Kui enne oli inimeste peamiseks prioriteediks kõik, mis oli seotud kirikuga, siis 18. saj algab Euroopas suur vaimne liikumine, mida iseloomustab ratsionalism ning empirism, mis muutuvad rahva seas aina levinumaks. Valgustusajastu nimi pärineb esseest "Mis on valgustus?", kus Immanuel Kant ütleb, et valgustus on inimkonna vabanemine autoriteetide eestkoste alt. Kuigi nagu tänapäevalgi on inimeste vaated poliitikale ja filosoofiale erinevad, oli valgustajatel üldiselt ühine mõtteviis astuti vqälja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla ning katoliku kiriku vastu, kasutati loodus- ja täppisteaduste saavutusi ning kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus. Valgustuse tekke aluseks olid kindlasti maadeavastused, tehnika ning teaduse areng, hariduse levik, humanism ning rahulolematus feodaalkorraga. Mida rohkem oli rahval võimalik haridust omandada, seda rohkem hakati analüüsima ning kahtlema kiriku tegevuses
Maailm ei olnud enam nõnda usukeskne vaid ilmalik ja ühiskondlikum, kuigi soositi veel vagadust ja nö. madalat profiili. Hakati väärtustama inimest ja au sisse toodi teadus ja selle saavutused. Kuna teadlased avastasid uusi tehnoloogiaid ja esemeid, siis kasutati neid ka hoolsalt igapäevaelus ära kasutama, need tõid nii parandusi igapäevaellu kui ka surma sõjatandritel. 17 Olgugi, et kõigil valgustajatel ei olnud täpselt samad maailmavaated ja nad nägid valgustust erinevalt on valgustusajastust on jäänud kandma paljude teadlaste, filosoofide, kirjanike ja teiste mõte, et inimene peab ise mõtlema ja tegema kõik selleks, et ta suudaks oma ideid ja unistusi täide viia. Üheks märkimisväärsemaiks arenguks võib märkida arstiteaduse arengu, mis suutis lausa inimesi ravima hakata, ning seni surmalemääratuid taas elule aidata. Suudeti hoida ära rõugeid,
Sellest tulenes ka arusaam et on vaja levitada uusi ideid, nendest arusaamine eeldas aga teadmisi ja haridust. Võitluses vana mõtteviisi vastu seadsid valgustajad eeskujuks looduse. Kui mingi nähtus esines looduses , oli see nende meelest mõistlik aga kõik loodusega vastuolus olev mõisteti hukka. Valgustusideoloogiale olio mane ka uus humanis. Esile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku asketismi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik. Valgustajatel tekkisid suured konfliktid kirikuga Inimmõistust ja kriitilist mõtteviisi tähtsustas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes.Tema põhiteoses "Arutlus meetodist" astub Descartes välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu ning rõhutab, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Et jõuda tõsikindla teadmiseni on tema arvates vaja kõiges kahelda. Tema filosoofia põiprintsiip oli gogito, ergo sum (ma mõlten järelikult olen olemas).Valgustajate vanema põlvkonna
Oluliseks valgustuse mõjutajaks on Inglismaa riigikord. Valgustusfilosoofia levis eelkõige Prantsumaal ("Entsüklopeedia"). Siiski toimuvad valgustuse reformid väljaspool Prantsusmaad. Valgustatud absolutism võidutseb saksa kultuuriruumis. Valgustuse oluliseks tõukeks on USA iseseisvussõda. Valgustuse tippaeg langeb 1730 1770. Iseloomulikud jooned: ratsionaalne hoiak ning kriitiline meel, progressi usk, taunitakse pärisorjust ning räägitakse hariduse vajalikkusest. Valgustajatel oli naiivsevõitu maailmavaade. Kui ühiskond on parem, on ka inimesed paremad. Prantsusmaa ühiskonnakord jäi valgustusele jalgu, seega kritiseeriti riiklike institutsioone. Sisepoliitika oli allutatud välispoliitikale. Valgustajad soovisid muuta ühiskonnakorraldust nii, et alamatel oleks hea elada. Pööratakse tähelepanu vabaduste ja õiguste kaitsmisele, prioriteediks muutub sisepol. Taotleti õigusliku omavoli likvideerimist ning merkantilistliku monopoli õõnestamist
Voltaire ja Rousseau. Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest, mis nende arvates pidi rajanema õigluse ja mõistuse põhimõtteil. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud. Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid; vormilt nõuti selgust reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat. Niisugune universaalsus võimaldas valgustajatel koostada ja välja anda kuulsa "Entsüklopeedia"- teaduste ja kunstide grandioosse koguteose. Tähtsamad esindajad kirjanduses: Voltaire (1694-1778) - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku
kuulsusega filosoofid ning kirjanikud: Voltaire ja Rousseau. Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest, mis nende arvates pidi rajanema õigluse ja mõistuse põhimõtteil. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud. Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid; vormilt nõuti selgust reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat. Niisugune universaalsus võimaldas valgustajatel koostada ja välja anda kuulsa "Entsüklopeedia"- teaduste ja kunstide grandioosse koguteose. Tähtsamad esindajad kirjanduses. Voltaire (1694-1778) - Voltaire (1694 1778) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse
annaabi.ee 
