehatemperatuuril. Tseesium olles keemiliselt väga aktiivne metall, oksüdeerub silmapilkselt ja süttib põlema. Veega reageerides plahvatab ja eralduv vesinik süttib. Praktiliselt on tseesium kõige aktiivsem metall,sest teoreetiliselt temast aktiivsem olev frantsium on peaaegu kättesaamatu. Tseesium on kõige valgustundlikum metall. Kõige tundlikum on tseesium rohelise valguse suhtes. Tseesiumi fotoelektrilist efekti rakendatakse fotoelementides valgusenergia muundamisel elektrienergiaks ja valgusmõõdikutes. Looduslik tseesium pole radioaktiivne. Tseesiumi sisaldus inimorganismis on nii väike, et seda pole suudetud tuvastada tseesiumil puuduvad biofunktsioonid. Tseesiumiühendid põhjustavad inimestel südamerütmihäireid ja põletikulisi protsesse hingamisteedes
Nägemisaisting tekib valguse mõjul silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes ning tekkiv erutus liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusesse. Võrkkestal tekib vaadeldavast kujutisest küll ümberpööratud kujutis, kuid nägemiskeskuses tõlgendatakse seda õigetpidi. Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud jagunevad kepikesteks (hämaras nägemiseks) ja kolvikesteks (värvuste nägemiseks). Kõige valgustundlikum osa on kollatähn. Pimetähn on valgustundetu. Värvinägemise häired on enamjaolt pärilikud või tekkinud mingi vigastuse tõttu. Daltonism: puna-roheline värvipimedus, st ei eristata punast ja rohelist värvi. Kanapimedus: inimene ei näe hämaras ja pimedas, sest kepikeste töö on häiritud. Värvipimedus tähendab seda, et kolvikesed ei toimi. Kuulmine Kuulmisaistingu kujunemine: kõrvalest suunab sinna sattunud helid kuulmekäiku, mis lõppeb
Valguse mõjul tekib silma võrkkesta tundlikes rakkudes ( kolvikestes ja kepikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusesse, kus tekib nägemisaisting. Kujutise moodustumine : Valgus tungib silma pupilli kaudu, mille taga painev lääts teravdab kujutist.Edasi liigub valgus võrkkestale, kus tekib vaadetavat objektist ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib info nägemiskeskusesse. Kõige valgustundlikum osa võrkkestal on kollatähn, võrkkestal on ka pimetähn, mille juurest väljub nägemisnärv. Värvinägemise häired on pärilikud või tekinud haiguse/vigastuse tõttu.Puna-roheline värvipimedus daltonism. KUULAMINE Kuulamine võimaldab eristada helilaineid ning kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist. Kuulmisorganiks on kõrv. Kuulmisaistingud on olulised inimestevahelisel suhtlemises. Kuulmisaistingu kujunemine : Kõrvalest
mälukaardile - vahepeal toimuvad kaamera sees mitmed protsessid, nt müra vähendamine; värvuskorrektsioonid jne jne (loe Langfordi 1ptk) 12)Levinumad sensoritüübid? a) CCD-sensor: · "charge-coupled device" · sensoritüüp, mida kasutati vanemates digikaamerates (ja praegu nt Nikon D300, Canon G12, Leica D-lux 5, Hasselbladi digibäkid) · valgustundlikum kui CMOS-sensor, ent kuna puuduvad transistorid, 4|d i g i f o t o g r a a f i a eksami kordamisküsimused Maris Savik / 2011 · aeglasem kui CMOS · kulutab vähem akut kui CMOS · kuna valmistatakse spetsiaalsest silikoonist, on kallim toota · vanem tüüp "täiskasvanum" -> rohkem piksleid, kõrgem kvaliteet
Nägemisaisting tekib valguse mõjul silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes ning tekkiv erutus liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusesse. Võrkkestal tekib vaadeldavast kujutisest küll ümberpööratud kujutis, kuid nägemiskeskuses tõlgendatakse seda õigetpidi.Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud jagunevad kepikesteks (hämaras nägemiseks) ja kolvikesteks (värvuste nägemiseks). Kõige valgustundlikum osa on kollatähn. Pimetähn on valgustundetu. Aistingul on enamasti oma emotsianaalne värving, mis mõjutab psüühilist tegevust (nt. roheline värv rahustab, punane ergutab jne). Aistinguks ei loeta mälus talletunud esemete ja nähtuste omaduste esindamist kujutluses ja fantaasias. MEELELINE JA ABSTRAKTNE TUNNETUS Tegelikkuse tunnetamises eristatakse meelelist ja abstraktset astet. Meelelise tunnetuse moodustavad aistaingud, tajud, kujutlused. Abstraktne e
poleks teinud. Klassikaline antropoloogiline film. Osad filmid selles seerias on sellised, mida ei tohiks näha teatud ühiskonnagrupid. Rekonstruktsiooni osa oli marginaalne. Film, mis räägib aborigeeni perekonna ühest päevast. Film on üles võetud helita. Huvitav see, et filmil polnud taustaks muusikat, mis oli tollal sageli kombeks, Dunlop arvas, et muusika oleks pilti moonutanud. Film on must-valge, kuna see talus paremini kuuma ja oli valgustundlikum, tegemist ka igapäevase eluga, seega pole värvid nii olulised kui nt tseremoonia puhul. Tol ajal oli mustvalge film ka stiili mõttes parem, esteetilises mõttes kindla peale minek. Kõrberahva filmi võttis materjali 8filmist. Ühest materjalist saab teha mitu antropoloogilise filmi toodet. Danlopil ei ole antropoloogist tausta, hakkas noorena tegema austraalia filmiüksuse jaoks filme. Pärast Kõrberahvas valmimist nägi alles teiste filme.
annaabi.ee 
