Niilus-jõgi troopikas Aire Laanmets 10c TTG;2010 Üldiseloomustus Pikim jõgi maailmas(6695km) Aafrika manner Läbib Ugandat,Etioopiat, Sudaani ja Egiptust Troopiline õhumasst Taimeliigid on liigirikas ja loomaliigid on rikkalikud Abiootilised tegurid Valgus: a) valguslembelised-Niiluse akaatsia b) varjevärv loomadel -krokodill Temperatuur: pikad juure-saavad põhjavett kätte Ei pea tihti sööma-krokodill Elavad grupiti Niiluse akaatsia Niiluse krokodill Organismide vahelised suhted Sümbioos Krokodill Krokodilllind Paratism Ainupõlvsed elektrisäga Kisklus Merihunt Niiluse krokodill Konkurents Krokodillid oma vahel Taimtoidulisus
Infrapunane kiirgus e. temperatuur · Infrapunase kiirguse intensiivsus on üsna suur, mistõttu seal on ka temperatuur üsna kõrge. · Kõige paremini kasvavad mangroov siis kui Külmima kuu keskmine temperatuur ei lange alla 20 oC. Hooajaline temperatuuri kõikumine ei ole üle 10 oC Valgus Valgust on seal üsna palju, mis on hea taimede fotosünteesile. Ööloomad Cynopterus brachyotis Valguslembelised Suur-Käsitiivalised Dillenia suffruticosa Koerpeamadu Cerebus rynchops Päevaloomad Mangroovi skink Varjulembelised Sunda rähn (Todirhamphus chloris) Piai lasu (kõrreline) Hapniku hulk vees · Vees lahustunud hapniku hulk on väiksem, kui avatud meres. · Kohastumused Taimedel on lisaks õhujuured
Puisniit Mis see on? Hõreda puurindega taimekooslus Regulaarselt niidetav Parkidest palju vanemad On levinud läänemeremaades Abiootilised tegurid valgus Valgus seda on palju. Kuid puude all on ka varju. Valguslembelised: harilik jalakas ja haab Varjulembelised: sinilill ja jänesekapsas Abiootilised tegurid temperatuur Taimede näited: kaunis kuldking ja sõnajalad. Biootilised tegurid sümbioos Sümbioos vastastikku kasulik kooselu Näide: sipelgas ja lehetäi Biootilised tegurid parasitism Näide: Kägu muneb teise linnu pessa. Biootilised tegurid kisklus Kisklus. rebane sööb väiksemaid närilisi või kahepaiksed
Silmadesse jõudvad valguskiired äriitavad nägemisretseptoreid. Kujutise teravus ja värvide eristamine sõltub erinevate organismide nägemisretseptorite ehitusest. Olulise tähtsusega on ka ümbritsevatelt objektidelt peegelduva valguskiirguse iseloom. Hämaras tegutsevatel videviku- ja ööloomadel on välja kujunenud eriti suured silmad, seevastu maa alla elaval mutil on nägemismeel tugevasti taandarenenud. 3. Taimi jagatakse vastavalt kohastumusel valgustingimustega: Valguslembelised - niidutaimed Varjutaluvad võivad kasvada ka varjulisemates kohtades Varjulembesed alusmetsataimed 4. Valguse vajaduse järgi jagunevad taimed: Lühipäevataimed neil moodustuvad õied vaid siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi. Nt riis, kanep, daalia... Pikapäevataimed nõuavad päevapikkust rohkem kui 12 tundi. Nt. Nisu, oder, hernes, kartul... Soojuskiirguse mõju: 5. Infrapunane kiirgus on soojuskiirgus (valguskiirgus muundub neeldudes soojuskiirguseks).On väga
Ökoloogiline tegur- 1) Biootiline- organismide vastastikmõju 2) Abioptilised tegurid- jaguneb kliimategurid ja elukeskkond Valguse mõju organismidele Taimerakkude fotosüntees (org aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul.Fotosünteeivõime on otseses seoses valguse kiirgusega. Loomadele on valgus vajalik nägemiseks. Taimi jagatakse: 1) Valguslembelised- niidutaimed 2) Varjutaluvad 3) Varjulembelised- alusmetsataimed Infrapunane kiirgus on soojuskiirgus (valguskiirgus muundub neeldudes soojuskiirguseks).On väga oluline kõigusoojaste loomadele- maod. Ultraviolettkiirgus on suures koguses kõigile organismidele kahjulik (muundab gene lõhub rake).Väike kogus soodustab D vitamiini teket organismis. Organismide vahelised suhted Sümbioos Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul.
12.A Iseloomustus · Troopikavööde · 344,400km2 · Liigirikas · Palju ohustatud liike · 30 liiki vaalu, delfiine ja pringellasi · Üle 350 koralliliigi · 1500 liiki kalu · 4000 liiki limuseid · 5 liiki kilpkonni · 252 linnuliiki Abiootilised tegurid · Valguslembelised: korallid, vetikad · Varjulembelised: süvaookeanis elavad kalad (nt õngitseja) Korallid Papagoi kala · Päevaloomad: kalad (nt papagoi kala), delfiin, kilpkonn (nt rohekilpkonn) · Ööloomad: erinevad kalaliigid, kaheksajalad Rohekilpkonn Delfiin Abiootilised tegurid · UV-kiirgus intensiivne, madal osoonitase · Ultraviolettvalgusega on kohandunud näiteks krevetid ja ritsikvähk · Vee temperatuur 20-30 kraadi
Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Inimmõju alusel võib niidud jaotada pool-looduslikeks ja kultuurniitudeks. Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: aru-, lammi,- ranniku,- ja soostunud niidud. Igal nimetatakse niite isemoodi. Näiteks Aasias laiuvad stepid, Aafrikas savannid ja Ameerikas preeriad. Niitudel leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusi, samuti on enamik taimi niitudel valguslembelised. Kasvad põhiliselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised taimed. Niidutaimed annavad toitu ja varju paljudele pisikestele loomadele nagu putukatele, ämblikele, närilistele kui ka lindudele. Aruniidud: Levivad kuivadel või parasniiketel aladel. Seal olevad mullad on harikult liivsavised ja mineraalaineterikkad. Puurinnet enamasti pole aga kui esineb, siis nimetatakse seda kooslust puisniiduks. Põõsarinne on väga liigirikas. Rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid
ääres, randade ja järvede äärtes. Taimestik suhteliselt liigivaene, ainult rohurinne liigirikas. Loomastik on liigirikas lindude poolest. Abiootilised e. eluta tegurid Valgus Valgus jaotub kolmeks vahemikuks oma lainepikkustelt: ultraviolettkiirgus, nähtav valgus ja infrapunakiirgus e. soojuskiirgus. Nähtaval valgusel on tähtis osa roheliste taimede elutegevuses, fotosüntees. Luhaniidud on suhteliselt lagedad puudest ja see tõttu saab rohurinne palju valgust. Enamus taimi valguslembelised näiteks: kullerkupp, keskmine teeleht, kassikäpp, harilik kastehein. Varjulembelisid taimi üldiselt pole niitudel. Abiootilised e. eluta tegurid Valgus Ööloomi on vähe üks vähestest on tiigilendlane. Päevaloomad on kõik linnud, põdrad, metskitsed, metssead, koprad. Põder Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Second level Third level Fourth level Fifth level SOO - LOORKULL Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Abiootiliste tegutite iseloomustus Valguslembelised organismid on madalsoos taimed . Näiteks : turbasammal, palderjan Madalsoos kasvavad taimed vajavad niiskust et oma elutegevusega toime tulla. Sümbioos Sümbioos mükoriisaseentega on madalsookooslusele väheomane. Turbasammal ja soosammal Parkhein ja tolmlejad putukad Palderjan ja õistolmlejad putukad PAlDERJAN <----- PARKHEIN SOOSAMMAL Kisklus
või Virtsu lähedal Laelatul. Primaarsed ja sekundaarsed niidud PRIMAARSED Rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese osaluseta. Rannaniidud, lamminiidud, looniidud. SEKUNDAARSED Niidud, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Puisniidud, kultuurniidud. Rannaniit Lamminiit Looniit Puisniit Kultuurniidud Niidu taimestik > Enamasti valguslembelised taimed. > Peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised. > Samuti kellukalised, tulikad, korvõielised ja käpalised. > Näited: valgeristik, aas-rebasesaba, timut, harilik härghein, kullerkupp, raudrohi, metsülane, kerahein, aas- seahernes, aasristik, kerakellukas, jne.. Rebasesaba Kerakellukas Aas-seahernes Niidu loomastik > Pole spetsiifilist loomastikku väljakujunenud > Tüüpilised linnu liigid on: kiivitaja, alpi risla, punajalg-
Selles ületab sündimus suremuse. Kahanev populatsioon-arvukus langeb,sest suremus ületab sündimuse.(kliimategurite järsud muutused:paduvihm,põud,maavärin erakordselt kõrgel või madalal temp/ kiskjate ja parasiitide suurest arvukusest võib tuleneda) Ökoloogilise tasakaalu muutuste tagajärjed: Kui ökosüsteem lakkab toimumast,muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. (kuusiku maharaiumise järel hakkavad raiesmikul esmalt kasvava valguslembelised rohttaimed ja seejärel lehtpuud:hall lepp,arukask, sest need kasvavad kiiremini, kui seemnest arenevad kuused) Suktsessioon-koosluste järjestikune asendumine.
Valgus Kuna luhaniidud on suhteliselt puudest lagedad, saavad taimed küllaltki palju valgust. Eestis vaheldub aastaaegadega päevase valgusperioodi pikkus, st. suvel on päevase valgusperioodi pikkus üle 12 tunni, ja talvel jällegi alla 12 tunni. Sellest on tulenevalt kasvavad luhal nii lühipäevataimed kui ka pikapäeva taimed. Päevane valgusperiood on taimedele väga tähtis, sest sellel ajal saavad taimed fotosünteesida. Valguslembelised taimed: enamus niidutaimed näiteks kassikäpp, keskmine teeleht, hanijalg, kullerkupp, sinine emajuur, värihein, mailane, kobrapea, siberi võhumõõk, niidu kuremõõk, paju ja paljud teised. Varjutaluvad on harilik sarapuu, hall lepp. Poolvarjuline on näiteks lamba- aruhein Varjulembesid taimi niitudel üldiselt ei ole, siiski võib siia näitema tuua võilille, mis ei kuulu kumbagi kategooriasse, sest ta on fotoperiodismita taim, niidukäharik
päeva pikkuse muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. Sellest nähtusest on sõltuvad nii taimed, loomad kui ka inimene. Eristatakse pika-ja lühipäeva taimi, selle alusel kui pikk on periood selleks, et taim hakkaks õitsema ja viljuma. Kartul on pikapäeva taim, sest Ta vajab pikka valgustus perioodi. Ta õitseb suvel ja kartuli viljaks on kartuli taoline mari. Valgus jõudluse järgi eristatakse esiteks varjulembelised(alus metsa taimestik), varju taluvad(pool varju taimed), valguslembelised(nurmede ja aasade taimed). Temperatuuri tundlikuse ja nõudluse alusel jaotatakse organismid kõigusoojasteks. Esimesi on rohkem, sest püsisoojased ainult imetajad, linnud ja inimesed. Kõigu soojaste organismide temperatuur järgib keskonna temperatuurile. ÖKOLOOGILISE TEHRUI TOIME JA ÖKO AMPLITUUT Selle toime võib olla elutegevust piirav või soodustav. Taluvusvahemiku nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. Eristatakse alumist ja ülemist talubuspiiri: nt. uurimine
Seened aitavad taimedel omastada toitaineid. Seened põhjustavad organismidel haigusi. a.i.2. Valguskiirguse mõju organismidele Taimerakkude fotosüntees (orgaanilise aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul. Fotosünteesivõime on otseses seoses valguskiirgusega. Valgustingimuste halvenedes pidurdub fotosüntees ja koos sellega ka glükoosi moodustumine ning hapniku eraldumine. Taimi jagatakse vastavalt kohastumusel valgustingimustega: Valguslembelised niidutaimed Varjutaluvad võivad kasvada ka varjulisemates kohtades Varjulembesed alusmetsataimed Valguse vajaduse järgi jagunevad taimed: Lühipäevataimed neil moodustuvad õied vaid siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi (riis, kanep, daalia). Pikapäevataimed nõuavad päevapikkust rohkem kui 12 tundi (nisu, oder, hernes, kartul) Loomadel on valgus vajalik nägemiseks. Silmadesse jõudvad valguskiired ärritavad nägemisretseptoreid
Sekundaarne suktsessioon – teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi keskkonnas. 6. Selgitage, miks kooslused suktsessiooni käigus vahelduvad. Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusena võib üks ökosüsteem asenduda teisega. Näiteks kuusiku maharaiumise järel hakkavad raiesmikul esmalt kasvama valguslembelised rohttaimed ja seejärel lehtpuud: hall lepp, arukask jne. Need kasvavad kiiremini kui seemnest arenevad kuused. Selle tulemusena asendub üks metsatüüp teisega. Kui aga noored kuused sirguvad, siis varjutavad nad lõpuks valguslembesed lehtpuud ning kuusik taastub. Seega võivad ökosüsteemides toimuvad muutused olla pöörduvad. Looduses võivad aset leida ka pöördumatud muutused, mis sageli on tingitud inimtegevusest. Kui
annaabi.ee 
