Baas puudub. Toetub otse alusele. Mõnel eritüübil siiski ka baas. Dooria sambad on näiteks TÜ ees. Joonia saledam, kannellüüre rohkem, baas olemas. Kapiteel kitsas, oinasarvedega. Valuudid populaarsed kaunistuselemendid. Korintos pikem, saledam, kapiteel peekri kujuline, taime ornamentidega. Korintose friisi puhul kasutati lihtsat hammaslõiget. Sammasterea taga asus risttahuka kujuline seintega ruum e naos, mille ainsaks valguseallikaks oli uks. (templitel puudusid aknad) Naose puust lage liigendasid nelinurksed süvendid e kassetid (kassetlagi). Cellas paiknesid jumalakujud. Suuremate templite puhul võib naos jaguneda mitmeks. Templid olid ka värvitud, kui praeguseks on värv maha koorunud.
hoiustamiseks. Leidus ka pinke. Paremal järjel talupoegade elamutes leidus ka voodeid. Mõnel pool olid talupojad küllalt jõukad. Jõukamate talupoegade elamud olid ehitatud kindlalt ja hoolega, mis tõttu võisid nad ühes elamus püsida aastasadu. Kehvemad talupojad magasid ahju peal või põrandale laotatud õlgedel. Tares hoiti katlaid, potte ning muid majapidamisriistu, lõõtsa tule ohutamiseks ning käsikivi. Talurahva peamiseks valguseallikaks oli pird. Talupoegade rõivastus Kanti enamasti villasest või linasest kangast halle, pruune või musta värvi rõivaid. Levinumad rõivaesemed olid linasest materjalist püksid, särk ja villane kuub. Talvel lisandus sellele ka lambanahkne üleriie. Nööpide asemel olid sidumispaelad. Taskud puudusid, mistõttu kaasavõetud esemed seoti vööl rippuvasse kukrusse. Nii nagu riided, polnud ka talupoja toidulaud eriliselt kirev. Talupoegade söök ja jook
kogu oma vilja feodaali veskil, tasudes selle eest mativiljaga. Inimeste elurütm olenes peaaegu loomulikust valgusest. Hommikul oldi koos paikesega jalul ja pimeduse saabudes hakati seadma magamiseks. Valgustusega oli lugu kehv. Vahaküünlad olid kallid ja nende põletamist võisid endale lubada vaid kirikud ning feodaalid. Linlased ajasid läbi õlilampide ning haisvate rasvaküünaldega. Talurahva peamiseks valguseallikaks oli pird. Talupoja rõivastus Talupoeg kandis kodukootud linasest või villasest kangast halle, pruune ja musti rõivaid. Talvel tõmbas ta selga veel lambanahkse urbi. 2. Talupoja söök ja jook Talupoegade igapäevane toit oli nisu- või rukkileib, hirsi- ja kaerapuder, hiljem ka tatrapuder, kodune juust ja pealerüüpamiseks kali või olu. Leiba soodi palju - kilogramm inimese kohta päevas oli paris tavaline, mehed soid enamgi. Puhast leiba sai vaid headel saagiaastatel
Raske töö, viletsad saagid ja suured koormised ei andnud võimalust elutingimusi parandada. Inimeste elurütm olenes peaaegu terve elu loomulikust valgusest. Hommikul oldi koos päikesega jalul ja pimeduse saabudes hakati end seadma magamiseks. Valgustusega oli lugu väga kehv. Vahaküünlad olid kallid ja nende põletamist võisid endale lubada vaid kirikud ning feodaalid. Linlased ajasid läbi õlilampide ning haisvate rasvaküünaldega. Talutoa peamiseks valguseallikaks oli pird, mis asetati ahju ja pandi põlema (Talupoja elamu: Vikipedia). 5 2. LÕUNA-EESTI TÜÜPI REHIELAMU "Lõuna-Eesti tüüpi rehielamute levikupiirkond on palju väiksem, kui mitte arvestada Põhja-Läti (Vidzeme) osa. Teda esineb peamiselt Kagu-Eestis, Valga-, Viljandi- ja Pärnumaal lõunapoolsetes kihelkondades, Loode-Saaremaal, Hiiumaal ning mõne väikse grupina Lääne- ja Ida-Virumaal" (Tihase 1974: 126).
tasudes selle eest mativiljaga. Inimeste elurütm olenes peaaegu loomulikust valgusest. Hommikul oldi koos paikesega jalul ja pimeduse saabudes hakati seadma magamiseks. Valgustusega oli lugu kehv. Vahaküünlad olid kallid ja nende põletamist võisid endale lubada vaid kirikud ning feodaalid. Linlased 7 ajasid läbi õlilampide ning haisvate rasvaküünaldega. Talurahva peamiseks valguseallikaks oli pird. 2. 3. 2. Talupoja rõivastus Talupoeg kandis kodukootud linasest või villasest kangast halle, pruune ja musti rõivaid. Talvel tõmbas ta selga veel lambanahkse urbi. 2. 3. 3. Talupoja söök ja jook Talupoegade igapäevane toit oli nisu- või rukkileib, hirsi- ja kaerapuder, hiljem ka tatrapuder, kodune juust ja pealerüüpamiseks kali või olu. Leiba soodi palju - kilogramm inimese kohta päevas oli paris tavaline, mehed soid enamgi
eest hoolikalt peita, sest talupoeg oli kohustanud jahvatama kogu oma vilja feodaali veskil, tasudes selle eest mativiljaga. Inimeste elurütm olenes peaaegu loomulikust valgusest. Hommikul oldi koos paikesega jalul ja pimeduse saabudes hakati seadma magamiseks. Valgustusega oli lugu kehv. Vahaküünlad olid kallid ja nende põletamist võisid endale lubada vaid kirikud ning feodaalid. Linlased ajasid läbi õlilampide ning haisvate rasvaküünaldega. Talurahva peamiseks valguseallikaks oli pird. Talupoja rõivastus Talupoeg kandis kodukootud linasest või villasest kangast halle, pruune ja musti rõivaid. Talvel tõmbas ta selga veel lambanahkse urbi. 2. Talupoja söök ja jook Talupoegade igapäevane toit oli nisu- või rukkileib, hirsi- ja kaerapuder, hiljem ka tatrapuder, kodune juust ja pealerüüpamiseks kali või olu. Leiba soodi palju - kilogramm inimese kohta päevas oli paris tavaline, mehed soid enamgi. Puhast leiba sai vaid headel saagiaastatel.
annaabi.ee 
