2.4.5 Mitme laine kiu ribalaius 2.4.6 Numbriline auk 3. Valguskaablid 3.1 Kaablistruktuurid 3.1.1 Kiud ja nende kaitstavus 3.1.2 Kaabli tuumastruktuurid 3.1.3 Täiteained 3.1.4 Tõmbe- ja tugevduselemendid 3.1.5 Kest 3.2 Kaablite omadused 3.2.1 Mehhaanilised omadused ja temeratuuri piirkonnad 3.2.2 Sise-ja väliskaablite põhierinevused 3.2.3 Sisekaablite omadused 3.2.4 Sisekaablid ja tulekahju ohutus. 3.2.5 Väliskaablite omadused 3.3 Tüübitähistused ja identifitseerimise süsteemid 4. Valguskaablite montaaz 4.1 Valguskaablite käsitlemine 4.2 Sisekaablite paigaldus 4.3 Väliskaablite paigaldus 4.3.1 Maa- ja kanalikaablite paigutamine 4.3.2 Õhukaabli paigaldus 4.3.3 Veekaablite paigaldus 5. Jätkamine ja lõpetamine 5.1 Kiu jätkamine 5.1.1 Kiu jätkamine keevitusega. 5.1.2 Mehhaanilised jätkud 5.1.3 Jätkukaablid 5.2 Kiu otsastamine. 5.2.1 Jätkamine lehvik-kiududeks 5.2.2 Kiidese paigaldus töökohal. 5.3 Lõppseadmed 5.3.1 Lõppkarp, -paneel ja optiline jaotusraam. 5.3
selle tulemusena valisin referaadi teemaks valguskaablid. Tutvustan lühidalt fiiberoptilise kaabli ajalugu ning üritan selgeks teha, miks just eelistatakse tänapäeval valguskaablit. Samuti seletan lahti nende kaablite tööpõhimõtte. Üritan veel välja uurida fiiberoptilise kaabli head ja vead. 3 Valguskaabli ajalugu Valguskaablite tööpõhimõte avastati 19-ndal sajandil. Mees nimega John Tyndall tegi 1870-ndal aastal katse, kus ta kasutas kahte anumat. Nimelt lasi ta veel voolata ühest anumast teise. Kuna katse tehti päikeselise ilmaga, siis oli näha, et veejuga täitus valgusega. Valgus levis veejoas siksakiliselt ning valguse levimise suund ühtis vee voolu suunaga ( Pilt 1 ). Pilt 1. John Tyndalli eksperiment Mees nimega William Wheeling patendeeris 1880-ndal aatsal valguse edastamise
Valguskaabel ja selle ajalugu Autor: Mario Kallaste 11.R Valguskaabel Kiudoptiline kaabel Suurem infomahtude ülekanne, kui teistel elektrisignaalil põhinevatel kaablitel. Juuspeenikesed kiud Valguskaabel Üks valguskiud koosneb kolmest osast. Tuum Kattematerjal Pinnakate Valguskaabel Globaalsed võrgud Heli, andmete kui ka video edastamine nii lühikestel kui ka pikkadel vahemaadel Digitaalkaamerad Mehhaanikas mootorite kontrollimine Valguskaabli ajalugu Valguskaablite tööpõhimõte avastati 19ndal sajandil. John Tyndalli katse Alex Graham Belli hääle edastamise süsteem Esimene valguskaabel John Tyndall ja Alex Graham Bell Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TÄNAN KUULAMAST!
valguskaablil. Ühe soonega kaabli eelis on, et väikses südamikus ja üheainsas valguskius on kõrvaldatud dispersioon, mis tuleneb valgussignaalide kattumisest ja laseri signaali sumbumisest, see tagab suurima ülekande kiiruse teistest kiudkaablitest. Ühe soonega kaabel on mitmekiulisest kaablist ka kallim.( Valguskaabel, http://et.wikipedia.org/wiki/Valguskaabel) 5 VALGUSKAABLI AJALUGU Valguskaablite tööpõhimõte avastati 19-ndal sajandil. Mees nimega John Tyndall tegi 1870-ndal aastal katse, kus ta kasutas kahte anumat. Nimelt lasi ta veel voolata ühest anumast teise. Kuna katse tehti päikeselise ilmaga, siis oli näha, et veejuga täitus valgusega. Valgus levis veejoas siksakiliselt ning valguse levimise suund ühtis vee voolu suunaga. Mees nimega William Wheeling patendeeris 1880-ndal aatsal valguse edastamise meetodi,
tekitavad sünnimärki .Lasertehnika võimaldab sünnimärgid ilma komplikatsioonide ja armideta eemaldada. Laserite kasutamine sõjaväes Lasereid kasutatakse sõjaväe ja politsei relvades erivahenditena. Relvades kasutatavad punatäpp-, laser- ja infrapuna-lasersihikud aitavad suurendada täpsust ja tulealustuskiirust. Laserite kasutamine muudes eluvaldkondades Lasereid kasutatakse veel meelelahutuses nt. holograafias ja visuaalkunstis, sidetehnikas valguskaablite töötamisel, ning valveseadmetes. Ehituses kasutatakse lasernivelliire, mis annavad märku, kui kalded ehituspaigal on liiga suured. Samuti kasutatakse lasereid mõõtmeseadmetes, nendega saab täpselt sooritada maamõõtmist. http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98- 74AA1E3959CE&code=3958/new_eri_artiklid_395828 http://www.hambaarst.ee/artikkel.php?id=524 http://www.hambaarst.ee/artikkel.php?id=622 http://www.ksa.ee/laseroperatsioonid http://suusk.blogspot
Teemakataloogid on interneti leheküljed, mis koosnevad alateemadesse jaotatud viidetest. 35.Nimetage teemakatalooge (3) www.neti.ee, www.ee www.yahoo.com 36.Mis on Internet? Internet on võrkude võrk. Ta on ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus. Arvutivõrk on hulk üksteisega ühendatud arvuteid. Olemas on kohtvõrgud ja laivõrgud. Esimesed on võrgud, mis ühend avad arvuteid näiteks kuskil kontoris, mingis asutuses jms. Kui kohtvõrgud omavahel telefoniliinide, valguskaablite või raadiolainete (sh satelliitside) kaudu ühendada saab laivõrgu. Internet on laivõrk, mis seob paljusid kohtvõrke, kasutades nende ühendamiseks paljusid võimalikke tehnilisi lahendusi. Teistest laivõrkudest eristab Internetti, et kõik arvutid suhtlevad siin nn ühises keeles ehk protokollistikus, mille nimeks on TCP/IP. Seega: Internet on omavahel ühendatud arvutite hulk, mis suudavad omavahel suhelda. Oluline on eristada mõisteid Internet kirjutades suure algustähega) ja
Kõik ülejäänud kohtvõrgustandardid on ta välja tõrjunud või muutnud nisitoodeteks (kiudleviandmeliides (FDDI), lubaringvõrk, ARCNET). Ethernet võimaldab andmevahetust kaadrite kujul kõikide kohtvõrku ühendatud seadmete (arvutite, printerite jne) vahel. Praegu on spetsifitseeritud kiirused 10 Mbit/s kuni 10 Gbit/s. Ainult traditsioonilisel kujul on seejuures tegemist ühes hoones asuvate seadmetega; tänapäeva Ethernet ühendab seadmeid valguskaablite kaudu ka suure vahemaa tagant. Ethernet määrab juhtmete ja pistikute tüübid, kirjeldab signaliseerimise tüübid füüsilises kihis ning määrab paketiformaadid ja protokollid. Etherneti võrk täidab OSI raammudeli kahe alumise kihi (füüsiline kiht ja lülikiht) funktsioone. Ethernet võib olla aluseks võrguprotokollidele, näiteks DDS (AppleTalk), DECnet, IPX/SPX, TCP/IP (edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal). Etherneti eelised
Eksitav on see, et paljusid 1000BASE-T tooteid reklaamitakse 1000BASE-TX toodetena. Valguskaabel Valguskaabel on kiudoptiline kaabel, mille sooneks on valgust juhtivad klaas- või plastikkiud. Kiudoptilise kaabli infoedastusmaht on ligikaudu tuhat korda suurem kui keskmisel koaksialkaablil ja miljon korda suurem kui kahejuhtmelisel telefonikaablil. Kaabli kiu võib teha juuspeene ning kaabel tervikuna võib sisaldada kümneid või isegi sadu kiude. Valguskaablite kasutamine ja hooldamine on vaskkaablitest oluliselt kallim. Valguskaabel koosneb tuhandest klaas- või plastikkiust, milles levivad informatsiooniga moduleeritud valguslained. Valguskaabli eelised võrreldes vaskkaabliga: · suurem ribalaius; · suurem häirekindlus; · väiksem kaal ja diameeter; · sobivad hästi info edastamiseks digitaalsel kujul. Seitsmekihiline avatud süsteemi mudel OSI-7 Kiht Nimetus Otstarve
madalaima sageduse vahet. Tavalise helisignaali ribalaius on 3 kHz, analoogtelevisiooni videosignaali ribalaius aga 6 MHz ehk 2000 korda suurem. Analoogsignaalide puhul on otstarbekas edastada signaale võimalikult kitsas ribas, sest nii vähenevad mürad ja antud liine mööda saab samaaegselt rohkem ühendusi pidada. Andmeside ehk digitaalsignaalide puhul on aga tendents ribalaiuse suurendamisele, mis näiteks valguskaablite puhul tähendab lihtsalt vajadust suurendada paralleelsete kaablite arvu. Raadiosignaalide puhul (näit. mobiiltelefoniside) minnakse üle järjest kõrgematele kandevsagedustele, mis võimaldab siin ribalaiust suurendada 1. Kujutise ülekandel lepitakse kokku põhiparameetrid. Millised on enamlevinud kujutiste ülekandestandardid ja neile vastavad ülekantava digiinfo mahud? andmekiirus, andmeedastuskiirus Andmeedastuskiirus on digitaalandmete hulk, mis ajaühikus liigub
sageduse vahet. Tavalise helisignaali ribalaius on 3 kHz, analoogtelevisiooni videosignaali ribalaius aga 6 MHz ehk 2000 korda suurem. Analoogsignaalide puhul on otstarbekas edastada signaale võimalikult kitsas ribas, sest nii vähenevad mürad ja antud liine mööda saab samaaegselt rohkem ühendusi pidada. Andmeside ehk digitaalsignaalide puhul on aga tendents ribalaiuse suurendamisele, mis näiteks valguskaablite puhul tähendab lihtsalt vajadust suurendada paralleelsete kaablite arvu. Raadiosignaalide puhul (näit. mobiiltelefoniside) minnakse üle järjest kõrgematele kandevsagedustele, mis võimaldab siin ribalaiust suurendada. 1.1.2 Arvuti jõudlus 1.1.2.1 Põhitegurid, mis mõjutavad arvuti jõudlust: keskprotsessori (CPU) kiirus, muutmälu (RAM) suurus, graafikakaardi protsessor ja mälu, töötavate rakenduste arv.
annaabi.ee 
