5 2. VÕISTLUSPÄEV Võistluspäeval tuleks pöörata tavalisest suuremat tähelepanu toidule mida tarbitakse. Uuringud on näidanud, et nälgimine enne võistlust ei too kasu, kuna tühjenevad süsivesikute varud, mille tõttu kaob energia ning halveneb saavutusvõime. Seega enne võistlust tuleks süüa süsivesikuterikast toitu, kuid hoiduda rasva- ja valgurikkast toidust, kuna nende omastamine organismi poolt toimub aeglaselt. Samuti on see energiat kulutav. Toitumisspetsialistid soovitavad umbes kolm tundi enne võistlust süüa. Samas on kõik sportlased erinevad, seega peaks iga sportlane ise jälgima oma enesetunnet ja seedetrakti seisukorda. Kuna spordijoogid imenduvad kiiremini kui paljas vesi, siis soovitatakse neid tarbida võistluspäeval. Seega lahendavad spordijoogid kiiremini vedelikukaotuse probleemid,
soovitada viie- või isegi kuuekordset sööki tarvitamist, s.t on vaja saavutada, et haige oleks kogu ööpäevase ratsiooni kätte saanud, mis on kergem tihedamate söögiportsjonite vastuvõtmisel, kuid väiksemates kogustes. Kolmekordse toitumise korral, seda on vaja jaotada järgmiselt: Hommikusöögis 30% ööpäevasest kalorinormist, lõunas 45-50% ja õhtusöögil 20-25%. Ning seejuures valgurikkast toitu (liha, kala, kaunviljalised), on vaja tarvitada suurema aktiivsuse korral, mitte aga enne und. Une ajal seedimisprotsessid aeglustuvad, tagajärjena ka valgulise toidu söömine kohe enne und võib tuua selle halvema omandatuseni. Viimane söögikord peab olema mitte hiljem kui 3-4 tundi enne und. Kuid paljudele on kasulik 1-2 tundi enne und juua klaas piima, keefiri või teed küpsise või leivaga.
tähelepanu pöörata. Õige ja tervislik toitumine on lapse arengu ja tema tervise alus. Mida sisaldab tervislik toit? Et tervislikult süüa, peab toidus olema piisavalt kõiki põhitoitaineid ning vitamiine ja mineraalaineid. Toit peab olema mitmekülgne, tasakaalustatud(erinevate toitainete õige suhe), mõõdukas(süüa vastavalt kulutamisele) ja mis kõige tähtsam toit peab olema nauditav(süüa rahulikult, meeldivas keskkonnas). Toit peab sisaldama valgurikkast liha, muna, kala ja piimatooteid. Rohkesti tuleb süüa aedvilju, milles on valku - näiteks herned ja oad. Kui rääkida tervislikust toidust, siis kindlasti peab toit sisaldama ka rasvu. Rasvu leidub rasvases lihas, võis, hapukoores ja ka pähklites. Samuti tuleks tarbida süsivesikuid sisaldavaid jahutooteid, kartuleid, marju ja puuvilju. Süsivesikuid on veel näiteks maiustustes, mida tuleb süüa küllaltki mõõdukalt.
Niased haigestuvad käärsoolevähki tihedamini kui mehed (Esko 2008). Haigestutakse peamiselt vanusevahemikus 40-60, aga ka nooremas eas. Uuringud on näidanud, et agraarmaades (Aafrika) on haigestumine väiksem kuna toiduks tarvitakse rohkem naturaalseid ja kiudainerikkaid toiduaineid (Loogna jt 1989). Taimetoitlased ja inimesed, kes kuuluvad religioossetesse sektidesse, mis keelavad liha ja vere tarvitamist toiduks, haigestuvad märksa harvemini kui inimesed, kes söövad liha, rasva- ja valgurikkast toitu. Vähirisk on suurem ka ülekaalulistel ning vähese füüsilise aktiivsusega inimestel (Labotkin 2002). Jämesoolekasvaja allub hästi ravile. Käärsoolevähki ravitakse kombineeritult: kirurgiliselt ja kemoterapeutiliselt (Labotkin 2002). TEKKEPÕHJUSED Jämesool on elund, mis viib kahjulikud jäägid organismist välja. Tänu soolebakteritele kahjulikud ained ei kuhju soolde ega tekita limaskesta haiguslikke muutusi. Loomsed rasvad, kolesterool,
*Ferritiin; alla 20 ng/ml-vajalik raua asendusravi(kliiniline kontroll, laboratoorsed uuringud),ferritiin 20-40ng/ml-kontrollida taas mõne kuu pärast(kui alla 20, teha asendusravi);ferritiin üle 40ng/ml- kui hemoglobiin langeb, kas sek. Aneemia või hemodilutsioon). Kui hemoglobiin on normis, kontrollida 1 kord aastas. *Uurea; uurea norm;5 kuni7 mmoli/l (14-19,6 mg%; Uurea üle 50mg% (koormust tuleb langetada). Jälgida, te oleks küllaldaselt vedalikku, enne mitte süüa valgurikkast toitu. *Kreatiinikinaas; normväärtused naistel-120u/l, meestel-200 u/l, kiiruse ja kiirusjõutreeningud- 300 u/l, pikk vastupidavuskoormus- 900 u/l. Uus treeningärritus viib CK tõusule, ka haigus viig CK tõusule. *Laktaat; puhkeolekus on 0,8 mmooli/l, aeroobseks koormuseks loetakse alla 2 mmooli/l, aeroobne-anaeroobne koormus on 3-7 mmooli/l, anaeroobne koormus on üle 7 mmooil/l. Laktaadigraafikule kantakse laktaadinäidud vastavalt koormusele: nihe paremale näitab madalamat
*Ferritiin; alla 20 ng/ml-vajalik raua asendusravi(kliiniline kontroll, laboratoorsed uuringud),ferritiin 20-40ng/ml- kontrollida taas mõne kuu pärast(kui alla 20, teha asendusravi);ferritiin üle 40ng/ml-kui hemoglobiin langeb, kas sek. Aneemia või hemodilutsioon). Kui hemoglobiin on normis, kontrollida 1 kord aastas. *Uurea; uurea norm;5 kuni7 mmol/l(14-19,6 mg%; Uurea üle 50mg% (koormust tuleb langetada). Jälgida, te oleks küllaldaselt vedalikku, enne mitte süüa valgurikkast toitu. *Kreatiinikinaas; normväärtused naistel-120u/l, meestel-200 u/l, kiiruse ja kiirusjõutreeningud- 300 u/l, pikk vastupidavuskoormus- 900 u/l. Uus treeningärritus viib CK tõusule, ka haigus viig CK tõusule. *Laktaat; puhkeolekus on 0,8 mmol/l, aeroobseks koormuseks loetakse alla 2 mmol/l, aeroobne-anaeroobne koormus on 3-7 mmooli/l, anaeroobne koormus on üle 7 mmol/l. Laktaadigraafikule kantakse laktaadinäidud vastavalt koormusele: nihe paremale
annaabi.ee 
