Millest sõltub vee värvus ja läbipaistvus - Kõige väiksema läbipaistvusega on vesi suvel, planktonvetikate arengu kõrgperioodil. Pooltel järvedest on see vähem kui 1,5 *Osal järvedest on läbipaistvuse miinimum kevadel, kui suurveega kandub sisse huumusaineid*Vee värvus on enamasti kollakasroheline või rohekaskollane pruunika alatooniga. Rohkelt on ka punakaspruuni ja tumepruuni veega järvi*Pruuni veega on kõik rabajärved*Kõige tähtsamaks veesisese valguskliima kujundajaks on nn. kollane aine (huumusained), mille arvele langeb 33-85% kiirguse nõrgenemisest eufootilises (produtseerivas) kihis*Olulisuselt teisel kohal on fütoplankton 4-44% ja kolmandal kohal klorofülli mittesisaldav heljum 8-31%-ga Puhverdusvõime, seda suurendavad ained - Huumusained seovad fosforit, suurendades seega veekogu puhverdusvõimet (vastupanu sissevoolavale reostusele) pH Eesti järvedes - *Keskmine väärtus nõrgalt aluseline 7,5, kuid on suured erinevused pinna-
Ohtralt leidub süvakihtides ka süsihappegaasi ja metaani, mis on seotu anaeroobsete bakteriaalsete lagunemisprotsessidega. Sagedasti esinev vesiniksulfiid ja ammoniaak muudavad vee hulkraksete eluks ebasobivaks. Valgustingimused- Valgustingimused on Eesti väikejärvedes aasta lõikes küllaltki muutlikud. Kõige väiksema läbipaistvusega on vesi suvel, planktonvetikate arengu kõrgperioodil. Pooltel järvedest on see vähem kui 1,5 m. Kõige tähtsamaks veesisese valguskliima kujundajaks on huumusained, teisel kohal on fütoplankton. Järvetaimestik.Taimede jaotus kasvukoha järgi: Kaldataimed(Kasvukoht: kaldal vee ja maismaa piiril Omadused: taluvad pidevat niiskust ning üleujutamist kevadise suurvee ja rohke vihmakorral. Liigid: puudest on tavalised pajud ja lepad, rohttaimedest varsakabi, kollane võhumõõk) Kaldaveetaimed(Kasvukoht: võivad kasvada pidevalt poolest saadik vees Omadused: Nendel
Emergentsed omadused(tunnused mida ei saa ennustada üksikute poplatsioonide omaduste summast), mida võib vastandada kollektiivsetele. Koosluse struktuur. · Taksonoomiline struktuur millised liigid osalevad koosluses. · Taksonoomiline mitmekesisus. Mõõdetakse koosluses leiduvate liikide arvu abil. · Ruumiline struktuur. Kahe- või kolmemõõtmeline(taimedel). Horisontaalne ja vertikaalne. Taimkattes esinevad rinded ehk taimkatte kihid, kus valguskliima on erinev. · Koosluste muutumine ökoloogilistel gradientidel(olulised kk faktorid ja nende muutumine ruumis). · Koosluste muutumine ajas(suktsessioon). Kaks sünökoloogilist paradigma. Individualistlik(Gleason) vs organitsistlik(Clements) paradigma. Gliisoniaanlik ja klementsiaanlik paradigma. Clements - Taimekooslused on vaadeldavad superorganismina, mille organiteks on erinevad liigid, kes omavahel on koos evolutsioneerunud(koevolutsioneerunud), kelle
seotus anaeroobsete bakteriaalsete lagunemisprotsessidega sagedasti esinev vesiniksulfiid ja ammoniaak muudavad vee hulkraksete eluks ebasobivaks valgustingimused. valgustingimused on Eesti väikejärvedes aasta lõikes küllaltki muutlikud kõige väiksema läbipaistvusega on vesi suvel, planktonvetikate arengu kõrgperioodil Pooltel järvedest on see vähem kui 1,5m. kõige tähtsamaks veesisese valguskliima kujundajaks on huumusained, teisel kohal on fütoplankton. Vetikate masspaljunemine. 2. Järvede taimestik. Taimede jaotus kasvukoha järgi: Kaldataimed kasvukoht: kaldal vee ja maismaa piiril omadused: taluvad pidevalt niiskust ning üleujutamist kevadise suurvee ja rohke vihma korral liigid: puudest on tavalised pajud ja lepad, rohttaimedest varsakabi ja kollane võhumõõk kaldaveetaimed
bakteriaalsete lagunemisprotsessidega -sagedasti esinev vesiniksulfiid ja ammoniaak muudavad vee hulkraksete eluks ebasobivaks Valgustingimused -valgustingimused on Eesti väikejärvedes aasta lõikes küllaltki muutlikud -kõige väiksema läbipaistvusega on vesi suvel, planktonvetikate arengu kõrgperioodil Pooltel järvedest on see vähem kui 1,5m. -kõige tähtsamaks veesisese valguskliima kujundajaks on huumusained, teisel kohal on fütoplankton. Hüdrokeemia -Eesti järved on mageda veega, vaid rannajärvedes ja hiljuti eraldunud merelahtedes on soolsus pisut kõrgem -enamik järvedes on kaltsiumvesinikkarbonaatsed -pehme veega pruunides järvedes on valdav sulfaatioon. Sulfaatide ja kloriidid hulk on suur tugevasti reostunud järvedes. -katioonidest esineb järvevees palju kaltsiumi ja magneesiumi. Naatriumi ja kaaliumi sisaldus
Suvel on pooltes järvedes vee läbipaistvus väiksem kui 1,5 m. Kõige väiksem vee läbipaistvus (6 cm) registreeriti 1977 tugevalt reostunud Pappjärves (Võrumaal Kosel). Kõige läbipaistvam (13,5 m; mõõdetud horisontaalsuunas) on olnud Äntu Sinijärv. Eesti järvede vee värvus on enamasti pruunika alatooniga kollakasroheline või rohekaskollane. Rohkesti on punakaspruuni ja tumepruuni veega järvi. Kõige tähtsamad veesisese valguskliima kujundajad on huumusained. Eesti järvede, eriti väikejärvede ökosüsteemid on väga mitmekesised. Eestis on kasutusel olnudAare Mäemetsa loodud järvetüüpide klassifikatsioon (1977; 1951–70 kogutud andmestiku põhjal), mille järgi jagunevad Eesti järved 8 tüübiks ja 27 alamtüübiks. Uuritud järvedest olid oligotroofsed 8%, semidüstroofsed 5,8%, düstroofsed 9%, eutroofsed 36,4%, düseutroofsed 36,6%, alkalitroofsed 2,6%,
annaabi.ee 
