Organism ja elupaik Ökoloogia on teadus organismi ja tema elukeskkonna suhetest. Elupaik on ala, kus valitsevad tingimused, mis võimaldavad organismil elada ja paljuneda. Elupaigas mõjuvad igale organismile paljud tegurid, mis jagatakse kahte suurde rühma. 1. Eluta looduse tegurid valgus, temperatuur, õhu koostis, tuul jt. 2. Elusa looduse tegurid liigikaaslased, parasiidid, sümbiondid jt. Taimed jagunevad kolme rühma : 1. Valgustaimed vajavad täisvalgust nt. Kartul, rukis, peet jt. Metsas mänd ja kask. 2. Varjutaluvad taimed kasvavad teiste taimede all, kuid õitsevad ja viljuvad valguse käes nt. Kuusk, metsmaasikas. 3. Varjutaimed kasvavad teiste taimede varjus ja täisvalguses hukkuvad nt. Jänesekapsas, laanelill, lõhnav varjulill jt. Pikapäevataimed õitsevad ja viljuvad kui päeva pikkus on üle 12 tunni (nt. Kartul, rukis, kaer jt.)
Nii on võra sisemuses olevate lehtede klorofüllisisaldus kuni 2x suurem kui välimises osas kasvavatel lehtedel. Puude juurdekasv oleneb (arvestades vaid valgust, kui olulist keskkonnategurit): 1. Valgustatusest- valguse intensiivsuse suurenemisega suureneb ka fotosünteesi intensiivsus puittaimedel, kuid seda teatud valgustatuseni;: varjutaimed küllastuvad valgusest umbes 1/4 Päikese täisvalgusest, valgustaimed umbes 1/2 täisvalgusest. St. sellest suurem valguse hulk fotosünteesi intensiivsust ja seega puude juurdekasvu enam ei mõjuta. 2. fotosünteesi intensiivsusest- fotosünteesi intensiivsus lehe- või okkamassi kohta sõltub suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist (on allajäänud puudel puistus suurem kui valitsevatel puudel). 3. lehtede, okaste pinnast suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud
võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem. Järelkasvu areng puistu all Valgusnõudlikel liikidel võib metsa all tekkida arvukalt tõusmeid, kuid valguse puudusel hukkuvad need kiiresti. Puude juurdekasv sõltub: Valgustatusest valguse intensiivsuse suurenemisega suureneb ka fotosünteesi intensiivsus puittaimedel, kuid seda teatud valgustatuseni, varjutaimed küllastuvad valgusest umbes 1/4 Päikese täisvalgusest, valgustaimed umbes 1/2 täisvalgusest. Fotosünteesi intensiivsusest- fotosünteesi intensiivsus lehe- või okkamassi kohta sõltub suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist. Lehtede, okaste pinnast suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede, okaste massist (pinnast). Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass. Fotosünteesi kestusest mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse.
Samas võivad erinevate valgustingimustega olla kohanenud ka ühe ja sellesama puu lehed või okkad. Nii on võra sisemuses olevate lehtede klorofüllisisaldus kuni 2x suurem kui välimises osas kasvavatel lehtedel. Puude juurdekasv oleneb: 1. Valgustatusest – valguse intensiivsuse suurenemisega suureneb ka fotosünteesi intensiivsus puittaimedel, kuid seda teatud valgustatuseni. * varjutaimed küllastuvad valgust umbes ¼ Päikese täisvalgusest, *valgustaimed umbes ½ täisvalgusest. (st. sellest suurem valguse hulk fotosünteesi intensiivsust ja seega puude juurdekasvu enam ei mõjuta. 2. Fotosünteesi intensiivsusest – fotosünteesi intensiivsus lehe- või okkamassi kohta sõltub suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist. 3. Lehtede, okaste pinnast – suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede, okaste massist. Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass
või soovitused metsa majandamiseks. esinemise tõenäosus on suur. Metsa uuendamine seisneb tegevustes, mille valgustatuseni, varjutaimed küllastuvad valgusest Soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi võib meil eesmärgiks on mingi oma ülesandeid mitte täitva umbes 1/4 Päikese täisvalgusest, enamtuntud puuliigid jaotada järgmistesse või halvasti täitva metsa asendamine uue ja valgustaimed umbes 1/2 täisvalgusest. St. sellest rühmadesse: paremaga. suurem valguse hulk fotosünteesi intensiivsust ja I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti Metsa kõrvalkasutus tähendab metsast marjade, seega puude juurdekasvu enam ei mõjuta külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni seente, ravimtaimede, dekoratiiv- ja ravimtaimede 2
Nii on võra sisemuses olevate lehtede klorofüllisisaldus kuni 2x suurem kui välimises osas kasvavatel lehtedel. Puude juurdekasv oleneb (arvestades vaid valgust, kui olulist keskkonnategurit): 1.valgustatusest – valguse intensiivsuse suurenemisega suureneb ka fotosünteesi intensiivsus puittaimedel, kuid seda teatud valgustatuseni, varjutaimed küllastuvad valgusest umbes 1/4 Päikese täisvalgusest, valgustaimed umbes 1/2 täisvalgusest. St. sellest suurem valguse hulk fotosünteesi intensiivsust ja seega puude juurdekasvu enam ei mõjuta. 2. fotosünteesi intensiivsusest – fotosünteesi intensiivsus lehe- või okkamassi kohta sõltub suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist. 3. lehtede, okaste pinnast – suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede, okaste massist (pinnast)
a) valgustaimedeks; b) varjutaimedeks. Varjutaimedel on klorofüllisisaldus suurem kui valgustaimedel. Erinevate valgustingimustega on kohanenud ka ühe ja sellesama puu lehed. Nii on võra sisemuses olevate lehtede klorofüllisisaldus kuni 2 korda suurem kui välimises osas kasvavatel lehtedel. Teatud valgustatuseni puittaimede fotosüntees intensiivistub: varjutaimed küllastuvad valgusest umbes 1/4 päikese täisvalguse juures, valgustaimed umbes 1/2 täisvalguse juures. Fotosünteesi intensiivus on allajäänud puudel puistus suurem kui valitsevatel puudel. Valitsevate puude suurem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede massist. Puude juurdekasv oleneb kolmest põhitegurist: 1) fotosünteesi intensiivsusest, 2) lehtede pinnast 3) fotosünteesi kestusest Näiteks: Kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste
annaabi.ee 
