.............................................................. lk.3 Vee keemia: *Vee mineraalsus ja ioonkoostis ........................................................... lk.4 *Hapnikureziim ..................................................................................... lk.5 *Orgaanilised ained ............................................................................... lk.5 *Toiteelemendid .................................................................................... lk.6 Valgusolud Võrtsjärves........................................................................... lk.7 *Võrtsjärvel tehtud optilised mõõtmised ............................................... lk.7 Plankton: *Bakterplankton ..................................................................................... lk.8 *Fütoplankton ........................................................................................ lk.8-9 *Zooplankton ..............................................................
aasta" Ma nõustuksin väitega, kuna see aasta on sademete hulk olnud mitmeid kordi väiksem kui on keskmine näitaja. 4. Millist mõju võib selline sademete jaotus aastal 2006 avaldada põllumajandusele? Loodusele? Looduses oli väheste sademete tõttu suur tuleoht. Põllumajanduse saadusi oli tavalisest vähem kuna polnud piisavalt niiske. 7. küsimus Kuidas sõltub taimelehtede paksus valgusoludest? Põhjenda! Seda paremad valgusolud (palju valgust) seda paksemad on lehed. See on tingitud klorofülli reageerimisest päikesevalgusega. Seda paremad valgusolud seda rohkem valgusenergiat talletatakse lehdedes. 8. küsimus Merisigade geenide uurimisel avastati, et enamusel oli ühe kasvuhormooni tootva geeni kodeeriva ahela järjestus järgmine: T A C G G C T A G G C A A T A C G G C...., ühel isendil, kes oli ka teistest tunduvalt väiksem, aga:
elusate maapealsete osade poolt kaetava pinna suurus %, 5) sagedus - esinemissagedus subjektiivse skaala järgi; 6) vitaalsus ehk eluvõimelisus, 7) puistu puhul selle liigiline koosseis, puude kõrgus ja liituvus (paiknemistihedus) 3. Iseloomusta järgmisi metsatüüpe (nimeta enamus puuliigid, iseloomulikumad alustaimestiku liigid), võrdle kasvukohatingimusi (mullaviljakus, niiskusolud, valgusolud) : nõmmemets, palumets, laanemets ja salumets. Nõmmemets: kuiv, toitainetevaene liivmuld, mänd, kanarbik, kukemari, põdrasamblik Palumets: parajalt kuiv, valgusrikas, suhteliselt toitainetevaene, mänd, ka kask ja kuusk, alustaimestik liigivaene: pohl, mustikas, kõrrelisi, tihe samblarinne Laanemets: niiskus- ja toitetingimused keskmised, kuusk, ka kask, haab, mänd, alustaimestus jänesekapsas, laanelill, kattekold, ülased
juhul isegi 4 m. Alternatiiv: Kui reavahes kasutatakse multsi või seda hoitakse murukamaras, siis võib jätta reavaheks 2 m. Masinkorjeks vajatakse tihedat katkematut kitsast hekitaolist põõsarida. Käsitsi korjatavates istandikes on eelistatud suured põõsad, millest igaüks annaks võimalikult palju saaki. Käsitsi korjatavate istandike eluiga on pikem, ent kui põõsaste vahekaugus on liiga väike, muutuvad vanemad istandikud ülemäära tihedaks, valgusolud halvenevad ning see omakorda loob soodsamad tingimused haiguste ja kahjurite levikuks. Eestis on sobivaks istikute vahekauguseks osutunud masinkorjel 0,6-0,8 m ja käsitsi korjel 0,8-1,0 m. Musta sõstra masinkorjeistandikes istutatakse põõsad veelgi tihedamalt. Tugevakasvuliste sortide põõsaste vahekaugus jäetakse suurem kui nõrgakasvulistel sortidel. Istutamine Septembri teine pool ja oktoober, sest siis on mulla niiskusvarud suuremad, ilmad jahedamad,
5. Müügikõlblike õunte saamiseks tuleb haigusi ja kahjureid ka keemiliste vahenditega tõrjuda. Soovitatud pritsimissüsteemis on täies kandeeas aedades kuni 5 pritsimist. Vajalikumad neist on varakevadine, õitsemiseelne ja õitsemisjärgne pritsimine. Noortes aedades kus haigusi ja kahjureid vähe, piisab mõnel aastal ainult varakevadisest ja õitsemisjärgsest pritsimisest. Võra kujundamisest ja selle edasisest hooldamisest olenevad suurel määral valgusolud ja mikrokliima viljapuude võras, puude vastupidavus, kasv, saagikus ja saagi kvaliteet. Tugeva- ja keskmisekasvuliste ning enamasti ka poolnõrgakasvuliste õunapuude lõikuse eesmärgiks on kujundada tugev, saagivõimeline ja optimaalse tihedusega võra ning seda edaspidise kujundamisega säilitada. Noorte puude tugevama lõikuse tõttu võib nende viljakande algus küll edasi nihkuda, kudi edaspidine korralik saak on olulisem.
Soovitatud pritsimissüsteemis on täies kandeeas aedades kuni 5 pritsimist. Vajalikumad neist on varakevadine, õitsemiseelne ja õitsemisjärgne pritsimine. Noortes aedades kus haigusi ja kahjureid vähe, piisab mõnel aastal ainult varakevadisest ja õitsemisjärgsest pritsimisest. 63 Võra kujundamine Võra kujundamisest ja selle edasisest hooldamisest olenevad suurel määral valgusolud ja mikrokliima viljapuude võras, puude vastupidavus, kasv, saagikus ja saagi kvaliteet. Tugeva- ja keskmisekasvuliste ning enamasti ka poolnõrgakasvuliste õunapuude lõikuse eesmärgiks on kujundada tugev, saagivõimeline ja optimaalse tihedusega võra ning seda edaspidise kujundamisega säilitada. Noorte puude tugevama lõikuse tõttu võib nende viljakande algus küll edasi nihkuda, kudi edaspidine korralik saak on olulisem. Võraoksi kärbitakse kas tugevalt, keskmiselt või nõrgalt
Eestis on järvede rühmitamine toimunud mitme süsteemi järgi. Kaua aega oli kasutusel Aare Mäemetsa süsteem. Viimasel ajal kasutatakse lihtsuse mõttes rohkem 12 järvetüübiga süsteemi. Loe täiendavalt artikleid Eesti järved ja Eesti järvetüübid. Jõgede tüübirühm. Jõgede taimestiku kujunemine sõltub peamiselt voolu kiirusest, vee sügavusest ja põhja iseloomust, väikejõgede taimede arengut mõjutavad tugevasti valgusolud. Jõgede taimekooslused moodustavad kaks suurt rühma: 1)soontaimede ja mändvetikate rühm, 2) sammalde ja suurvetikate rühm. Mõlemaisse kuulub suur hulk kooslusetüüpe, millekeskkonnaolude erinevusi ei ole siiani Eestis üksikasjalikult uuritud. Esimese rühma kooslustes on sagedasemad liigid kollane vesikupp, konnaosi, sale tarn, järvkaisel, harilik konnarohi, jõgitakjad, harilik pilliroog, penikeeled ja mändvetikas
annaabi.ee 
