Jeesust tähistavad varakristlikud sümbolid: Hea Karjane õlgadel lammast kandev mees. Selle motiivi aluseks on Jeesuse sõnad endast kui heast karjasest, kes hoiab oma kogudust huntide eest Lammast kandva karjase kuju oli sümbolina tuntud juba kreeka kunstis: kreeka jumal Hermes karja kaitsjana kandis oma seljas ühte voonakest. Kala Kristuse sümbol varakristlikus kultuuris; kala motiivi võis näha katakombide seinamaalingutel ja mosaiikidel, salamärgina valgustitel ja pitseritel. Paabulind "sada silma" paabulinnu sabal sümboliseerivad kõikenägevat Kristust. Paabulind on ka Kristuse surematuse sümbol, mis tuleneb uskumusest, et paabulinnuliha ei rikne. Pelikan ennastohverdava armastuse, Kristuse vereohvri sümbol. Sümboolika aluseks on varakristlik legend pelikanist, kelle pojad madu tappis. Emapelikan leinas neid kolm päeva, siis torkas oma rinna katki ja sealt tilkuv veri elustas pojad. Koos
Joonis 5. Nummerdatud postkastid Kelder. Keldrid on lukustamata, sissepääsuga trepikojast. Seal asuvad korteriomanike vahel jaotatud keldriboksid. Boksid on jaotatud korteriomanike vahel vastavalt korteritele ja nende suurustele, suurematel korteritel on vastavalt ka suuremad keldrid. Valdavalt on boksid lukustatud tabalukkudega. (Joonis 6.) Joonis 6. Keldri sissepääsu vaade Valgustid. Trepikojad on valgustatud eraldi korruste kaupa. Ühes trepikojas on valgustitel uued aegreleega lülitid, samuti on selle trepikoja tuulekoja valgusti liikumisanduriga. 11 Kütmine. Korterelamul on keskküte. Küte tuleb kohalikust katlamajast ning on majas reguleeritav. Trepikodades on samuti väikesed keskkütteradiaatorid. Kommunikatsioon. Hoonesse on veetud Elioni ja STV kaabel, seega on elanikel võimalus valida digitelevisiooni, telefoni ja interneti teenusepakkujate vahel. Lisaks on
markeerimis-valgustites. Toodetakse mitmesuguseid spetsiifilisi kohtvalgusteid, näiteks laubale asetatavaid lampe, mis hõlbustavad täpset tööd siseruumides ja pimedal ajal. Tänu nendele võib tööjõudlust märgatavalt tõsta. Selle kõrval on LED-valgustid aga juba leidnud kasutamist ka kohtvalgustina siseruumis või välisterritooriumil. Siiski on selliste lahenduste omahind veel suhteliselt kõrge. Järjest kallinev elektrienergia aga muudab nende kasutamise säästlikuks, sest LED-valgustitel on imeväike tarbimine (sõltuvalt valgusti tüübist 0,5-5 W tunnis) ning lambi vahetamise võib peaaegu täiesti ära unustada. Võrreldes praeguste valgustitega on nende energiasäästu potentsiaal kuni 80%. Foto: Osram Valgusdiood on võrratult pikema elueaga kui näiteks säästulamp, kõnelemata tavalisest hõõglambist (need muutuvad kõlbmatuks vastavalt keskeltläbi 60 000, 3 000-10 000 ja napilt 1 000 töötunniga)
valgustid töötavad keskmiselt kaheksa tundi päevas. Valgustite võimsus kokku 8x2x40=700w=0.7kW Päeva tarbimine 0.7x8=5.6kWh Kuu tarbimine 5.6x22=123.2kWh Aasta tarbimine 5.6x220=1232kWh Lisaks valgustuse elektri tarbimisele tuleb veel juurde Elwis töövalgusti elektri tarbimine 0.11 kWh. Töövalgusti töötab päevas umbes neli tundi. See teeb päevas 0.11x4=0.44 kWh päevas ja aastas 0.44x 220=96.8 kWh Elektri tarbimine aastas on siis valgustitel 1232+96.8=1328.8 kWh. Valgustite elektritarbimise maksumus (0.7+0.11)x1x1.25=1.01 krooni tunnis (5.6+0.44)x1.25=7.55 krooni päevas 123.2x22x1.25=3388 krooni kuus 1328.8x1.25=1661 krooni aastas Vesi Vett kulub keskmiselt ööpäevas 50 liitrit. See teeb aastas 50x220=11000 liitrit ehk 11 m3. Vee hind on 28kr/m3. seega vee hind päevas on 0,05x28=1.4 krooni ja aastas on 11x28=308 krooni. Tunni hind veel oleks siis 308/1700=0.18 krooni. Elektri soojendus Keskmiselt kulub 0
Juhtimine standardsete surunuppude abil. Kiirprogrammeerimine kaugjuhtimispuldiga. Soovitus juhtimissüsteemi paigaldamiseks klassiruumidesse Erinevate funktsioonidega juhtvalgusti paigutatakse aknapoolse rea keskele. Koridoripoolses reas paiknevaid valgusteid, mis jäävad ruumi tungivast päevavalgusest kaugemale, juhitakse DALI 2 liiniga, millel on DALI 1 liiniga võrreldes 30% kõrgem tase. Seetõttu on valgustuse reguleerimisel akendest kaugemal paiknevatel valgustitel alati suurem valgustugevus. Klassiruumi suuruse tõttu tuleb kohaloleku tuvastamise tagamiseks enamasti paigaldada ruumi lae keskele lisaandur. Laevalgustust juhitakse ukse kõrval paikneva surunupplülitiga. Tahvlivalgustust saab ka eraldi välja lülitada. Multisensor on integreeritud ühte aknapoolses reas olevasse valgustisse, mis toimib juhtvalgustina. Multisensor võimaldab kohaloleku tuvastamist ja päevavalguse järgi juhtimist
.20 Mhz - pooljuhtide ja dielektrikute soojendus, - puude kuivatus, - toiduainete kpsetus. Madalsagedust kasutatakse suurte toodete soojendamiseks. 4. Installeeritud vimsus - hetbiliste elektritarbijate nimivimsuste summa. Erinevatel elektritarbijatel mistetakse nimivimsust erinevalt: - elektrimootoritel - vimsus vllil pidevllituses, - elektritehnoloogilistel seadmetel - tarbitav vimsus, - lahenduslampidega valgustitel - lambi vimsus. Eriliigiliste tarbijate gruppide puhul summeeritakse installeeritud vimsus, arvestades treiime: , kus i - suhteline nimillituskestus. 5. Nimipinge (3-faasilistel tarbijatel faasidevaheline pinge). madalpinge < 1 kV; krgepinge > 1 kV; vikepinge - kuni 50 V vahelduvvoolu puhul, kuni 120 V alalisvoolu puhul. 6. Vimsustegur vi , kus P - aktiiv-, Q - rektiiv- ja S - nivvimsus. Elektrivarustuse arvutustes: ja
Paigaldatud mööbli ja masinate all või taga olevail pindadel ei ole nähtavat mustust. g) Põrandapindade puhastamine Põrandapinnad on puhastatud ja kaitstud valmistajapoolse juhendi järgi. Põrandapinnal ja ääreliistudel ei ole prahti, lahtist mustust ega plekke. h) Põrandatrappide puhastamine Põrandatrapi restidelt on eemaldatud kaitsekile. Põrandatrapi välis- ja sisepinnal ei ole prahti, lahtist mustust või häirivaid plekke. i) Ülatasapindade puhastamine Valgustitel, turvaseadmetel, ventilatsiooniavadel ja muudel ülatasapindadel ei ole nähtavaid lahtist mustust ega plekke. Pindadelt on eemaldatud kaitsekiht ja –kile. Ripplae vahepinnad on tolmuvabad. (Allikas Andersson,T. 2004. Rakkennussiivous SSTL) 1.1.4.6 Tabel objekti üleandmiseks Tabel 4. Informatsioon põrandakattematerjali hoolduseks Objekt:.............................................................................................................................. ....................
6. Köögiruumid 0,8 m kõrgusel põrandast 200 7. Laoruumid 0,8 m kõrgusel põrandast 75 8. Söögisaal 0,8 m kõrgusel põrandast 200 Märkus: * peale üldvalgustuse peab olema ka kohtvalgustus. 8.3. Kõikidel valgustitel peavad olema armatuurid. Valgustid peavad olema puhtad ja töökorras. 8.4. Eluruumidesse paigaldatakse kapid ja voodid. Igal noorel peab olema oma voodi. Voodi põhi peab olema kõva. 8.5. Ruumides, kuhu on paigutatud kahekordsed narid, peab ülemisest magamisasemest laeni olema vähemalt 1,2 m. Nari ülemise magamisaseme servad peavad olema kõrgendatud. 8.6. Sanitaarseadmete minimaalne hulk laagris on toodud tabelis 3.
annaabi.ee 
